Lucas 24

Piunga Ba Bonga A Pau (MEE) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ka sinro luluna ka kae e kapunu nga kumangnga maina laeala, na ravale nginngina keke rave oru nginngina ra koirea lolo ra ri ke kalitupu rea pala. Na keke loa ki ta baveng laeala eke pullue Iesus ngia.
1 No primeiro dia da semana, muito cedo, dirigiram-se ao sepulcro com os aromas que haviam preparado.
2 Ba ka ineke lele, na keke kele lollo e bollau eke patapite baveng kaona kia pala ine patalele patali tapu nga baveng kaona.
2 Acharam a pedra removida longe da abertura do sepulcro.
3 Minmina na keke taolu kerea lakallo, ava ke sane ke kalipa kae Iesus lavusakia.
3 Entraram, mas não encontraram o corpo do Senhor Jesus.
4 Na ka ineke maisinsi ka loreapalilli ngarea tale, na pana lua ra karea ka lungapaga ra lamarea ka tongarea kena ma saia ine killama keke pamagioe ravale nginngina ka lelengareangana.
4 Não sabiam elas o que pensar, quando apareceram em frente delas dois personagens com vestes resplandecentes.
5 Na ravale nginngina keke toatula ta mogalo ka mataungarea, ava pana lua nginngina keke role kerea roma, “Ke meimia aka sissilia agau e mauli nga malle a reke mate?
5 Como estivessem amedrontadas e voltassem o rosto para o chão, disseram-lhes eles: Por que buscais entre os mortos aquele que está vivo?
6 I ke sane momo nakai. Ke sa. Ke sigipaga nga mateng tapu. Nga lomiaugaliu ta pangamologangana ine role kamiau ngae Galili roma:
6 Não está aqui, mas ressuscitou. Lembrai-vos de como ele vos disse, quando ainda estava na Galiléia:
7 ‘Iau ae Agau Tuna ka la loanga ta ragau ra baingareame ke sosoali kamareame, ba keke la katungpita iau nga maiskovu. Ava nga kae a mologi na iau ka la sigingpaga nga mateng.’”
7 O Filho do Homem deve ser entregue nas mãos dos pecadores e crucificado, mas ressuscitará ao terceiro dia.
8 Na ravale nginngina ka loreagaliu ta pangamologa rae Iesus kanna.
8 Então elas se lembraram das palavras de Jesus.
9 Ka ineke galiu nga baveng, na ri keke ture oru nginngina ra ri ke kela rea ta Pana Tangulelu Ba Kena ba ta barangalele rae Iesus kanna reke momo kala nge ri.
9 Voltando do sepulcro, contaram tudo isso aos Onze e a todos os demais.
10 Na nga ravale nginngina reke turu paka aposelme, te ka giana nge Maria Magaralene, ba te ka giana nge Ioana, ba te ka giana nge Maria a i ae Iems naname, ba ka ravale palu keke momo kala nge ri bole.
10 Eram elas Maria Madalena, Joana e Maria, mãe de Tiago; as outras suas amigas relataram aos apóstolos a mesma coisa.
11 Ava nga barangalele rae Iesus kanna longareangana ravale nginngina pangamologangarea ka sana mirana. Minmina na ri ka sana loreapatokona ta pangamologa laeala.
11 Mas essas notícias pareciam-lhes como um delírio, e não lhes deram crédito.
12 Avae Pita ke sigipaga, na ke pira ta baveng. Na ka ine lele, na ke magolo ka kelangana lakallo; ba ke kele malo oreke lulupite Iesus kia mana ine momo. Minmina na i ke lao ka lonatangtang ngana ka ollaeala e lele.
12 Contudo, Pedro correu ao sepulcro; inclinando-se para olhar, viu só os panos de linho na terra. Depois, retirou-se para a sua casa, admirado do que acontecera.
13 Ka kae laeala mana, na barangalele lua rae Iesus kanna keke tatao eke lola ta maga te oreke patoe kae Emeus. Ba maga laeala ke momo lagatauga ngae Ierusalem basema pamau bena iname ka ri lima ba lua.
13 Nesse mesmo dia, dois discípulos caminhavam para uma aldeia chamada Emaús, distante de Jerusalém sessenta estádios.
14 Na ri pana lua keke palipamolloga te ri ta oru nginngina reke lele.
14 Iam falando um com o outro de tudo o que se tinha passado.
15 Ba ka ineke pamolloga beke palirorole kerea tale, nae Iesus muni ke lele nge ri ba ke tao kala nge ri.
15 Enquanto iam conversando e discorrendo entre si, o mesmo Jesus aproximou-se deles e caminhava com eles.
16 Ava otte ke lengetotokale matarea kanname, na ke sane ke kelapatokone.
16 Mas os olhos estavam-lhes como que vendados e não o reconheceram.
17 Minmina na i ke ballaga rea roma, “Onemea kaka palirorole kamiau ta taru inaka tatao?”
17 Perguntou-lhes, então: De que estais falando pelo caminho, e por que estais tristes?
18 na te a giana kae Kleopas ke ballage Iesus roma, “One kasikeng nge ita ra ragasila ngae Ierusalem ka sana longmatana ka oru nginngina reke lele nga maga kunna laeala ka kae kokorai ae?”
18 Um deles, chamado Cléofas, respondeu-lhe: És tu acaso o único forasteiro em Jerusalém que não sabe o que nela aconteceu estes dias?
19 Na i ke ballaga rea roma, “Tarume?”
19 Perguntou-lhes ele: Que foi? Disseram: A respeito de Jesus de Nazaré... Era um profeta poderoso em obras e palavras, diante de Deus e de todo o povo.
20 Ava re kapunu nga pirisme kala nga re kapunu nge ita keke ule ta kelangapatali e ngae Rom kamana ta baina i nge baꞌe ta i mateng. Ngarume na keke katupite nga maiskovu.
20 Os nossos sumos sacerdotes e os nossos magistrados o entregaram para ser condenado à morte e o crucificaram.
21 Pala na mangng ka lomangng ngana roma, i la ravunggaliunge re ngae Israel ngae Rom kamana, ava sonrau ka i a kae a mologi ngarume nga oru nginngina lelengareangana.
21 Nós esperávamos que fosse ele quem havia de restaurar Israel e agora, além de tudo isto, é hoje o terceiro dia que essas coisas sucederam.
22 Ba otte bole, mangng ka magio raumana ka ina ravale palu re nge mangng keke loa ka sinro luluna ta baveng,
22 É verdade que algumas mulheres dentre nós nos alarmaram. Elas foram ao sepulcro, antes do nascer do sol;
23 ava ri ke sane ke kali pakae Iesus lavusakia. Minmina na keke galiu na keke turu pakamangng ka ina ri ke kele anggelome. Ba keke role bole roma anggelo nginngina keke turu pakerea roma, Iesus ke momomauli.
23 e não tendo achado o seu corpo, voltaram, dizendo que tiveram uma visão de anjos, os quais asseguravam que está vivo.
24 Ngarume, na ragau palu nge mangng keke loa ta baveng ba kelangareangana ka tongana kena ma ravaleme turungarea. Ava ri ke sane ke kele Iesus.”
24 Alguns dos nossos foram ao sepulcro e acharam assim como as mulheres tinham dito, mas a ele mesmo não viram.
25 Nae Iesus ke role kerea roma, “Ka miau ra ragau ra sana loreamatana, ba lopatokona ae miau ke baililli ta ravunge oru ra ragau reke toe Nutu kaona pala ke rorole tao.
25 Jesus lhes disse: Ó gente sem inteligência! Como sois tardos de coração para crerdes em tudo o que anunciaram os profetas!
26 Taroma miau ta lomiaupatokona ta pangamologa nginngina, na miau ta lomiaumatana ka pangamologa laeala e role roma, Karais ke la kaningmainge miralali nginngina na ngarume na i ke la lunga lakallo ta mallena a kana ka olamana e toakala.”
26 Porventura não era necessário que Cristo sofresse essas coisas e assim entrasse na sua glória?
27 Minmina nae Iesus ke turu pakerea ka pangamologa reke role te i muni ngallo nga Lau Ae Nutu Kanna. Ke paturu nga pangamologa rae Moses kanna ba na nga ragau reke toe Nutu kaona kinung kanrea.
27 E começando por Moisés, percorrendo todos os profetas, explicava-lhes o que dele se achava dito em todas as Escrituras.
28 Ka ineke lele kokoro nga maga kunna laeala eke lola te, nae Iesus ke bai ma i la taonga lagamuga tale.
28 Aproximaram-se da aldeia para onde iam e ele fez como se quisesse passar adiante.
29 Minmina na keke pavokale ka kaoreaginangana roma, “Momo kala nge mangng ta ka laio tapu.” Ka baina i ke loakurume rea ta momong kala nge ri.
29 Mas eles forçaram-no a parar: Fica conosco, já é tarde e já declina o dia. Entrou então com eles.
30 Ka ine tara kala nge ri nga pala ta kaning, na i ke rave beret ba ke kalapage Nutu. Na ke regipale beret laeala ba ke paturu ta tungnge pakerea.
30 Aconteceu que, estando sentado conjuntamente à mesa, ele tomou o pão, abençoou-o, partiu-o e serviu-lho.
31 Ba ka panna laeala mana, na keke kelapatokone ka matarea kanname. Na i ke sanrea mana nga ragurea.
31 Então se lhes abriram os olhos e o reconheceram... mas ele desapareceu.
32 Minmina na ri pana lua keke palirorole pakerea roma, “Nga loragaliu ta loramannmannangana ka iname tunge pangamologa be tuturu pakita ka Lau Ae Nutu Kanna naꞌina nga pamau.”
32 Diziam então um para o outro: Não se nos abrasava o coração, quando ele nos falava pelo caminho e nos explicava as Escrituras?
33 Na keke sigipaga bolvole ba keke galiu tae Ierusalem. Na keke kali pakae Pana Tangulelu Ba Kena kala nga ragau reke momo kala nge ri nga inaeala eke momo ngia.
33 Levantaram-se na mesma hora e voltaram a Jerusalém. Aí acharam reunidos os Onze e os que com eles estavam.
34 Na ra nginngina keke turu pakae ri pana lua roma, “Ka kaomannmannangana, Iesus ke sigipaga nga mateng ba i ke pakosining ka i muni te Saimon!”
34 Todos diziam: O Senhor ressuscitou verdadeiramente e apareceu a Simão.
35 Na ri pana lua keke ture oru e lele nge ri nga pamau e loa tae Emeus ba ka ineke kelapatokone Iesus ine regipale beret.
35 Eles, por sua parte, contaram o que lhes havia acontecido no caminho e como o tinham reconhecido ao partir o pão.
36 Ka ineke pamolloga minmina tale, na ka panna laeala mana, nae Iesus muni ke meisi ngaliua nge ri, ba ke role kerea roma, “Momongpengana nge momo kala nge miau.”
36 Enquanto ainda falavam dessas coisas, Jesus apresentou-se no meio deles e disse-lhes: A paz esteja convosco!
37 Na keke magio ka mataungarea roma, i a kannu te.
37 Perturbados e espantados, pensaram estar vendo um espírito.
38 Ka baina i ke role kerea roma, “Ke meimia, na ka lomiausoali ba ka lomiau lualua?
38 Mas ele lhes disse: Por que estais perturbados, e por que essas dúvidas nos vossos corações?
39 Ngaka kele kamaume ba kaegume. Iau mana ikia! Ngaka kali kau, na nga lomiaumatana roma iau ka mirau ba ka gigu. Ka sana iau a kannu te ta kannu ka sana mirana ba gina.”
39 Vede minhas mãos e meus pés, sou eu mesmo; apalpai e vede: um espírito não tem carne nem ossos, como vedes que tenho.
40 Ka ine role kerea minmina, na i ke kosining ka kamaname ba kaename te ri.
40 E, dizendo isso, mostrou-lhes as mãos e os pés.
41 Ava ri ka sana loreapatokona ta oru reke kela rea ka matarea kanname tale kurumea, loreaserengngana ba kalinglongarea ke bollau raumana. Minmina na i ke ballaga rea roma, “Ka kamiau otte ikolong ta kaninge?”
41 Mas, vacilando eles ainda e estando transportados de alegria, perguntou: Tendes aqui alguma coisa para comer?
42 Na keke tunge lea inte oreke tuve tapu te i,
42 Então ofereceram-lhe um pedaço de peixe assado.
43 ba keke kele ine kaninnia nga ragurea.
43 Ele tomou e comeu à vista deles.
44 Na i ke role kerea roma, “Oru kakarai keke lele basema inama iau role pakamiau pala ka ina iau tatao kala nge miau tale. Iau ama role roma, orume kinung reke pa rea te iau pala nga Bangapaga Rae Moses Kanna, ba nga lau ra ragau reke toe Nutu kaona kanrea, ba nga Baunga Re Nga Kalangapaga keke la leleng basema ineke role.”
44 Depois lhes disse: Isto é o que vos dizia quando ainda estava convosco: era necessário que se cumprisse tudo o que de mim está escrito na Lei de Moisés, nos profetas e nos Salmos.
45 Minmina na i ke paginggingi rea ta baina ri nga loreamatana ka oru ra ragau ke pa rea pala ngallo nga Lau Ae Nutu Kanna.
45 Abriu-lhes então o espírito, para que compreendessem as Escrituras, dizendo:
46 Ke role kerea roma, “Keke paꞌe pangamologa minakai roma: Karais ke la kaningmainge miralali papatu, na ke la mateng. Ba nga kae a mologi ngarume nga matengana, na i ke la sigingpaga.
46 Assim é que está escrito, e assim era necessário que Cristo padecesse, mas que ressurgisse dos mortos ao terceiro dia.
47 Ba Lau Ae Nutu Kanna ke role bole roma, barangalele rae Karais kanna keke la taonga ka Karais ginggingngana, na keke la pulingmalagange pangamologa ta ragau roma, ‘Miau ngaka pulivalakale baingamiau reke sosoali ba ngaka tunge lomiaumatenganame te Nutu, nae Nutu ke la osungrurunge baingamiau reke sosoali.’ Ri ngeke paturu ta pulingmalagange pangamologa laekia ngae Ierusalem pala, ba ngarume na pangamologa laekia nge loa ta ragau nga iname kinung.
47 E que em seu nome se pregasse a penitência e a remissão dos pecados a todas as nações, começando por Jerusalém.
48 Miau ngaka ture oru nginngina ra miau ka kela rea ta ragau kinung.
48 Vós sois as testemunhas de tudo isso.
49 Ba iau ka la bange Kannu E Tupu ae Tamau patokala ta i tungnge. Ava ngaka momo mana ngallo ngae Ierusalem ta nge lele nga kae laeala nga inae Kannu E Tupu nge palupaga miau ka gingginga e pa nge Nutu mallena nga tava.”
49 Eu vos mandarei o Prometido de meu Pai; entretanto, permanecei na cidade, até que sejais revestidos da força do alto.
50 Ka ine ngalue barangalele ra kanna ta inte e kokoro ta maga kunna ae Betani, na i ke kinpataea kamaname ba ke ballage Nutu ta kavingtulu rea.
50 Depois os levou para Betânia e, levantando as mãos, os abençoou.
51 Ba ka ine balaglage Nutu tale ta kavingtulu rea, na i ke ka rea ba ke loapatae lakailu ta tava.
51 Enquanto os abençoava, separou-se deles e foi arrebatado ao céu.
52 Minmina na ri keke kalapagpage Iesus, na keke galiu tae Ierusalem ka loreaserengngana.
52 Depois de o terem adorado, voltaram para Jerusalém com grande júbilo.
53 Na keke lola palimule ta tempel, ba keke kinpataetaea Nutu giana.
53 E permaneciam no templo, louvando e bendizendo a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.