João 5
Piunga Ba Bonga A Pau (MEE) vs NVI
1 Ka kae palu ngarume, nae Iesus ke loapatae tae Ierusalem ta i momong nga kaning te e bollau ae Iurame.
1 Algum tempo depois, Jesus subiu a Jerusalém para uma festa dos judeus.
2 Na ka liu te ke momo ngae Ierusalem. Ba liu laeala ke momo kokoro ta maga kunna e bollau kana savanau kaona te a ri ke patoe ka Biunga E Nga Sipsipme. Liu laeala a ri ke patoe kae Betesra nga kaling ae Iurame ka kana ka malleme ka ri lima reke meistaliue onre nga ragau tarangalu ngi.
2 Há em Jerusalém, perto da porta das Ovelhas, um tanque que, em aramaico, é chamado Betesda, tendo cinco entradas em volta.
3 Ba ragau papatu ra karea ka soaling matantana keke kenkeno nga malle nginngina. Ka ri ra ragau ra matarea kanname ke su, ba ragau ra kaereame ke mate, ba ragau ra gireame ke mate. [Ba ri keke momalle me nga liu ta i baingamaliliu.
3 Ali costumava ficar grande número de pessoas doentes e inválidas: cegos, mancos e paralíticos. Eles esperavam um movimento nas águas.
4 Ta nga kae palu na anggelo te ae Avolau kanna nge solu ta liu laeala na nge bai maliliua nga me. Minmina na agau e kapunu ta i loangalu ta liu laeala ina anggelo nge bai maliliua tapu nga me, na soaling a taru e momo nge i nge rongo.]
4 De vez em quando descia um anjo do Senhor e agitava as águas. O primeiro que entrasse no tanque, depois de agitada as águas, era curado de qualquer doença que tivesse.
5 Na ka agau te ke momo nga inaeala, ba soaling ae i ke momo ka pesingmataname ka ri 38 tapu.
5 Um dos que estavam ali era paralítico fazia trinta e oito anos.
6 Nae Iesus ke kele ine kenkeno nga inaeala, ba i ka lonamatana roma i ke soali ka pesingmatana papatu tapu. Minmina na i ke role kia roma, “Ko matea ta one penga?”
6 Quando o viu deitado e soube que ele vivia naquele estado durante tanto tempo, Jesus lhe perguntou: "Você quer ser curado? "
7 Na soa laeala ke ale roma, “Avolau, ka sana agau te ta i ulongo iau lakallo ta liu nga ina me nge bai maliliu. Ka ina iau nga amva ta songapisigi ta me, na agau tetoto nge kavesilele iau na nge sopisigi pala nge iau.”
7 Disse o paralítico: "Senhor, não tenho ninguém que me ajude a entrar no tanque quando a água é agitada. Enquanto estou tentando entrar, outro chega antes de mim".
8 Nae Iesus ke role kia roma, “Sigipaga, ba ngo rave nia ae one, na ngo tao.”
8 Então Jesus lhe disse: "Levante-se! Pegue a sua maca e ande".
9 Na ka pannasa mana, na agau laeala mirana ke pe. Ba i ke rave nia ae i, na ke tao.
9 Imediatamente o homem ficou curado, pegou a maca e começou a andar. Isso aconteceu num sábado,
10 Minmina na Iurame keke rorole ka agau laeala ae Iesus papea roma, “Sonrau ka i a kae a Sabat, ba bangapagame keke parototokala one ta paunge nia ae one.”
10 e, por essa razão, os judeus disseram ao homem que havia sido curado: "Hoje é sábado, não lhe é permitido carregar a maca".
11 Ava i ke ala rea roma, “Agau e pape iau ke role kau roma, ‘Ngo rave nia ae one, na ngo tao.’”
11 Mas ele respondeu: "O homem que me curou me disse: ‘Pegue a sua maca e ande’ ".
12 Ka baina ri keke ballage roma, “Tai ka i a agau laeala e role kone roma, ‘Ngo rave nia ae one, na ngo tao?’”
12 Então lhe perguntaram: "Quem é esse homem que lhe mandar pegar a maca e andar? "
13 Ava agau a Iesus papea ka sana lonamatana ka tai e kuma ka ollaeala kurumea, Iesus ke taolu ngaliua nga maluame, na ke loa.
13 O homem que fora curado não tinha idéia de quem era ele, pois Jesus havia desaparecido no meio da multidão.
14 Ngarume nae Iesus ke kalipa kia nga tempel ba ke role kia roma, “Ngo kele, ko pe tapu. Sano ngo baia bainga e soali muni, ta baina otte e soali raumana nga soaling ae one e pala sane nge lele nge one.”
14 Mais tarde Jesus o encontrou no templo e lhe disse: "Olhe, você está curado. Não volte a pecar, para que algo pior não lhe aconteça".
15 Na agau laeala ke loa ba ke turu te Iurame roma, “Iesus ka i a agau e pape iau.”
15 O homem foi contar aos judeus que fora Jesus quem o tinha curado.
16 Minmina nae Iurame keke umma ta pangamiralalia Iesus kurumea, i ke kumkuma ka oru nginngina ka kae a Sabat.
16 Então os judeus passaram a perseguir Jesus, porque ele estava fazendo essas coisas no sábado.
17 Avae Iesus ke ala rea roma, “Tamau ke kumkuma ta ke lele nga kae laekia e sonrau, ba iau ka kumkuma bole.”
17 Disse-lhes Jesus: "Meu Pai continua trabalhando até hoje, e eu também estou trabalhando".
18 Na nga Iurame kelangareangana kae Iesus i ke sane kumkuma ka bainga kena mana e soali. Ke sa. Ke kumkuma ka bainga lua reke sosoali. Ne kapunu roma, i ke karitaue bangapaga e nga Sabat. Ba na lua roma, ke patpatoe Nutu kae i muni tamana. Ba nga pangamologangana laeala i ke pulia i muni kala nge Nutu roma, ka tongarea kena mana. Minmina na ri keke sissili raumana ta kaling paka pamau ta ri samungpununge.
18 Por essa razão, os judeus mais ainda queriam matá-lo, pois não somente estava violando o sábado, mas também estava até mesmo dizendo que Deus era seu próprio Pai, igualando-se a Deus.
19 Minmina nae Iesus ke ala rea ka rolengana kerea roma, “Iau nga role kamiau ka kaomannmannangana roma, Nutu Tuna ke sane nge kuma ka otte kurumea i muni lonangana. Ke sa. I nge kumkuma mana ka kumangng ra i kela rea nge Tamana ine kumkuma ki. Ta oru rae Tamana kumkuma ki, Nutu Tuna ke kumkuma ki bole.
19 Jesus lhes deu esta resposta: "Eu lhes digo verdadeiramente que o Filho não pode fazer nada de si mesmo; só pode fazer o que vê o Pai fazer, porque o que o Pai faz o Filho também faz.
20 Iau ka role minmina ta Nutu ke materaumane Tuna, ba i ke umma ta pangakosininge orume kinung ra i kumkuma ki te i. Ba i ke la pangakosining ka kumangng reke bollalau raumana nga kumangng nginngina ta baina miau magionga.
20 Pois o Pai ama ao Filho e lhe mostra tudo o que faz. Sim, para admiração de vocês, ele lhe mostrará obras ainda maiores do que estas.
21 Nutu kumangngana ine pasigipagpage reke mate be tungtunge mauling te ri ka tongana kena mana ma inae Nutu Tuna tungtunge mauling ta tai a i matea ta tungnge te i.
21 Pois, da mesma forma que o Pai ressuscita os mortos e lhes dá vida, o Filho também dá vida a quem ele quer dá-la.
22 Ba bole, Nutu ke sane umma ta kalingnanange ragau. Ke sa. I ke tunge kumangngme kinung nga kalingnana te Tuna.
22 Além disso, o Pai a ninguém julga, mas confiou todo julgamento ao Filho,
23 I ke kuma minmina ta baina ragau kinung kalangpaga ngareangana kae Nutu Tuna nga tongana kena mana ma kalangpaga ngareangana kae Tamana. Agau e sane kalapagpage Nutu Tuna ke sane kalapage Tamana e baꞌe.
23 para que todos honrem o Filho como honram o Pai. Aquele que não honra o Filho, também não honra o Pai que o enviou.
24 “Iau nga role kamiau ka kaomannmannangana roma, agau e longlonge pangamologa a kanau ba lonapatokona te i e ba iau ke ravutape mauling e momo passavele. Ba agau laeala ke sane la ravunge alanga e soali nga kalingnana e bollau ngarume. Ke sa. I ke bagitaue mateng ba ke lele nga mauling tapu.
24 "Eu lhes asseguro: Quem ouve a minha palavra e crê naquele que me enviou, tem a vida eterna e não será condenado, mas já passou da morte para a vida.
25 Iau nga role kamiau ka kaomannmannangana roma, kae a reke mate ta ri longnge Nutu Tuna kalingngana ke tatu. Ba reke longe keke la mauling. Ba kae laeala ke lele ikia tapu.
25 Eu lhes afirmo que está chegando a hora, e já chegou, em que os mortos ouvirão a voz do Filho de Deus, e aqueles que a ouvirem, viverão.
26 Nutu ka kana ka mauling ngallo nge i muni. Minmina na i ke matea ta Tuna nga kana ka mauling ngallo nge i bole.
26 Pois, da mesma forma como o Pai tem vida em si mesmo, ele concedeu ao Filho ter vida em si mesmo.
27 Bae Nutu ke tunge gingginga te Tuna ta i kalingnanange ragau kurumea, i ka i ae Agau Tuna.
27 E deu-lhe autoridade para julgar, porque é o Filho do homem.
28 “Sana ngaka kallo nga ollaeala, ta kae a ragau kinung reke mate beke momo nga lulu ngae ri ta ri longnge Nutu Tuna kalingngana ke tatu.
28 "Não fiquem admirados com isto, pois está chegando a hora em que todos os que estiverem nos túmulos ouvirão a sua voz
29 Ba ri keke la lelengmalaga nga lulu ngae ri. Ragau reke baia bainga reke pepe keke la sigingpaga ta ri momong mauli passavele. Ava reke baia bainga reke sosoali keke la sigingpaga ta ri ravunge alanga e soaling nga kalingnana e bollau.
29 e sairão; os que fizeram o bem ressuscitarão para a vida, e os que fizeram o mal ressuscitarão para serem condenados.
30 Iau ka sana kumkuma ka otte kurumea iau muni logungana. Ke sa. Iau ka kumkuma ka kumangng e nga kalingnana kurumea pangamologa ra iau longlongo rea nge Tamau mana. Ba kalingnana a kanau ke tupu, ta iau ka sana amva ta kumangng ka oru ra iau mate rea, ava oru ra i e ba iau mate rea.
30 Por mim mesmo, nada posso fazer; eu julgo apenas conforme ouço, e o meu julgamento é justo, pois não procuro agradar a mim mesmo, mas àquele que me enviou".
31 “Taroma iau kasikegu ta turu iau, na turungau sana ta kaomanna kia.
31 "Se testifico acerca de mim mesmo, o meu testemunho não é válido.
32 Ka tetoto ke momo ore turu iau. Ba iau ka laumatana roma, turungana kau ka kaomanna kia.
32 Há outro que testemunha em meu favor, e sei que o seu testemunho a meu respeito é válido.
33 “Miau kaka baꞌe ragau te Ion, na i ke turupota ta pangamologa ora kaomannmannangana kia.
33 "Vocês enviaram representantes a João, e ele testemunhou da verdade.
34 Ava turungpota e turupota iau ke sane pa nga agau te. Ava iau ka rorolea pangamologa kokorai ta baina nga lomiaupatokona ta Ion pangamologangana re te iau, nae Nutu nge ravunglele miau.
34 Não que eu busque testemunho humano, mas menciono isso para que vocês sejam salvos.
35 Ion ka i a olamana ore toto be tungtunge olamana, ba miau ka lomiausereng ta momong nga olamana ae i ka kae palu.
35 João era uma candeia que queimava e irradiava luz, e durante certo tempo vocês quiseram alegrar-se com a sua luz.
36 “Ava turungpota e turupota iau ke bollau raumana nga Ion turungpotangana kau. Iau ka role minmina ta kumangng rae Tamau tungu rea ta iau kumangng ba ronga ki keke turupotpota roma, Tamau ke ba iau.
36 "Eu tenho um testemunho maior que o de João; a própria obra que o Pai me deu para concluir, e que estou realizando, testemunha que o Pai me enviou.
37 Bae Tamau e ba iau, i muni ke turupota iau. Miau ka sana ka longe kalingngana bavakena, ba ka sana ka kele sinna bavakena.
37 E o Pai que me enviou, ele mesmo testemunhou a meu respeito. Vocês nunca ouviram a sua voz, nem viram a sua forma,
38 Ba pangamologa a kanna ke sane momo ngallo nge miau bole kurumea, miau ka sana lomiaupatokona ta agau a Tamau baꞌe.
38 nem a sua palavra habita em vocês, pois não crêem naquele que ele enviou.
39 Miau kaka kumkuma raumana ta ravunge lomatana nga pangamologa reke momo nga Lau Ae Nutu Kanna kurumea, miau kaka roma kaka kalipa ka mauling e momo passavele tapu nga pangamologa nginngina. Ba pangamologa nginngina mana ka oru reke turupotpota iau.
39 Vocês estudam cuidadosamente as Escrituras, porque pensam que nelas vocês têm a vida eterna. E são as Escrituras que testemunham a meu respeito;
40 Ava miau ka sana omomiau ta atung te iau ta ravunge mauling.
40 contudo, vocês não querem vir a mim para terem vida.
41 “Iau ka sana matea gia pangavolaungana a ragau ke tunge,
41 "Eu não aceito glória dos homens,
42 ava iau ka laumatana kamiau tapu. Iau ka laumatana roma, bainga e nga matengraumanange Nutu ke sane momo nga lomiaume.
42 mas conheço vocês. Sei que vocês não têm o amor de Deus.
43 Iau ka atu nge Tamau giana, ava miau ka sana lomiaungatakala iau. Ava ngaroma agau tetoto nge atu nge i muni giana, na miau kaka la bolvoling ta lomiaungatangngkale agau laeala.
43 Eu vim em nome de meu Pai, e vocês não me aceitaram; mas, se outro vier em seu próprio nome, vocês o aceitarão.
44 Miau kaka umma ta palingpangavolaunge giamiaume, ava ka sana omomiau ta ravunge gia pangavolaungana e pa nge Nutu a i kena mana. Minmina na ka la lomiaupatokona mina ngaetai?
44 Como vocês podem crer, se aceitam glória uns dos outros, mas não procuram a glória que vem do Deus único?
45 “Sana ngaka roma, iau ka la turungpaga kamiau nga Tamau raguna. Ke sa. Agau e turupagpaga kamiau ka i ae Moses, a miau ka roma ka lomiaupatokona te.
45 "Contudo, não pensem que eu os acusarei perante o Pai. Quem os acusa é Moisés, em quem estão as suas esperanças.
46 Ngaroma nga lomiaupatokona ta pangamologa rae Moses kanna ka kaomanna, na nga lomiaupatokona te iau kurumea, Moses ke paꞌe pangamologa re te iau.
46 Se vocês cressem em Moisés, creriam em mim, pois ele escreveu a meu respeito.
47 Ava miau ka sana lomiaupatokona ta pangamologa ra i pa rea. Minmina na miau ka la lomiaupatokona ta pangamologa ra iau role rea mina ngaetai?”
47 Visto, porém, que não crêem no que ele escreveu, como crerão no que eu digo? "
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.