Efésios 1

Goti Hanjuwä Iqueqä Kukŋui (MCR) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Nyi Poli, Goti Hanjuwä Iqueqä äwiŋqä iuta, Kraisi Jisasi Iqu Iqueqä kukŋuä awä tuäkiqämqä änändowatkqä iqunji. Nyi tuwaŋuä tä, he Goti Hanjuwä Iqueqä ämaqä epu, aŋä-himqä Epäsäsi iu äpmapu, Kraisi Jisasi Iqutä ämuäŋmbu, Iquenyqä quuvqä äpakänä eqiyätqäŋuwä iquenŋqä äqiyqä.
1 Ayu Paul, God ana kokomaim rubinu Keriso Jesu ana tur abarayan amatar. Kwa God ana sabuw Ephesusamaim Keriso Jesu isan kwama kwabobosunusunub a fef iti akikirum.
2 Goti Hanjuwä Apiqutä, itaŋga neqä Naqä Jisasi Kraisi Iqutä, qeqä imäŋqeta äŋguä etapäsinyä, heqä äwqe haŋuä imbu pmetpŋqä emäkqinyä.
2 Manaw kabeber naatu tufuw Tamat God naatu ata Regah Jesu Keriso’one kwa isa nama.
3 Ne neqä Goti Hanjuwä Iqueqä yoqe, haqeqä ämamäutanä, äŋguä iwimäkquanä. Iqu neqä Naqä Jisasi Kraisi Iqueqä Goti eäqäqe, Kaniqu inänji. Iqu Kraisi Iqutä ämuäŋnäŋqetaŋi, nätmatqä eeqäpnä qäukuä haqä yätu äwiŋuwi, neyaqä quuvqä du äŋguä inemäkquätŋqä, änätapätqäuä.
3 God ata Regah Jesu Keriso Tamah ana merar tanay tanabora’ara’ah! Anayabin ayubit ana baigegewasin marane Keriso wanawananamaim suware tabaib isan.
4 Iqu qäukuä qua mimäkqäŋga, ne Kraisi Iqutä ämuäŋnaniŋquä diŋqe, atäuŋuä ae inaikqe. Iqu iiŋä imäkkqe, ii ne Iqueqä ämaqänä eanä, Iqueqä hiŋuä iqiŋi, suqä quvqä-täŋä maeqä, jänänäŋä pmetaniŋquä diŋqeyi.
4 Mar tafaram matara’e ana veya God it iyabuwit, Keriso wanawananamaim God rubinit i nowan matar isan, saise kakafiyit naatu aurit ubar en tatama.
5 Iqu nenyqä aaŋä kiiŋä äwinyätäqä duta, kiŋganä atäuŋuä ae ätänaikqe. Quati tiinji. Jisasi Kraisi Iqu wäuŋuä imäkäniqä iuta, Iqueqä ymeqänä naqä-qakuä eanä pmeqäŋqe. Goti Iqu iiŋä imäkkqe, ii Iqueqä yeeqä iŋqeutatä, Iqueqä äwiŋqeutatänji.
5 Iti yakitifuwen i anamaim God yabuna Jesu Keriso ana baitenowaramaim, it boro natunatun tanamatar. Iti na’atube sinaf, anayabin God ana kok yakitifuw naatu sinaf.
6 Iqueqä Ymeqä, Iqu aaŋä kiiŋä äwinyäŋqä Iquesaŋi, Iqu Iqueqä qeqä imäŋqeta hiŋgi vqe, ne ae änätapkqe. Ii naqänäŋä hitaŋgqeŋqä, ne kŋui, äŋguänä indqänätanä, Iqueqä yoqe, haqeqä mamäuquatuŋquänänji.
6 Isan imih manaw kabeber gewasin maiyow God Natun ana yabow bitit isan tanabora’arah.
7 Iqueqä Ymeqä Iqu äpäkonätä, Iqueqä häŋeqä iuäkqä iutaŋi, ne aŋgumä häŋä inequmuatätä, neqä suqä quvqä eeqänäŋi, huätä ae ämänatnämäukqe. Goti Hanjuwä Iqu iiŋä itä, Iqueqä qeqä imäŋqeta hiŋgi vqe, hävemnäqŋqä etaŋgi ämänätquakqe.
7 God ana manaw ana kabeber it bitit i ra’at kwanekwan. Natun ana rara’amaim tubunit, ata kakafih notawiyen.
8 Iqu äŋguä aaŋä kuapänä inemäkätä, näqŋqä äŋguitä, kŋuä indqäŋqä huitaŋä-huitaŋitä, änätapkqe.
8 I ana so’ob naatu ana not rerekab tutufin etei tafat yan isuwai re.
9 Nätmatqä Goti Iqu, Kraisi Iqu wäuŋuä imäkqaŋgqä iuŋi, Iqueqä yeeqä iŋqetä, Iqueqä äwiŋqetä, imäkäniŋqä zä äwiŋqä di, täŋgaŋi Iqu ätnäŋäqi ämänätquakqe.
9 Naatu ana kok abisa sinafumih wa’iwa’irinamaim yakitifuw inu’in Keriso biyanamaim na irerereb.
10 Nätmatqä eeqänäŋi, hii ganä iwqatqaŋgaŋi, nätmatqä eeqänäŋä qäukuä yäŋiŋitä, qua täuŋitäŋi, Ämiqä Kiuänäŋä Hŋqueqä yäpä iqi pmetpnuwi. Ii Kraisi Iquvi.
10 God yakitifuw inu’in ana veya nabaib ana maramaim sawar etei boro nan nita’imon. Sawar tutufin etei maramaim naatu tafaramamaim Keriso nan ni’ukwarin.
11 Iŋi ne Qäqutä ämuäŋnanä, Iqueqä ämaqänä eqäŋqe, hiŋuiqänäŋi Goti Hanjuwä Iqu Iqueqä-kiuä ätänaikqe. Iqu Iqueqä äwiŋqä iutatä, Iqueqä kŋuä indqäŋqä iutatäŋi, nätmatqä eeqänäŋi timäutŋqe, imäkänä.
11 Sawar etei i God eo yayakitifuw na’atube temamatar, imih God ana toto ana buyoy etei boro nowatamih tanabow. Anayabin it i marasika anamaim God taiyuwin nowanamih rubinit.
12 Iqu iiŋä ätänaikqe, tiiŋä imäkqäŋqe. Ne Kraisi Iquenyqä quuvqä eqiyätanä, kŋuä iqä yäŋänäqŋqä ganä ävätuŋquä iqunesaŋi, Iqueqä yoqe haqeqä aaŋä hävemnäqŋqä muämuäqŋqe.
12 Isan imih it iyab wan Keriso tabai nuhi fot tama tabitumitum, ata God gewasin tanabora’ara’ah.
13 Ga he-pqä, nesäŋi asä iiŋä epnä. He kukŋuä, naqä-qakuä we-huŋqä-täŋä eä, aŋgumä häŋä equmuatqä iqueŋi, qätä ae äwiyäpiyitaŋi, Kraisi Iquenyqä quuvqä eqiyäpu, iutaŋi Iqutä ämuäŋäŋguwi. Iiŋä eqaŋguwäŋga, Goti Hanjuwä Iqu, Iqueqä ämaqä iquau väniŋqä kukŋuä guä ämäsäuekqä-pa, heŋi, Iqueqä Dŋä Äŋguä Jänänäŋä Ique inä etapkqe. Dŋä Äŋguä Iiŋä Ique vqe, ii he Goti Hanjuwä Iqueqänäŋqä näqŋqä hipŋqeyi.
13 Naatu kwa afa auman tur anababatun kwabai, yawas ana Tur Gewasin kwanonowar ana maramaim Jesu Keriso kwaitumitum yawas kwabai. Naatu God Anun Kakafiyin eo’omatani imaim ikwahi nowan kwamatar.
14 Dŋä Äŋguä Iqueŋi, ne ae ämakquä-qae, iŋi qänakndaŋi, nätmatqä huizi, Goti Hanjuwä Iqu Iqueqä qokä-apäkä iquau väniŋqä kukŋuä guä ämäsäuekqä-pqä ii, inä meniquä-pqeŋqe, näqŋqä eŋu. Goti Hanjuwä Iqu, Kiqä-kiuä aŋgi inetmetä hapä mänäqumuatqaŋga, iŋga meniquä eä. Iqu iiŋä inemäkätä, Iqueqä yäŋänäqŋqä ämänätquakqä diŋqe, Iqueqä yoqe, haqeqä aaŋä hävemnäqŋqä muämuäquatuŋque.
14 Imih Anun Kakafiyin i God ana ewow na’atube boro imaim nikwahit tanama God ana omatanen sabuw baitih isan eo boro it auman nit tanab naatu nafaramit tanatit, God tanifai tanabora’ara’ah i ana gewasin isan.
15 — ausente —
15 Ayu kwa a baitumatum fairin anababatun Regah Jesu kwaitumitum, naatu God ana sabuw etei kwabiyabuwih ana tur anonowar ana veya,
16 — ausente —
16 ayu au merarayow kwa isa i men kafa’imo abihamiy, mar etei au yoyobanamaim anunuhi.
17 Nyi tääqe, neqä Naqä Jisasi Kraisi Iqueqä Goti Hanjuwä, Apiqu yoqä naqä-täŋä kiŋganäŋä äpmeŋqä Ique, ätuätŋqe. Iqueqä-kiuä ätnäŋäqi itkimäknätŋqä emäkätŋqä diŋqe, Iqu heŋi, kŋuä indqäŋqä jänänäŋä-täŋä, itaŋga Iqueqä kukŋuä naqä-qakuä iuŋi, qakuiŋqä näqŋqä-täŋä epŋqä iiŋqä, ätuätqäŋä.
17 Naatu God, ata Regah Jesu Keriso Tamah gewasin abifefeyan Anun Kakafiyin nit, saise boro so’ob nit a not narerekab God isa nirerereb kwanasu’ub gewas.
18 Itaŋga Iqu hiqä kŋuä indqäŋqe we eumäkqaŋguti, ga he tiiŋiŋqä näqŋqä äŋguänäŋä metpŋqä ätuätqäŋä. Ämaqä Goti Hanjuwä Iqu atäuŋuä ae ekqä iquenä, nätmatqä äŋgui mapnuwäŋqä kŋuä yäŋänäqŋqä äwipu, hiŋuä äqämbu äpmeŋuwi, nätmatqä iiŋqe, näqŋqä hipŋqä ätuätqäŋä. Nätmatqä, Iqu Iqueqä ämaqä iqua mapnuwäŋqä ätätä ekqe, ii nätmatqä aaŋä äŋguänäŋä isua etaŋgqeŋqä, näqŋqä mapŋqä ätuätqäŋä.
18 Naatu abifefeyan dogor nabotawiy ana marakaw kwana’itin, naatu abisa isan ea’afi kwanaso’ob nuhi nafot. Naatu toto buyoy gewasin ana sabuw nowahamih bain isan eo’omatanih auman kwanaso’ob.
19 Itaŋga Goti Iqueqä yäŋänäqŋqe, Iquenyqä quuvqä eqiyätuŋquä iquneqä huiwä yäpä tämŋi wäuŋuä itŋqe, ii aaŋä hävemnäqŋqä etaŋgqeŋqä näqŋqä hipŋqä ätuätqäŋä.
19 Naatu ana fair gagamin na’in iyab i tabitumitum wanawanatamaim ebowabow kwana’itin kwanaso’ob. Naatu iti fair ta’imonamaim
20 Iqueqä yäŋänäqŋqä kätanäŋä qäquesa, Goti Hanjuwä Iqu, Kraisi Ique qua buta aŋgi ävauqumuatätä, qäukuä haqä yätuŋqä ätuma äyätä, Iqueqä hipa ämuaŋgisa äpmuatekqä Iquvi.
20 Keriso morobone iyawas bai yen mar bora’ara’aten ana efanamaim uman ana asukwafune ema’am.
21 Kraisi Iqu qäukuä yäŋi e äpmeŋqe, Iqu dŋä yäŋänäqŋqä-täŋä iquautä, ämaqä ämiqä iquautä, itaŋga huizi yäŋänäqŋqä-täŋä qäquauŋä-qe, Iqu eeqäpnä ämäwqätäuqäŋga äpme. Yoqä naqä-täŋä täŋga äpmeŋuwä iquautä, qänaknda pmapnuwä iquautä, Ämiqä-qu äpme.
21 Keriso yen mamare i bonawiyenayah, roubabaruwenayah, fair ta ta hai ukwarih, aiwob ana’ahay ana mowar etei natabirih, men iti boun ana veya akisin, baise mar boro enanan auman i babanamaim, i akisinamo boro ni’aiwob.
22 Goti Hanjuwä Iqu nätmatqä eeqäpnäŋi, Kraisi Iqueä yäpä iqinyä witpŋqä eätä, itaŋga, qokä-apäkä Iqueqä yoqeŋqä aquväqŋqä iquau yätamäkqä väniŋqe, nätmatqä eeqäpnäŋi ämiquätŋqä ätekqe.
22 God sawar etei Keriso anamaim yara’iyen wastanen naatu rubin ekaleisia tutufin etei isan, sawar etei hai ukwarin matar.
23 Nyuäŋä iqu, huiwi ämitŋqä-pa, Iqu iquau ämitqäuä. Iqu nätmatqä eeqäpnäŋä iuŋi, ämiqä pmetaŋgqetaŋi, qu qäyunänä eŋä. Ga huiwiqu, Kraisi Iqueqä yäpä imä pmetaŋgqetaŋi, Iqu, huiwiqu äwa miqä, eeqäpnäŋi aaŋä qäyunäŋä-täŋäŋqä iwimäkquänä.
23 Ekaleisia i Keriso biyan. Taiyuwin ana’itinin i efan tata’amaim bowabow ta ta wanawanan i nati’imaim ebowabow.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Efésios 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.