Lucas 22

Melpa NT (MED_PNG) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Bret yis mundi namʉndʉrmin Mowi Kor ui ei, mbi tek, Pasopa rʉng normin. Ui ei nondpa mel pitim.
1 Aproximava-se a festa dos pães sem fermento, chamada Páscoa.
2 Ni kʉn, mi ik mbo wu na, Perisi wu na mbʉ ndi, wamp mbʉ nga pilik, mundmong etʉk, nʉk mel, “Namba uⱡ ti etpʉn, Jisas imp moⱡpʉn, rop kundmin nda?” nʉk pʉtʉng.
2 Os príncipes dos sacerdotes e os escribas buscavam um meio de matar Jesus, mas temiam o povo.
3 Kitip kʉni wu 12 kʉⱡ nga wu ti nga mbi, Juras, mbi ti tek, Iskariyot nʉtʉng. Wu ni, Seitan ndi, rukʉr orunga moⱡpa, kunt kunt rurum.
3 Entretanto, Satanás entrou em Judas, que tinha por sobrenome Iscariotes, um dos Doze.
4 Juras ni mba, wu pris kuimbal na, manga wingti ou mbila wu nuim nimbʉ kʉn, rʉk murum. Jisas tʉpa, wu kʉⱡ ngumba ei nga nombuⱡa ti kʉrʉrʉm.
4 Judas foi procurar os príncipes dos sacerdotes e os oficiais para se entender com eles sobre o modo de lho entregar.
5 Wu nimbʉ, numan mam ti, Juras kʉn nguk, Juras kandʉk, ku moni na mat nguimin nʉk nʉtʉng.
5 Eles se alegraram com isso, e concordaram em lhe dar dinheiro.
6 Wu ni kʉⱡ nga nʉtʉng ik ni, Juras ni, kapⱡa nimba, Juras ndi, Jisas tʉpa, wu kʉⱡ nga ki kaimp ila ngumba. Ei nga, nombuⱡa mam ti, kurpa nokundpa, moⱡpa mba, wote wamp mbʉ, Jisas kʉn rʉp rok, muⱡi nambʉⱡangina kʉn, kiyang nʉmp, Jisas tʉp nguimp nimba pitim.
6 Também ele se obrigou. E buscava ocasião oportuna para o trair, sem que a multidão o soubesse.
7 Mowi kor mormʉn ant ila bret yis mundi namʉndʉrmin ui ei urum. Ant ei kʉn, kng sipsip waⱡ mat rok, Pasopa rʉng nuing ei nga tʉk kun etʉng.
7 Raiou o dia dos pães sem fermento, em que se devia imolar a Páscoa.
8 Wote Jisas ndi, Pita kʉn Jon raⱡ, kuimp tepa tʉpa mundpa kʉn, kundpa nimba mel, “Enmbil pukʉⱡ, Mowi Kor rumbuⱡ ila rʉng nuimin mat, tʉkʉⱡ kun itinggil pʉl!” nitim.
8 Jesus enviou Pedro e João, dizendo: Ide e preparai-nos a ceia da Páscoa.
9 Wu raⱡ ndi, Jisas kʉn int ndukʉⱡ, waldkʉⱡ nʉkʉⱡ mel, “Tʉn nga rʉng nimin mbʉ, kona nant tila, tʉpʉⱡ kun itimbil, nʉkʉn nʉn ei?” nʉtʉnggil.
9 Perguntaram-lhe eles: Onde queres que a preparemos?
10 Jisas ndi, wu raⱡ, kundpa nimba mel, “Enmbil pukʉⱡ, Jerusalem kona peng ila panggila kʉn, wu ti, nu ming mam ti, nu kuⱡpa mepa om wu ei, pep rokʉⱡ pukʉⱡ, wu ei mba, mukʉr pum manga ila, mukʉr pukʉⱡ kʉn, manga puⱡ wu ei, waldkʉⱡ nʉkʉⱡ mel, ‘Ik mbo wu ei ndi, nim waldpa, na nga kitip kʉni wu kʉⱡ kʉn, Pasopa rʉng moⱡpʉn nimin, manga kʉkaⱡ ei nant nda?’ tʉl tʉkʉn, ora ndana kʉn,
10 Ele respondeu: Ao entrardes na cidade, encontrareis um homem carregando uma bilha de água; segui-o até a casa em que ele entrar,
11 — ausente —
11 e direis ao dono da casa: O Mestre pergunta-te: Onde está a sala em que comerei a Páscoa com os meus discípulos?
12 wu ei ndi, enmbil tʉpa ora ndumba ei, manga kʉkaⱡ oⱡa orunga ila, rʉng noⱡʉp nuimin mel mbʉ pora, tetʉm kona ila mel mbʉ, tʉkʉⱡ kun etkʉⱡ muⱡʉl!” nitim.
12 Ele vos mostrará no andar superior uma grande sala mobiliada, e ali fazei os preparativos.
13 Wote, wu ni raⱡ, pukʉⱡ kandrʉnggil mel, Jisas ndi, nitim uⱡ nimbʉ mel pitim. Wote, rʉng nuing nimbʉ, tʉkʉⱡ kun etkʉⱡ morunggil.
13 Foram, pois, e acharam tudo como Jesus lhes dissera; e prepararam a Páscoa.
14 Rʉng nuing ui ei, nondpa itim ila, Jisas na, elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ kʉn kunda, rat pol nila morung.
14 Chegada que foi a hora, Jesus pôs-se à mesa, e com ele os apóstolos.
15 Kona ila, Jisas ndi, kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na akup enim kʉn rʉp rop moⱡʉp, Pasopa nimin ei, numan enim. Wote, na mindil nuimp!” nitim.
15 Disse-lhes: Tenho desejado ardentemente comer convosco esta Páscoa, antes de sofrer.
16 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na ndi, enim ik kupa kat kundʉp nʉnt. Na enim kʉn rup ropʉn moⱡpʉn, Pasopa rʉng ti, wote nui nʉnmʉn. Wakʉt, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ kupa ei, ekit om ei kʉn, Pasopa rʉng ei nga puⱡ ei, mot nʉm kʉn, na kʉning,” nitim.
16 Pois vos digo: não tornarei a comê-la, até que ela se cumpra no Reino de Deus.
17 Wote Jisas ndi, nu wain ming n, tʉpa ambuⱡpa oⱡa ndupa, Got kʉn angge nimba, wote kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim ya nu ming ngʉnt ei, kʉmp tʉk nʉi!
17 Pegando o cálice, deu graças e disse: Tomai este cálice e distribuí-o entre vós.
18 Na ndi, enim kundʉp nʉnt. Akup nga ant ila enim kʉn, ming ila nu wain nont ei manda. Wote, na nu wain enim kʉn, moⱡʉp nuimp ei, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, ekit om ei kʉn nuimin,” nitim.
18 Pois vos digo: já não tornarei a beber do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus.
19 Wote Jisas ndi, bret ni tʉpa ambuⱡpa, puk ropa oⱡa ndupa, Got kʉn angge nimba, tʉpa elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ngumba, nimba mel, “Ya ei na nga kʉng ei, ei ndi, enim tʉpa rʉpʉndangga nʉmp ngʉnt. Enim tʉk nok molk, wote na pilik mint muⱡeing nʉmp ent,” nitim.
19 Tomou em seguida o pão e depois de ter dado graças, partiu-o e deu-lho, dizendo: Isto é o meu corpo, que é dado por vós; fazei isto em memória de mim.
20 Rʉng nok pora nduⱡmina kʉn, wote nu wain ming ni tʉpa, ambuⱡpa oⱡa ndupa, Got kʉn i ku etpa, angge nimba kʉn, kitip kʉni wu kʉⱡ ngumba, nimba mel, “Ya nu wain ming ei, na nga mema ei, enim kʉn nʉmp mʉi ruimp mema ei, oi nimba kʉn, enim tʉpa rapʉndʉmba,” nitim.
20 Do mesmo modo tomou também o cálice, depois de cear, dizendo: Este cálice é a Nova Aliança em meu sangue, que é derramado por vós...
21 Jisas ndi, wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Ya kʉnʉi! Na ki ambuⱡpa tʉpa, el puⱡa wu mbʉ nga ki kaimp ila ngumba wu ei, na kʉn nondpa rat pol ila morum wu ei.
21 Entretanto, eis que a mão de quem me trai está à mesa comigo.
22 Wu ei nga Muⱡʉl Wu Kupa ndi, nombuⱡa mam ti unt to ropa tinditim ila pep romba. Wu ti ndi, Muⱡʉl Wu Kupa ei, tʉpa el puⱡa wu kʉⱡ nga ki kaimp ila ngum wu ei, mong mam ti tʉmba!” nitim.
22 O Filho do Homem vai, segundo o que está determinado, mas ai daquele homem por quem ele é traído!
23 Wote, kitip kʉni wu ni kʉⱡ ndi, en enim int yant etʉk, waldʉk nʉk mel, “Uⱡ ei, nam ti ndi, etmba nda?” nʉtʉng.
23 Perguntavam então os discípulos entre si quem deles seria o que tal haveria de fazer.
24 Wote, kitip kʉni wu kʉⱡ, en enim nga rʉk ila, puⱡ mondʉk ik palk, wu nam ti, kuimbal moⱡmba nda waldʉtʉng.
24 Surgiu também entre eles uma discussão: qual deles seria o maior.
25 Jisas ndi, kitip kʉni wu ni kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Wu king mat, wamp rʉⱡaip mat nga kuimbal molk, wamp mbʉ rʉp etʉk etmin wu kʉⱡ, uⱡ kai mbʉ elingina, mbi moⱡpa etʉm.
25 E Jesus disse-lhes: Os reis dos pagãos dominam como senhores, e os que exercem sobre eles autoridade chamam-se benfeitores.
26 Wote, enim uⱡ ei mel iti natʉnmʉn, mon ei ka! Wu nam ti, kuimbal muⱡimp nimba pilim wu ei omba, akil tiyangga! Enim nga kuimbal moⱡpa, rʉp itimp nimba pilim wu ei ndi, enim tʉpa rapundpa kindmant kongun endpa tangga!
26 Que não seja assim entre vós; mas o que entre vós é o maior, torne-se como o último; e o que governa seja como o servo.
27 Enim pilʉi! Nam kuimbal moⱡmba? Wu nam ti, rʉng nomba moⱡum ei, muna kindmant wu ti, rʉng kaⱡpa mepa om ei? Rʉng moⱡpa nom wu ei, kuimbal moⱡmba. Wote, na ya enim nga rʉk ting ila moⱡʉp, enim tʉp rapʉndʉp, kindmant kongun endʉp mor.
27 Pois qual é o maior: o que está sentado à mesa ou o que serve? Não é aquele que está sentado à mesa? Todavia, eu estou no meio de vós, como aquele que serve.
28 Uⱡ mat ndi, na oⱡa tʉpa kanʉmba om ndam, enim na kʉn kunda, rʉp rok muⱡing ei ka!
28 E vós tendes permanecido comigo nas minhas provações;
29 Na nga Tipam ei ndi, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, na ngurum. Na ndi, Got nga wamp tʉpa mumuk rui uⱡ ei, akup enim nguimp.
29 eu, pois, disponho do Reino a vosso favor, assim como meu Pai o dispôs a meu favor,
30 Got nga wamp tʉpa mumuk rui kona na ndi, enim nguimp kona ila enim rat pol mbila molk, rʉng na, nu na mel mbʉ nuing. Enim rat pol kai mbila molk, wote Isrel wamp rʉⱡaip 12 kʉⱡ, kʉmp tʉk iting,” nitim.
30 para que comais e bebais à minha mesa no meu Reino e vos senteis em tronos, para julgar as doze tribos de Israel.
31 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Saimon, Saimon, nim kum tekʉn pili! Seitan ndi, enim nga mondpa pili oⱡa tʉpa, kanmba uⱡ ei, nimba pora ndum. Uⱡ ei, wit mong kʉⱡ ambulk, mʉk tʉk, elim muna kʉn, ⱡawa kʉⱡ purum ni mel, enim kʉn etmba ei ka!
31 Simão, Simão, eis que Satanás vos reclamou para vos peneirar como o trigo;
32 Na ndi, enim nga tʉp rapʉndʉp, atinga rondʉp pora ndʉnt uⱡ ei ndi, nim nga mondpa pili ei, mana pi napʉmba. Nim wote, kelkʉn ropʉl rokʉn, na kʉn yant okʉn, nim nga ʉngʉnʉl kʉⱡ, nʉkʉn ronduⱡ mundi!” nitim.
32 mas eu roguei por ti, para que a tua confiança não desfaleça; e tu, por tua vez, confirma os teus irmãos.
33 Pita ndi, int ndupa, Jisas kundpa nimba mel, “Wu Nuim ye! Nim kan manga ila pun ndam kep, kun ndam kep, na kunda rʉp ropʉⱡ mbil mint,” nitim.
33 Pedro disse-lhe: Senhor, estou pronto a ir contigo tanto para a prisão como para a morte.
34 Jisas ndi, Pita ni, kundpa nimba mel, “Pita, akup rumbʉⱡ ila, kʉi kulda rui nʉri! Nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim.
34 Jesus respondeu-lhe: Digo-te, Pedro, não cantará hoje o galo, até que três vezes hajas negado que me conheces.
35 Jisas ndi, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Na ndi, enim unt tʉp mundʉr ni kʉn, ku moni wal na, kʉmp rʉk na mel mat, mek pi naprʉng ni kʉn, enim mel mat nga mon ndurum, muna mon?” nitim. Wu kʉⱡ ndi, “Mon ndi nʉndrʉm!” nʉtʉng.
35 Depois ajuntou: Quando vos mandei sem bolsa, sem mochila e sem calçado, faltou-vos porventura alguma coisa? Eles responderam: Nada.
36 Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Ku moni na, wal na mel mbʉ tʉk mek, kur koiya ti natʉm wu ti, elim nga wal pʉki kʉⱡ tʉpa, wamp mat kʉn, kur koiya rarʉp ropa tangga!
36 Mas agora, disse-lhes ele, aquele que tem uma bolsa, tome-a; aquele que tem uma mochila, tome-a igualmente; e aquele que não tiver uma espada, venda sua capa para comprar uma.
37 Uⱡ ei, nambuⱡ emel, Buk Wingti ila, Muⱡʉl Wu Kupa ei nga, nʉtʉm ni mel, ‘Wu ei, elim wamp mbʉ ndi, etʉk kit munding,’ nʉtʉm. Ni mel, na ndi, enim kundʉp nʉnt. Uⱡ kʉⱡ, na kʉn pemba. Buk Wingti ila uⱡ kat, na kʉn omba nʉtʉm kʉⱡ, akup omba kupa etmba.
37 Pois vos digo: é necessário que se cumpra em mim ainda este oráculo: E foi contado entre os malfeitores {Is 53,12}. Com efeito, aquilo que me diz respeito está próximo de se cumprir.
38 Kitip kʉni wu kʉⱡ ndi, Jisas kundʉk, nʉk mel, “Wu Nuim ye! Nim ya kʉni! Tʉn koiya raⱡ mint, tepʉn mormʉn,” nʉtʉng. Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Koiya raⱡ manda,” nitim.
38 Eles replicaram: Senhor, eis aqui duas espadas. Basta, respondeu ele.
39 Jisas ni, kona murum ni, wak ropa mba, wi Komnga Olip nila, atinga unt rurum uⱡ ei mel, romba purum. Elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, akil tek pep rok purung.
39 Conforme o seu costume, Jesus saiu dali e dirigiu-se para o monte das Oliveiras, seguido dos seus discípulos.
40 Komnga ila ruk puk kʉn, Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Enim atinga rok mint muⱡʉi! Ei nga wote, uⱡ mbun mindil mbʉ, enim kʉn ui nʉwangga!” nitim.
40 Ao chegar àquele lugar, disse-lhes: Orai para que não caiais em tentação.
41 Nimba pendpa, Jisas ndi, wu kʉⱡ, wak ropa mba, ruⱡ etpa mel, mura ropa mondpa, atinga ropa, nimba mel, “Wuta! Nim nga numan ei ndi, na nga mindil nuimp uⱡ ei, timp nin ndam, timp. Nim ndi, na nga numan ei pep rui nʉri, mon! Nim nga numan ei ndi, pin uⱡ mbʉ mel iti!” nitim.
41 Depois se afastou deles à distância de um tiro de pedra e, ajoelhando-se, orava:
42 — ausente —
42 Pai, se é de teu agrado, afasta de mim este cálice! Não se faça, todavia, a minha vontade, mas sim a tua.
43 Ni kʉn, muⱡ kona anggelo ti ndi omba, Jisas etpa ronduⱡ mundrum.
43 Apareceu-lhe então um anjo do céu para confortá-lo.
44 Jisas ni pitim ei, mbun itim ila, atinga ronduⱡ mundpa roⱡnga, elim nga kʉng ila kur mema raⱡ nu mel, oi nitim.
44 Ele entrou em agonia e orava ainda com mais instância, e seu suor tornou-se como gotas de sangue a escorrer pela terra.
45 Wote, atinga ropa pora ndupa, oⱡa anggilpa omba, elim nga kitip kʉni wu kʉⱡ, kʉndrʉm mel, numan mbun minal tʉk, ur pek morung.
45 Depois de ter rezado, levantou-se, foi ter com os discípulos e achou-os adormecidos de tristeza.
46 Jisas ndi, wu kʉⱡ, kundpa nimba mel, “Nambuⱡ emel, enim ur mint pek mormʉn? Oⱡa molk, atinga rok mint muⱡʉi! Tʉpa kawa ndangga, uⱡ mbun pi mbʉ, enim kʉn wangga, enim mana ping,” nitim.
46 Disse-lhes: Por que dormis? Levantai-vos, orai, para não cairdes em tentação.
47 Jisas ni, ik nimba moⱡnga kʉn, wu rʉⱡaip mam ti orung. Kitip kʉni wu 12 kʉⱡ nga wu ti nga mbi, Juras nʉtmin. Wu ei ndi, wu kat nombuⱡa ora ndupa, mepa urum. Juras ni, Jisas kʉn nondpa omba, keta nu ropa nuimp nimba itim. Wote, Jisas ndi, Juras waldpa, nimba mel, “Juras, nim ndi, Muⱡʉl Wu Kupa ei, keta nu rok nokʉn, wote wu ei, tʉkʉn el puⱡa wu kʉⱡ, nguin pilkʉn en ei?” nitim.
47 Ele ainda falava, quando apareceu uma multidão de gente; e à testa deles vinha um dos Doze, que se chamava Judas. Achegou-se de Jesus para o beijar.
48 — ausente —
48 Jesus perguntou-lhe: Judas, com um beijo trais o Filho do Homem!
49 Kitip kʉni wu kʉⱡ, Jisas kʉn rʉp rok molk, kandrʉng mel, uⱡ ni kʉⱡ etʉng ila, wu ni kʉⱡ ndi, nʉk mel, “Wu Nuim ye! Tʉn koiya tep mormʉn ei ndi, wu mbʉ ramin ei?” nʉtʉng.
49 Os que estavam ao redor dele, vendo o que ia acontecer, perguntaram: Senhor, devemos atacá-los à espada?
50 Kitip kʉni wu ti ndi, koiya pinditim ni, ekit tʉpa, wu pris kuimbal ei nga kongun wu ni, koiya ndi, kum mbo orunga ropa, puⱡa rurum ila mana urum. Wote Jisas ndi, uⱡ ni kandpa, nimba mel, “Uⱡ ⱡawa en ei, wak rui!” nitim. Nimba kʉn, wu ni nga kum ni, tʉpa aldpa ropa rʉmp ndupa, mundrum ila kapⱡa itim.
50 E um deles feriu o servo do príncipe dos sacerdotes, decepando-lhe a orelha direita.
51 — ausente —
51 Mas Jesus interveio: Deixai, basta. E, tocando na orelha daquele homem, curou-o.
52 Wote Jisas ndi, wu pris kuimbal na, manga wingti rʉp wu na, wu nuim na mbʉ, kundpa nimba mel, “Enim kur koiya na, tʉmbʉⱡ na mat, mek onmʉn mbʉ, kindʉp nomba, el ropa ik pili napilim wamp ti, imp muⱡing pilik onmʉn ei?
52 Voltando-se para os príncipes dos sacerdotes, para os oficiais do templo e para os anciãos que tinham vindo contra ele, disse-lhes: Saístes armados de espadas e cacetes, como se viésseis contra um ladrão.
53 Ui mbila rʉk rʉk, na manga wingti ou ila rukʉr mor ni, wote enim ndi, na imp muⱡi nambʉrmʉn ni ka! Akup nga ui ei, enim nga ti pʉnt. Rumbʉⱡ ei ndi, rʉⱡang ei kapⱡa, ropa mana ndumba,” nitim.
53 Entretanto, eu estava todos os dias convosco no templo, e não estendestes as mãos contra mim; mas esta é a vossa hora e do poder das trevas.
54 Jisas ni, ik nimba pora nduⱡnga, imp molk mek puk, wu pris kuimbal kʉⱡ nga manga ila mukʉr purung. Pita ni, akil tepa mba, ruⱡ etpa murum.
54 Prenderam-no então e conduziram-no à casa do príncipe dos sacerdotes. Pedro seguia-o de longe.
55 Wu mat, manga ei nga paⱡa rukʉr ndip kalk morung kona nila, Pita kunda rʉp rok morung.
55 Acenderam um fogo no meio do pátio, e sentaram-se em redor. Pedro veio sentar-se com eles.
56 Pita ni, ndip pilpa murum ila, kongun amp ti ruk omba, Pita ni, nem nʉm kandpa, amp ni ndi, nimba mel, “Wu ei, Jisas kʉn rʉp rokʉⱡ, andrʉmbil ndi ka!” nitim.
56 Uma criada percebeu-o sentado junto ao fogo, encarou-o de perto e disse: Também este homem estava com ele.
57 Wote Pita ndi, amp ni, kundpa nimba mel, “Jisas ni wu ei, na pili napʉt,” nitim.
57 Mas ele negou-o: Mulher, não o conheço.
58 Wote, wu ti ndi omba, Pita murum ni, kandpa mbi ndupa, nimba mel, “Wu ei, Jisas nga rʉⱡaip ila wu ei ka!” nitim. Pita ndi, int ndupa, nimba mel, “Na Jisas nga kitip kʉni wu ti mon!” nitim.
58 Pouco depois, viu-o outro e disse-lhe: Também tu és um deles. Pedro respondeu: Não, eu não o sou.
59 Wote moⱡnga, ant mong ti omba puⱡnga kʉn, wu ti ndi omba, Pita nem nʉm kandpa, ronduⱡ mundpa, nimba mel, “Kupa mendpʉⱡ, Jisas kʉn Galili kona ila wu raⱡ,” nitim.
59 Passada quase uma hora, afirmava um outro: Certamente também este homem estava com ele, pois também é galileu.
60 Wote Pita ndi, int ndupa, nimba mel, “Nim nga nʉn, ik ei, na pili napʉt ik mat nʉn ei ka!” Pita ik nimba moⱡʉng mel, tʉngʉnda mint, kʉi kulda rurum.
60 Mas Pedro disse: Meu amigo, não sei o que queres dizer. E no mesmo instante, quando ainda falava, cantou o galo.
61 Ni kʉn, Nuim ei ndi, tʉpa ropʉl ropa, Pita kanduⱡnga mel, wote elim numan tʉpa mundpa, pitim mel, Wu Nuim ei ndi, ik kat, elim unt kundpa, nitim kʉⱡ pitim. Nimba mel, “Akup rumbʉⱡ ila, kʉi kulda rui nʉri kʉn, nim ndi, na pili napʉt nʉkʉn, raldika indin,” nitim ik kʉⱡ, Pita pitim.
61 Voltando-se o Senhor, olhou para Pedro. Então Pedro se lembrou da palavra do Senhor: Hoje, antes que o galo cante, negar-me-ás três vezes.
62 Wote Pita ni, mindil tʉpa, ka etpa, pena purum.
62 Saiu dali e chorou amargamente.
63 Jisas imp morung wu mbʉ nga mat ndi, Jisas nga mong raⱡ muⱡ ti ndi, kum rok pendʉk, tʉmbʉⱡ ndi rok, tʉk ik kuldʉk, waldʉk nʉk mel, “Nim wu nam ndi, ronum ei?” ʉldʉ ndukʉn, ni nʉtʉng.
63 Entretanto, os homens que guardavam Jesus escarneciam dele e davam-lhe bofetadas.
64 — ausente —
64 Cobriam-lhe o rosto e diziam: Adivinha quem te bateu!
65 Wote, wu mbʉ ndi, ik kit mat, Jisas kundʉk nʉtʉng ku.
65 E injuriavam-no ainda de outros modos.
66 Mʉkʉlmʉ ant ei oⱡa oⱡnga, Jura nga pris kuimbal wu na, manga wingti rʉp wu na, mi ik mbo wu mbʉ kʉn, mou tenda ila rorung. Mou rok morung kona nila, Jisas tʉk mek, kaunsil ei nga kuimp keta ila puk, nʉk mel, “Nim ndi, tʉn kundʉk ni! Nim Got ndi, tʉpa mundpa kʉn, wamp mbʉ etkʉn, rukʉr ti nitim wu ei, muna wu elpa ti nda?” nʉtʉng. Ei mel, nilingina kʉn, Jisas ndi, punt ropa, nimba mel, “Na ndi, enim ik ei kundʉp, nint ndam, enim ndi, kapⱡa pilik poⱡ ndui nʉnding.
66 Ao amanhecer, reuniram-se os anciãos do povo, os príncipes dos sacerdotes e os escribas, e mandaram trazer Jesus ao seu conselho.
67 — ausente —
67 Perguntaram-lhe: Dize-nos se és o Cristo! Respondeu-lhes ele: Se eu vo-lo disser, não me acreditareis;
68 Wote, enim nam ndi, ik kat waldʉp, nint ndam, enim ndi kapⱡa punt rui nʉring.
68 e se vos fizer qualquer pergunta, não me respondereis.
69 Ei nga akup, Muⱡʉl Wu Kupa ei, kʉmp kʉm mba, Got Ronduⱡ Purum ei nga ki mbo orunga moⱡmba,” nitim.
69 Mas, doravante, o Filho do Homem estará sentado à direita do poder de Deus.
70 Wu nimbʉ ndi, Jisas waldʉk, nʉk mel, “Nim Got Kangʉm ei?” nʉtʉng. Jisas ndi, wu mbʉ kundpa nimba mel, “Enim pilik nʉnmʉn ei ka!” nitim.
70 Então perguntaram todos: Logo, tu és o Filho de Deus? Respondeu: Sim, eu sou.
71 Wu nimbʉ ndi, nʉk mel, “Namba ik ti, wu mbʉ wi ramina kʉn, ok nangina pilmin? Ya wu ei nga keta mʉn ila, ik nʉnʉm kʉⱡ, tʉn pilpʉn pora ndʉnmʉn,” nʉtʉng.
71 Eles então exclamaram: Temos nós ainda necessidade de testemunho? Nós mesmos o ouvimos da sua boca.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.