Mateus 22
Melpa NT (MED_PNG) vs ARA
1 Wote Jisas ndi, aldpa wamp mbʉ kʉn, ik ek ti ropa nimba mel, “Muⱡ ila tʉpa mumuk rui uⱡ ei, wu nuim ti ndi, elim nga kangʉm ei nga, amp kuima ngumba ant ei kʉn, rʉng mam ti kuitʉm.
1 De novo, entrou Jesus a falar por parábolas, dizendo-lhes:
2 — ausente —
2 O reino dos céus é semelhante a um rei que celebrou as bodas de seu filho.
3 Wote, elim nga kindmant wu kʉⱡ tʉpa wamp tʉma mat rung mundrum mbʉ, pok tʉk mek, ‘Wei!’ nitim. Wote wamp nimbʉ, ‘Ui nawʉmin,’ nʉtʉng.
3 Então, enviou os seus servos a chamar os convidados para as bodas; mas estes não quiseram vir.
4 Wote, kindmant wu mat ku tʉpa mundpa, wamp tʉma rung mundunt mbʉ puk nʉi, ‘Na mbo kng kai men pi kai nimbʉ mint koip mondʉp, amp kokila tint ei nga tʉng mel mbʉ, tʉp kun etʉp pora ndunt, kʉn wʉi!’” nitim.
4 Enviou ainda outros servos, com esta ordem: Dizei aos convidados: Eis que já preparei o meu banquete; os meus bois e cevados já foram abatidos, e tudo está pronto; vinde para as bodas.
5 “Wote, rʉng mundrum wamp tʉma mbʉ ndi, rʉng kʉnt nitim ik ni, tʉk pei mundʉk, en enim ik elpa nʉk purung. Wu ti kongun kona nila purum, wote wu ti mel rarʉp romba purum.
5 Eles, porém, não se importaram e se foram, um para o seu campo, outro para o seu negócio;
6 Wote, runt mundrum wamp mat ndi, kindmant wu nimbʉ imp molk, tʉmbʉⱡ ndi rok kondrung.
6 e os outros, agarrando os servos, os maltrataram e mataram.
7 I etʉng uⱡ ila, wu nuim ei popʉⱡ kuⱡpa, elim nga el wu rʉⱡaip mbʉ tʉpa munduⱡnga, kongun wu rok kondrung wu nimbʉ, rok kondʉk, puk kona peng ei rok ndip kalk etʉng.
7 O rei ficou irado e, enviando as suas tropas, exterminou aqueles assassinos e lhes incendiou a cidade.
8 Wote, wu nuim ei ndi, enim mba kindmant wu mbʉ kundpa nimba mel, ‘Amp tʉp rʉng kuip itim mel mbʉ etʉp pora ndunt. Wote rʉng neing nimp kanggʉp ambʉⱡʉp ngur wamp nimbʉ, ui nawʉng kant. Ei kʉn akup, puk nombuⱡa mam mbila wamp roldʉnga mbʉ kandʉk nangina, amp tʉp rʉng kunt mbʉ ok neing!’ nitim.
8 Então, disse aos seus servos: Está pronta a festa, mas os convidados não eram dignos.
9 — ausente —
9 Ide, pois, para as encruzilhadas dos caminhos e convidai para as bodas a quantos encontrardes.
10 Ni kʉn, kindmant wu mbʉ ndi, puk nombuⱡa mam mbila, wamp kit kai mbʉ roldʉnga tʉk mek oⱡina, wu num ei ni nga manga ni moⱡina, ti nitim.
10 E, saindo aqueles servos pelas estradas, reuniram todos os que encontraram, maus e bons; e a sala do banquete ficou repleta de convidados.
11 “Wote, wu nuim ni ndi, wamp ponʉng ong mbʉ mel kʉnimp nimba omba, kʉndrʉm mel, wu ti muⱡ ping kai ti rʉⱡi naⱡʉpa, muⱡ mbal ping ti, raⱡpa omba murum. Kandpa kʉn, ei mel nitim, ‘Wu ang ye! Nim muⱡ mbal kai ei, rʉⱡi nʉⱡʉn kant ei. Wote, ya ila etʉk mukʉr un mel nant?’ nitim. Nimba wuldʉtʉm ni kʉn, ik ti punt ropa ni nʉndʉtʉm.
11 Entrando, porém, o rei para ver os que estavam à mesa, notou ali um homem que não trazia veste nupcial
12 — ausente —
12 e perguntou-lhe: Amigo, como entraste aqui sem veste nupcial? E ele emudeceu.
13 Wote, wu nuim ni ndi, kindmant wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, ‘Wu ei kʉmp ki raⱡ kan ngʉk rok mundangina mba, pena kona rumbʉⱡ mul ila muⱡangga! Kona ila ka rom ropa, gu konggilpa, gʉkʉr tʉpa muⱡangga!’
13 Então, ordenou o rei aos serventes: Amarrai-o de pés e mãos e lançai-o para fora, nas trevas; ali haverá choro e ranger de dentes.
14 Wote, Jisas ndi, nimba mel, “Got ndi, wamp ou ndupa rung mundrum. Wote, wamp onunga kʉralt, kʉmp tʉpa, rukʉr tʉmba,” nitim.
14 Porque muitos são chamados, mas poucos, escolhidos.
15 Wote, Perisi wu ni kʉⱡ, en enim int puk ol tek, Jisas ik mat nangga nʉk, oⱡa tʉk kʉning ei nga kaip rok nʉtʉng.
15 Então, retirando-se os fariseus, consultaram entre si como o surpreenderiam em alguma palavra.
16 I nʉk pendʉk, Perisi wu mbʉ nga kitip kʉni wu mat kʉn, king Erot nga wu kat kʉn, tʉk Jisas murum kona ila tʉk mundrʉng. Wu ni kʉⱡ ndi, nʉk mel, “Ik mbo wu ye! Nim ik kupa nʉkʉn, Got nga uⱡ mbʉ wamp mbʉ kʉn, iteing nimba petʉm ei mel, kupa mbo endkʉn, wote wamp nga numan pilik etmin uⱡ mbʉ nga mundmong iti natkʉn, wamp nga kʉng orung kandkʉn ei, kit kai ni nandʉtʉn uⱡ ei, tʉn pʉtmʉn.
16 E enviaram-lhe discípulos, juntamente com os herodianos, para dizer-lhe: Mestre, sabemos que és verdadeiro e que ensinas o caminho de Deus, de acordo com a verdade, sem te importares com quem quer que seja, porque não olhas a aparência dos homens.
17 Akup, nim etʉk pʉn mel nant ei, tʉn kundʉk na? Moses nga mi ik ei ndi, tʉn Rom Gapman ei kʉn, ku moni takis ngormʉn uⱡ ei, kapⱡa muna mon?” nʉk waldʉtʉng.
17 Dize-nos, pois: que te parece? É lícito pagar tributo a César ou não?
18 Wote Jisas ndi, wu kʉⱡ ik ol tek pendʉk ok, waldʉtʉng ik ni, tʉpa mendpa nimba mel, “Enim wamp kun kai mul kump rʉⱡi wu mbʉ ye! Enim na nambuⱡ emel, na oⱡa tʉp kʉnmin nʉk pilik waldʉnmʉn?
18 Jesus, porém, conhecendo-lhes a malícia, respondeu: Por que me experimentais, hipócritas?
19 Ku moni takis ngormʉn ei nga ti mek ok, na tʉk ora ndʉiya!” nitim. Ni kʉn nilinga, ku moni ti mek ok ngoⱡina, wote Jisas ndi, ei mel etpa waldpa nimba mel, “Ku ila mbi ei kʉn, kuimp keta ei kʉn, nam nga morum?” nitim.
19 Mostrai-me a moeda do tributo. Trouxeram-lhe um denário.
20 — ausente —
20 E ele lhes perguntou: De quem é esta efígie e inscrição?
21 Wote, wu ni kʉⱡ ndi, nʉk mel, “Kuimp keta kʉn, mbi kʉn, wu peng mumuk Sisa ei nga,” nʉtʉng. Ni kʉn, Jisas ndi, pʉnt ropa nimba mel, “Wu peng mumuk Sisa nga mel ei, elim ngʉk, wote Got nga mel ei, Got elim ngʉk itʉi!” nʉtʉm.
21 Responderam: De César. Então, lhes disse: Dai, pois, a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
22 Ik i nitim ni pilik, min ngʉn mundʉk, wote Jisas ni wak rok kelik purung.
22 Ouvindo isto, se admiraram e, deixando-o, foram-se.
23 Wamp kolk, wote kont muⱡi nʉmbʉⱡing nʉtmin Sarusi wu kʉⱡ ndi, ant tenda ei kʉn ok, Jisas ik ti waldʉk nʉk mel, “Ik mbo wu ye! Moses nga mi ik ei ndi, nimba mel, ‘Wu ti kangambuⱡa mi nambʉpa, koⱡum ndam, amp wiya ei, elim nga ʉngʉn ei tʉpa, wote kangambuⱡa mem mbʉ, elim nga ʉngʉn kurum ei nga koⱡ ila muⱡeing,’ nʉtʉm.
23 Naquele dia, aproximaram-se dele alguns saduceus, que dizem não haver ressurreição, e lhe perguntaram:
24 — ausente —
24 Mestre, Moisés disse: Se alguém morrer, não tendo filhos, seu irmão casará com a viúva e suscitará descendência ao falecido.
25 Ei kʉn, akup wu ʉngʉn ʉngʉn uⱡ 7 kat ya kona ila morung. Wu ʉngʉn komun ei, amp tʉpa mondpa kangambuⱡa mi nambʉpa elim kurum. Wote, ʉngʉn rʉkʉnʉ ei ndi, amp wiya ei titim.
25 Ora, havia entre nós sete irmãos. O primeiro, tendo casado, morreu e, não tendo descendência, deixou sua mulher a seu irmão;
26 Wu rʉkʉnʉ ei, i ku etpa wangʉn pepa kurum. Wote, ʉngʉnʉl merʉng ni ndi, i ku etpa, amp wiya ei, tʉpa ambuⱡpa wangʉn pepa kurum ku. I etpa mba, wu 7 ni kʉⱡ kʉn ekit purum.
26 o mesmo sucedeu com o segundo, com o terceiro, até ao sétimo;
27 Ama akil tepa amp ni kurum.
27 depois de todos eles, morreu também a mulher.
28 Wu 7 kʉⱡ ndi, amp tenda ei, etʉk tʉk pora ndurʉng. Wote, wamp kui mbʉ, ⱡoprʉk oⱡa moⱡʉng ui ei kʉn, amp kupa ei wu nam nga nda?” nʉk waldʉtʉng.
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete será ela esposa? Porque todos a desposaram.
29 Jisas ndi, ik ni, punt ropa nimba mel, “Enim ⱡawa enmin ei ka! Nambuⱡ emel, Got nga ik mong ei kep, Got nga ronduⱡ ei, enim pilik kun iti natʉtmʉn.
29 Respondeu-lhes Jesus: Errais, não conhecendo as Escrituras nem o poder de Deus.
30 Ni kʉn, wamp kui mbʉ, ⱡoprʉk ok pung ui ei kʉn, aldpa wu amp nʉk, iti nʉting. Oⱡa muⱡ ila anggelo mbʉ, wu amp ni nandʉtmʉn ei mel ku, wamp mbʉ i ku iting
30 Porque, na ressurreição, nem casam, nem se dão em casamento; são, porém, como os anjos no céu.
31 Wamp koⱡpa kont mul uⱡ ei nga ik ti, Got nga Buk Wingti ila petʉm ei, enim kʉmp rok kandʉrmin mon?
31 E, quanto à ressurreição dos mortos, não tendes lido o que Deus vos declarou:
32 Ik ei ndi, nimba mel,Wu ei, wamp kui mbʉ nga Got ti mon, wamp kont mbʉ nga,” nitim.
32 Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó?
33 Wamp num morung nimbʉ ndi, Jisas ik mbo inditim nimbʉ pilik, min ngʉn mundrʉng.
33 Ouvindo isto, as multidões se maravilhavam da sua doutrina.
34 Perisi wu ni kʉⱡ ndi, pʉtʉng mel, Jisas ndi, Sarusi wu kʉⱡ ik ning nombuⱡa kumba pendnim nʉtʉng ik ni pilik, en enim nʉk mo rorung.
34 Entretanto, os fariseus, sabendo que ele fizera calar os saduceus, reuniram-se em conselho.
35 Wote, mi ik mbo wu ti ndi omba, Jisas kʉn ⱡawa ti kandʉp timp nimba ik ti, wʉldpa nimba mel, “Ik mbo wu ye! Mi ik mbʉ nga mi ik peng ei nant?” nitim.
35 E um deles, intérprete da Lei, experimentando-o, lhe perguntou:
36 — ausente —
36 Mestre, qual é o grande mandamento na Lei?
37 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Nim nga Nuim Got ei, nim nga mundmong ei kʉn, nim nga min ei kʉn, nim nga numan ei kʉn numan ngui!
37 Respondeu-lhe Jesus:
38 Mi ik nʉnt ei, mi ik kʉⱡ nga mi ik peng mumuk ei.
38 Este é o grande e primeiro mandamento.
39 ‘Mi ik peng merʉng orunga ei, nim nga manga keta kup wamp mbʉ, nim ninim numan ngorum ei mel ku, wamp mbʉ numan ngui!’
39 O segundo, semelhante a este, é:
40 Mi ik peng raⱡ ndi, painui wu mbʉ nga ik mbo endʉtʉng mbʉ kʉn, Moses nga mi ik mbʉ nga peng petʉmbil,” nitim.
40 Destes dois mandamentos dependem toda a Lei e os Profetas.
41 Perisi wu kat tʉk mou rok morung ni kʉⱡ, Jisas ndi waldpa nimba mel, “Kraist ei nam nga pundʉn ei nga kangʉm ei nda?” nitim. I nilinga, wu ni kʉⱡ ndi, punt rok nʉk mel, “Depit nga pundʉn ei,” nʉtʉng.
41 Reunidos os fariseus, interrogou-os Jesus:
42 — ausente —
42 Que pensais vós do Cristo? De quem é filho? Responderam-lhe eles: De Davi.
43 Jisas ndi, waldpa nimba mel, “Wu Depit ni, Got nga Muⱡnga ei ndi, kundpa nilinga, ‘Kraist ei, na nga Nuim ei,’ nitim ei, etpa nitim mel nant? Depit ndi, nimba mel,
43 Replicou-lhes Jesus: Como, pois, Davi, pelo Espírito, chama-lhe Senhor, dizendo:
44 — ausente —
44 Disse o Senhor ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos debaixo dos teus pés?
45 Unt Depit ndi, Kraist kundpa nimba mel, ‘Nuim,’ nitim. Ei kʉn, Kraist ei, Depit nga pundʉn etpa pimba mel nant?” nitim.
45 Se Davi, pois, lhe chama Senhor, como é ele seu filho?
46 Jisas i nitim ila, wu ti ndi, ik punt rui narʉrʉng. Wote, ui ei kʉn, wamp ti ndi, Jisas ik mat waldʉk iting ei nga mundmong etʉng.
46 E ninguém lhe podia responder palavra, nem ousou alguém, a partir daquele dia, fazer-lhe perguntas.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.