Mateus 20
Goti Hanjuwä Iqueqä Kukŋui (MCR) vs ARIB
1 “Nyi kukŋuä ämaqä yoqä-täŋä pmapnuwä iquauŋqä i etqe, ii tiiŋä etaŋgi. Goti Qäukuä Yätutaŋä Iqunä miqe, tiiŋä eŋqä-paŋiqä. Ämaqä hŋqu qua kanä eä, ziŋuä quaesqäŋga 6 klokiuŋi ämaqä hŋquau, iqueqä wainqä wäuŋuä iu wipŋqä, itmewäŋqiyä.
1 Porque o reino dos céus é semelhante a um homem, proprietário, que saiu de madrugada a contratar trabalhadores para a sua vinha.
2 Ämaqä wäuŋuä imipqä iqua, ‘Ne hiunji tque wäuŋuä itanä, mbqä huätäkŋqä metuŋqueqä’ tquaŋguwäŋga, ämaqä naqä iqu iquauŋi, iqueqä wainqä wäuŋuä iuŋqä dowatäŋqiyä.
2 Ajustou com os trabalhadores o salário de um denário por dia, e mandou-os para a sua vinha.
3 — ausente —
3 Cerca da hora terceira saiu, e viu que estavam outros, ociosos, na praça,
4 — ausente —
4 e disse-lhes: Ide também vós para a vinha, e dar-vos-ei o que for justo. E eles foram.
5 I tquaŋga, qu upŋqäuä. Hiunji quemisqä 12 klokŋgatä, äwiyqä 3 klokŋgatä, ämaqä naqä iqu ququawä aquväqŋqä iuŋqä aŋgi äwätä, suqä asitaŋinä imäkäŋqiyä.
5 Outra vez saiu, cerca da hora sexta e da nona, e fez o mesmo.
6 Itaŋi heatqä awiyqä 5 klokiuŋi, iqu äwätä, ämaqä huizi iquau-pqe, hiŋginäwa pämä tqäutaŋgä äqunäqe, yatŋqä tiiŋä väŋqiyä. ‘Äänä etaŋgikä? He hiunji tqueŋi, wäuŋuä maeqä hiŋgi, suŋqä tqäuŋäuä?’
6 Responderam-lhe eles: Porque ninguém nos contratou. Disse-lhes ele: Ide também vós para a vinha.
7 Qu kimaŋi, ‘Ämaqä hŋqu, ne wäuŋuä mänätapqä iqeqä’ tupŋqäuä. Itaŋi iqu iquauŋi, ‘He-pqe äwäpu, nyaqä wainqä wäuŋuä iu, wäuŋuä nyipiyä’ tuäŋqiyä.
7 Responderam-lhe eles: Porque ninguém nos contratou. Disse-lhes ele: Ide também vós para a vinha.
8 Hiappkä ae äyä wiqaŋga, wäuŋuä kaniqu, iqueqä wäuŋuä-wiyqä iquau miqä ique, tiiŋä tuäŋqiyä. ‘Si ämaqä wäuŋuä imäkqä iquau tääqä ätuätumetnä, mbqä wiyä. Si mbqä wisŋqä ipäqiyätŋäŋgaŋi, qänaki ätimäupqä iquau ganä ävätnä, qu-ganä ätimäupqä iquauŋi qänaki wisŋäŋqeqä.’
8 Ao anoitecer, disse o senhor da vinha ao seu mordomo: Chama os trabalhadores, e paga-lhes o salário, começando pelos últimos até os primeiros.
9 Ga ämaqä wäuŋuä heatqä awiyqä 5 klokiu ipäqäpqä iqua äpäpu, hŋqunä-hŋqunä mbqä huätäkŋqä mapŋqäuä.
9 Chegando, pois, os que tinham ido cerca da hora undécima, receberam um denário cada um.
10 Itaŋga ämaqä wäuŋuä qu-ganä ipäqäpqä iqua äpäpu, ‘Ne mbqä kuapänä meŋqunä’ kŋuä indqäŋgaŋgpqä-qe, oeyqä. Iqua-pqe hŋqunä-hŋqunä mbqä huätäkŋqä hŋqunä mapŋqäuä.
10 Vindo, então, os primeiros, pensaram que haviam de receber mais; mas do mesmo modo receberam um denário cada um.
11 Qu quwqä mbqä ämepiyä du hiŋuä äqumbiyi, wäuŋuä kaniqueŋi äkasuwä tiiŋä tupŋqäuä.
11 E ao recebê-lo, murmuravam contra o proprietário, dizendo:
12 ‘Ämaqä qänaki ätimäuquwä iqua, wäuŋui wäŋqäpu qäyä iquwä-qe, si mbqe ne änätapŋä-paŋi, iquau-pqe asänä äwinyä. Ne wäuŋuä tnäŋä iqa pätqätaŋgu, mäptqä-pqä natätŋqe, täŋga täsuwänä.’
12 Estes últimos trabalharam somente uma hora, e os igualastes a nós, que suportamos a fadiga do dia inteiro e o forte calor.
13 Wäuŋuä kaniqu qätä iiŋä äwiyäqe, ämaqä iquautaŋä hŋqueŋi tiiŋä tuäŋqiyä. ‘Näueqä iqukiyä. Nyi siŋi, quvqä miktqueqä iqänä. Täŋga ziŋuitäŋi, ye mbqä huätäkŋqeŋqä “äŋguiqä” ätquee. Qäyutanä?
13 Mas ele, respondendo, disse a um deles: Amigo, não te faço injustiça; não ajustaste comigo um denário?
14 Si tqä mbqe ämetnä, uvä. Ŋqä änyiŋqä dutanä, ämaqä yäpakä äpätqä iqueŋi mbqä asiqunä wimqänä.
14 Toma o que é teu, e vai-te; eu quero dar a este último tanto como a ti.
15 I nätmatqä tqä ma, ŋqeqä. Nyaqä mbqe iwäsäuqaŋgaŋi, ŋqä änyiŋqä iuŋi, pmua tqu nyimäkätŋqäwä? Aaŋqeqä. Nyi ämaqä tquauŋi suqä äŋguä di iwimäkqaŋgqeŋqe, si äkasuwä suŋqä kmŋgiyä?’ tuäŋqiyä.”
15 Não me é lícito fazer o que quero do que é meu? Ou é mau o teu olho porque eu sou bom?
16 Itaŋi Jisasi Iqu tii ätukqe. “Kukŋuä ktqä ämänätqueqä-pa, asä iiŋi, ämaqä täŋga yäpakä äpmeŋuwä iqua, hiŋuiqä pmapnuwiqä. Itaŋga ämaqä täŋga hiŋuiqä äpmeŋuwä iqua, qänaki pmapnuwiqä” ätukqe.
16 Assim os últimos serão primeiros, e os primeiros serão últimos.
17 Jisasi Iqu Jerusälemäŋqä qaŋä äwätäqäŋgaŋi, Iqu Iqueqä wäuŋuäŋqä ämotquamiŋqä 12 iquaunä ämitmetä, qeiqi tiiŋä ätqäumiŋqe.
17 Estando Jesus para subir a Jerusalém, chamou à parte os doze e no caminho lhes disse:
18 “Qätä nyipiyä. Täŋgaŋi ne Jerusälemäŋqä äyätanä, äyä ätqeyqunä. Yäŋiŋi, Ämaqeuqä Ymeqä Ekqä Iqueŋi, qu hiqäva-imäkqä naqä iquauqätä, kukŋuä-suqeŋqä näqŋqä iquauqätä, hipa iunä wipŋqäuä. Itaŋga iqua Iqueŋi, kukŋuä ämitäpu, ‘Iqu äpäkonätŋqeqä’ tpŋqäuä.
18 Eis que subimos a Jerusalém, e o Filho do homem será entregue aos principais sacerdotes e aos escribas, e eles o condenarão à morte,
19 Iŋgaŋi qu Iqueŋi, ämaqä Israitqä iqua qäyä etaŋgi huizi iquau-mända wipŋqäuä. Ämaqä iiŋä iqua, Iqueŋi ewiiqä kukŋuä ämitäpu, täuatätäu ipu, itaŋga zä-huätati äuepŋqäuä. Itaŋi hiunji hŋquaqui-hŋqueŋä iuŋi, Goti Hanjuwä Iqu Ique aŋgumä ävauqumuatäŋqiyä” ätukqe.
19 e o entregarão aos gentios para que dele escarneçam, e o açoitem e crucifiquem; e ao terceiro dia ressuscitará.
20 Qänakŋi Sepri iqueqä ymeqä iŋgueqiyqä känai, Jemisi iquesä Jonä iquesä ätuma, Jisasi Ique äwimakuwi. Äwimapiyi, ii Iqu-täŋä iqi qoŋä äwoktäutä, “Nyi yatŋqä hŋqu kimqänänjqä” ätukqe.
20 Aproximou-se dele, então, a mãe dos filhos de Zebedeu, com seus filhos, ajoelhando-se e fazendo-lhe um pedido.
21 Itaŋi Iqu iiŋi yatŋqe, “Si nätmatqä äkitaŋiŋqä kiŋgiyä?” ätukqe.
21 Perguntou-lhe Jesus: Que queres? Ela lhe respondeu: Concede que estes meus dois filhos se sentem, um à tua direita e outro à tua esquerda, no teu reino.
22 Iqu kima tiiŋä ätukqe. “Nätmatqä he yatŋqä änyiquwiŋqe, he änyä maqŋqä yqänä eŋäuä. Eqä-häkä Nyi nmqä änyäŋqe, qe-pqä inä nyiyŋqätanä?”
22 Jesus, porém, replicou: Não sabeis o que pedis; podeis beber o cálice que eu estou para beber? Responderam-lhe: Podemos.
23 Iqu iquaquiŋi tii ätukqe. “Qe naqä-qakuä ändqinyqä. Eqä-häkä Nyi nmqä änyäŋqe, qe nyiyŋqeqä. Iŋäqe Ŋqä hipa ämuaŋgisatä, qunamäuqäŋgisatä pmanyiyäŋqe, Nyi atäuŋuä miqä da imqänä. Nyaqä Apiqu ämaqä hŋquaqu atäuŋuä itä, zä-hawi ämaqä iquaquinyqä näwenyä ämaeqeqä.”
23 Então lhes disse: O meu cálice certamente haveis de beber; mas o sentar-se à minha direita e à minha esquerda, não me pertence concedê-lo; mas isso é para aqueles para quem está preparado por meu Pai.
24 Wäuŋuäŋqä ämotquamiŋqä 10 iqua, iŋgueqi Ique tquaŋgiyiŋqä qätä äwipiyitaŋi, qu iquaqui himänä äwiyäpu, äwqä äkasuwä imäkkuwi.
24 E ouvindo isso os dez, indignaram-se contra os dois irmãos.
25 Iwä Jisasi Iqu iquau tääqä ätuätumeqe, tii ätukqe. “He näqŋqeqä. Ne Israitqä qäyä etaŋgi huizi iquau miqä iqua, yäŋänäqŋqetä, yoqä naqetä ämapu, quwqä ämaqeuŋi, äwiŋqä quwqä dunä qänaknä ipŋqä iwimäkätqäŋäuä.
25 Jesus, pois, chamou-os para junto de si e lhes disse: Sabeis que os governadores dos gentios os dominam, e os seus grandes exercem autoridades sobre eles.
26 Iŋäqe, hiyaqä awä iqiŋi, suqä tä mäwiqä itŋqeqä. Oeyqä. Ämaqä hŋqu, hiyaqä awä iqisaŋi hiqä ämeyätŋqä wiŋgaŋgutqe, iqu heqä wäuŋuä-eyqä-qu pmetŋqeqä.
26 Não será assim entre vós; antes, qualquer que entre vós quiser tornar-se grande, será esse o que vos sirva;
27 Auä, ämaqä hŋqu, hiqä naqä pmetŋqä wiŋgaŋgutqe, iqu hiyaqä wäuŋuä-eyqä hiŋgäŋqä-qu pmetŋqeqä.
27 e qualquer que entre vós quiser ser o primeiro, será vosso servo;
28 Ämaqeuqä Ymeqä Ekqä Iqu suqä iiŋi asä inä imäkqiyä. Iqu äpkqe, ämaqe Ique wäuŋuä yätamäkqä wipŋqä äpkqä manä, oeyqä. Iqu äpkqe, iquau wäuŋuä yätamäkqä ävätä, Iqueqä häŋä-pmeqe ävätä, qokä-apäkä kuapänäŋä iquau aŋgu mbqä imetŋqä äpkqeqä” ätukqe.
28 assim como o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir, e para dar a sua vida em resgate de muitos.
29 Iqua aŋä-himqä Jeriko ävämeqaŋguwäŋga, qokä-apäkä kuapänäŋi Ique qänaki äwivändkuwi.
29 Saindo eles de Jericó, seguiu-o uma grande multidão;
30 Iŋgaŋi ämaqä hiŋuä pisqä, hänaqä maŋä iqi äpmeqäsmiŋiyä hŋquaqu, “Jisasi Iqu qaŋä äpqiyä” tqaŋgä äwiyitaŋi, tääqä yäŋänäqŋqä tiiŋä ätukiyi. “Naqä Iqukiyä. Dewiti iqueqä Ymeqä Iquki, Si yenyqä qeqä äkimänänä.”
30 e eis que dois cegos, sentados junto do caminho, ouvindo que Jesus passava, clamaram, dizendo: Senhor, Filho de Davi, tem compaixão de nós.
31 Qokä-apäki, qu iquaqu tääqä tqaŋginyä qätä äwipiyi, maŋä matqä iyŋqä yäŋänäqŋqä ätukuwi. Iiŋä qäyä ätquaŋguwä-qe, iquaqu aaŋä tääqä yäŋänäqŋqä ätkiyi. “Naqä Iqukiyä. Dewiti iqueqä Ymeqä Iqukiyä. Si yenyqä qeqä äkimänänä.”
31 E a multidão os repreendeu, para que se calassem; eles, porém, clamaram ainda mais alto, dizendo: Senhor, Filho de Davi, tem compaixão de nós.
32 Jisasi Iqu qaŋä äumiŋqe, tääqä tqaŋginyä äwiyäqe, Iqu iqi ätqäuwäqe, iquaqui tääqä ätuätumetä, tii ätukqe. “Qeŋi, äänä qemäkmqä qeŋgiyä?”
32 E Jesus, parando, chamou-os e perguntou: Que quereis que vos faça?
33 Itaŋi iquaqu kimaŋi, tiiŋä ätukiyi. “Naqä Iqukiyä. Yeyaqä hiŋui äŋguä qäneŋqä yemäktŋqä äyeŋgiyä.”
33 Disseram-lhe eles: Senhor, que se nos abram os olhos.
34 I tquaŋgiyäŋga, Iqu iquaquinyqä huäqä wuŋgaŋgi, iquaquiuä hiŋuä iuŋi, a qe ämikqe. Maqänäŋi, äŋguä imänyiyi, hiŋuä äqänäsinyä, Ique qänaki äwivändqa äukiyi.
34 E Jesus, movido de compaixão, tocou-lhes os olhos, e imediatamente recuperaram a vista, e o seguiram.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.