Gálatas 4

Piunga Ba Bonga A Pau (MEE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Iau ka la panganana ta taru a iau rorole tao minakai roma: Ngaroma goe te tamana nge patokala ta i tungnge oru nga kanna ta goe laeala ngarume, na goe laeala ke la ravunge oru nginngina ka kaomannmannangana. Ava ka ina i a goe tale, na ka sana i toto nga akumangngatulu te a tamana kanna.
1 Digo mais isto: enquanto é menor de idade, o filho que vai herdar a propriedade do pai é tratado como escravo, mesmo sendo, de fato, o dono de tudo.
2 I ke momo ngape nga ragau onra tamana puli rea ta ri pangalomatanange ba kelangpatali te i. Ba i ke la momong minmina ta nge lele nga kae laeala a tamana pulia ta i ravunge oru nga tamana kanna ngarume.
2 Enquanto é menor, há pessoas que tomam conta dele e cuidam dos seus negócios até o tempo marcado pelo pai.
3 Ba mangng ra Iura onra lomangngpatokona te Karais ka tongamangng kena mana ma goe laeala. Pala, na mangng ka tongamangng kena ma ragau onra bangapagame ba lomatana re nga mogalo laekia e ngape ke umma ta barangalele rea ma ri ra ra kumangngatulu ra kanrea mana.
3 Assim também nós, antes de ficarmos adultos espiritualmente, fomos escravos dos poderes espirituais que dominam o mundo .
4 Ava ka ina kae laeala ae Nutu role te pala ke lele, na i ke baꞌe Tuna ta mogalo laekia e ngape. Na avale te ke toapisigia. Ke toapisigia ta i a agau ore momo ngape nga bangapaga rae Moses kanna.
4 Mas, quando chegou o tempo certo, Deus enviou o seu próprio Filho, que veio como filho de mãe humana e viveu debaixo da lei
5 Nutu ke baꞌe Tuna ta baina i nge kolilelea ragau reke momo ngape nga bangapaga nginngina. Ke kolilele mangng ta baina mangng nga lele ra goe rae Nutu mannangana.
5 para libertar os que estavam debaixo da lei, a fim de que nós pudéssemos nos tornar filhos de Deus.
6 Ba ka miau ra goe rae Nutu bole, minmina na i ke baꞌe Tuna Kannuna lakallo ta lora. Bae Tuna Kannuna ke bavai kita ta kiunga te Nutu roma, “Abba! Tamamangng!”
6 E, para mostrar que vocês são seus filhos, Deus enviou o Espírito do seu Filho ao nosso coração, o Espírito que exclama: “Pai, meu Pai.”
7 Minmina na ka sana one a akumangngatulu ora bale tamana kanna tale. Ke sa. Ka one a bale tamana tuna. Ka one a Nutu tuna. Minmina nae Nutu ke bai kone ta one a agau ore la ravunge oru nga kanna ngarume bole.
7 Assim vocês não são mais escravos; vocês são filhos. E, já que são filhos, Deus lhes dará tudo o que ele tem para dar aos seus filhos.
8 Pala, ka ina miau sana lomiaumatana kae Nutu tale, na ka miau ra ra kumangngatulu onra oru nginngina ra miau ka patpato rea ka nutu.
8 No passado vocês não conheciam a Deus e por isso eram escravos de deuses que, de fato, não são deuses.
9 Ava sonrau na miau ka lomiaumatana kae Nutu, o iau nga role roma, Nutu ka lonamatana kamiau. Minmina na ke meimia na miau kaka bai ta kangagaliu muni ta bangapaga nginngina ra likireasa onre sane ke kalaulau miau ka otte? Ke meimia na miau kaka bai ta leleng ma ra kumangngatulu onra oru nginngina kanrea muni?
9 Mas, agora que vocês conhecem a Deus, ou melhor, agora que Deus os conhece, como é que vocês querem voltar para aqueles poderes espirituais fracos e sem valor? Por que querem se tornar escravos deles outra vez?
10 Miau kaka amva ta loangakurumea bangapaga re nga kae matantana reke bollalau basema: kae re nga kavang, ba inna ra pau, ba kae re nga lalang kaning, ba pesingmatana ra pau.
10 Por que dão tanta importância a certos dias, meses, estações e anos?
11 Iau ka lauvavai raumana te miau. Ka lauvavai roma, kumangngau re nga kalaunga miau ke sane ke kuma ka otte.
11 Estou muito preocupado com vocês! Será que todo o trabalho que tive com vocês não valeu nada?
12 Kolingau memena, iau ka tanikala miau ta miau nga tongamiau kena me iau a sana amva ta leleng tupu nge Nutu raguna kurumea loangakurume ngaungana ka bangapaga nginngina. Iau ka role minmina kurumea, iau bole ka tongau kena me miau ra sana miau ra Iura. Miau ka sana ka baia bainga te e soali te iau.
12 Meus irmãos, peço que sejam como eu. Afinal eu sou como vocês, e vocês não me ofenderam em nada.
13 Ava miau ka lomiaumatana roma, pala ka ina iau loa kapunu ta pulingmalagange pangamologa e pe e te Karais te miau, na momongau laeala kala nge miau ka puna nga soaling laeala e lele nga mirau.
13 Lembram por que foi que lhes anunciei pela primeira vez o evangelho ? Foi porque eu estava doente.
14 Ba soaling laeala ae iau ke pulia maenang nge miau, ava miau ka sana ka kanipe iau. Ba ka sana ka kela iau ma iau a agau e soali. Ke sa. Miau ka lomiaungatakala iau ma iau a anggelo ae Nutu. Ka lomiaungatakala iau ma iau a Karais Iesus muni.
14 Mas vocês não me desprezaram, nem me rejeitaram, embora o meu estado de saúde fosse uma dura prova para vocês. Pelo contrário, vocês me receberam como se eu fosse um anjo de Deus ou mesmo como se eu fosse Cristo Jesus.
15 Ava kaningmai ngamiaungana laeala e pala ina miau ka kanimaimaia kavingtulu ka i aetai? Iau ka role minmina kurumea, iau ka la turungpotange baingamiau roma, miau kaka matea raumana ta kalaunga iau. Minmina na taroma miau taka totorong, na miau taka rusulage matamiau kanname ba taka tungu rea te iau bole.
15 E como vocês estavam felizes! Eu posso afirmar que, se pudessem, vocês teriam arrancado os seus próprios olhos para me dar! O que foi que aconteceu?
16 Minmina na iau ka bai ta balinglaga miau roma, pala na miau ka lomiausereng ta ngatangngkale pangamologa ra kanau, ava sonrau na iau ka tuture pangamologa a kaomannmannangana kia te miau ba ollaeala ke bai miau ta kelanga iau ma iau a agau a miau ka baiꞌiu kia ae?
16 Será que agora, por ter dito a verdade, eu me tornei inimigo de vocês?
17 Ragau nginngina reke matea raumana ta miau loangakurume rea ke sane ke kumkuma ka bainga reke pepe. Ke sa. Keke bai ta utungpatali kamiau nge mangng ta baina miau ngaka loakurume rea.
17 Esses homens mostram grande interesse por vocês, mas a intenção deles não é boa. O que eles querem é separar vocês de mim para que vocês sintam por eles o mesmo interesse que eles sentem por vocês.
18 Ke pe roma miau ngaka matea raumana ta loangakurume agau e kumkuma ka bainga reke pepe. Ba sana ngaka matea ta loangakurume iau ka ina iau momo kala nge miau mana.
18 É bom vocês terem um interesse sincero sempre e não somente quando estou com vocês.
19 Miau ra goe rae iau ra iau materaumana miau, miralali laekia a iau kanimaimaia ina lauvavai te miau ka tongana kena ma miralali a avale te kanimaimaia ine bai ta toangapisiginge goe. Ba iau ka la kumangng ta kaningmainge miralali laekia ta nge lele ina baingamiaume nga tongarea kena ma Karais bainganame.
19 Meus queridos filhos, eu estou sofrendo por vocês, como uma mulher que tem dores de parto. E continuarei sofrendo até que Cristo esteja vivendo em vocês.
20 Iau ka matea raumana ta momong nangina kala nge miau sonrau ta baina iau nga role kamiau ka pangamologa matana tetoto ore sane gingging. Iau ka role minmina kurumea, bainga ra miau ka kumkuma ki keke bailopalilli kau.
20 Como eu gostaria de estar aí agora para poder falar com vocês de modo diferente! Estou muito preocupado com vocês.
21 Miau raka matea ta momong ngape nga bangapaga rae Moses kanna ka sana lomiaumatana ka taru a bangapaga nginngina ke rorolea ae?
21 Vocês que querem estar debaixo da lei , me digam uma coisa: vocês não estão ouvindo o que a Lei diz?
22 Iau ka role minmina kurumea, pala na keke paꞌe pangamologa ore role roma, Abaram ka nena ka goe lua ra panung. Te ka naname nga avale laeala a i a akumangngatulu a giana nge Agar. Ba te ka naname nga avale laeala a i ae Abaram napengana mannangana a giana nge Sera.
22 Ela diz que Abraão teve dois filhos: um, de uma escrava, Agar; e outro, de uma mulher livre, Sara.
23 Bae Abaram tuna laeala ora avale akumangngatulu toapisigia ke lele kurumea ragau baingarea nga kenong kala nga avale mana. Ava tuna laeala ora avale a i ae Abaram napengana mannangana toapisigia ke lele kurumea patongkala laeala ae Nutu rolea te Abaram pala.
23 O filho da escrava foi gerado como todas as crianças são geradas, mas o filho da mulher livre foi gerado por causa da promessa de Deus.
24 Ba oru nginngina keke patenikala minakai roma: Ravale lua nginngina keke toe piunga ba bongame ka ri lua. Te ke pa ngae Kapangng Ae Sainai, ba i ke toapisigsigia goe onra ri ra ragau ra kumangngatulu. Ka i ae Agar.
24 Isto serve como um símbolo: as duas mulheres representam as duas alianças . Uma aliança é a do monte Sinai e está representada por Agar. Os que são dessa aliança nascem escravos.
25 Nae Agar laekia ke toe Kapangng Ae Sainai ore momo ngae Arebia, ba i ka tongana kena ma maga kunna laeala e bollau ae Ierusalem ore momo sonrau. I ka tongana kena mae Ierusalem kurumea, i kala nga goe rae i ka ri ra ra kumangngatulu ra bangapagame kanrea.
25 Pois Agar representa o monte Sinai, na Arábia, e Agar é o símbolo da Jerusalém atual, que é escrava com todo o seu povo.
26 Avae Ierusalem e momo ngailu ora tongana kena me Sera ka sana i a akumangngatulu a bangapagame kanrea. Ba avale laeala ka i a narame.
26 Mas a Jerusalém celestial é livre e ela é a nossa mãe.
27 Iau ka role minmina kurumea, pala na ri keke paꞌe pangamologa ore role roma:
27 Pois as Escrituras Sagradas dizem: “Você, mulher que nunca teve filhos, fique alegre! Você que nunca sentiu dores de parto, grite de alegria! Pois a mulher abandonada terá mais filhos do que a que mora com o marido.”
28 Ba iau ae Pol ka la roleng kamiau ra kolingau memena roma, miau ka tongamiau kena me Aisak. Ka tongamiau kena me Aisak kurumea, miau kaka lele ra goe rae Nutu kurumea patongkala laeala ae Nutu rolea bole.
28 Meus irmãos, vocês são como Isaque; são filhos de Deus por causa da promessa divina.
29 Ka kae laeala, nae Abaram tuna laeala ore lele kurumea ragau baingarea nga kenong kala nga avale mana ke tunge maenangme ta tuna laeala ora naname toapisigia kae Kannu E Tupu ginggingngana. Ba ollaeala ka tongana kena mana ma kumangng ra ragau onreke amva ta loangakurumea bangapaga rae Moses kanna ke bai ta kumangng ki te ita sonrau.
29 Naquela época o filho que havia sido gerado como todas as crianças são geradas perseguiu o que havia sido gerado por causa do Espírito de Deus; e a mesma coisa está acontecendo agora.
30 Ava pangamologa laeala eke paꞌe pala nga Lau Ae Nutu Kanna ke role mina ngaetai? Ke role roma,
30 Mas o que é que as Escrituras Sagradas dizem? Elas dizem: “Mande embora a escrava e o filho dela, pois o filho da escrava não herdará a propriedade do pai, junto com o filho da mulher livre.”
31 Minmina na kolingau memena, ka sana ita ra goe rae avale a i a akumangngatulu ora bangapagame kanrea. Ke sa. Ka ita ra goe rae avale a sana i a akumangngatulu ora bangapagame kanrea.
31 Portanto, meus irmãos, nós não somos filhos de uma escrava, mas de uma mulher livre.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.