2 Coríntios 8
Goti Hanjuwä Iqueqä Kukŋui (MCR) vs AAI
1 Neyämaqäuä, Goti Hanjuwä Iqu, Iqueqä qokä-apäkä qua naqä Masendoniya im-imä aquvä äqänätqäŋuwä iu, suqä Iqueqä qeqä imäŋqeta hiŋgi ävqeŋqe, he näqŋqä epŋqänä awä etatuŋque.
1 Taitu tuwai’inah, God ana manaw ana kabeber Kirisiyan sabuw tafaram Masedonia tema’am bi’obaiyih isan i a tur ao’owen kwanaso’ob.
2 Ii tiinji. Haŋä-iqä naqänäŋi iquau äwimetä, yamwiqe, qui wimäkmätä qäyä iqaŋgqä-qe, iqua aquvänä kiiŋä itqäŋä. Qu mbqetä, nätmatqä huizitä maeqä, aaŋqänäŋä pmetaŋguwäŋgayi. Iŋäqe Goti Iqu iwimäkqaŋgqetaŋi, ämaqä huizi du yätamäkqä wipŋqä diŋqe, mbqä aquvä kuapänä äqäkuwi.
2 I yababan kakafih ana routobon wanawanan hirun hin, aurih sawar en baise i hai yasisir i ra’at kwanekwan kabay hiyai.
3 Qu suqä iiŋi, ämaqä hŋqu mätquaŋgi, quwqä äwiŋqä iutanä, quwqä-quwä äwa qäyä iqaŋgä, hävemnäqŋqänäŋä äwikuwi.
3 Ayu a tur ao’owen, abisa hiya’iyai i doroh ana naniyan naatu kokomaim hiyai, baise kabay hiya’iy i tetebon.
4 Qu ämaqä quuvqä heqiyqä huizi iquatä wäuŋuä anä ipu, Goti Iqueqä ämaqä qua Jutiya iu äpmeŋuwä iquau yätamäkqä vqä iiŋqe, kukŋuä yäŋänäqŋqä änatmiŋuwi.
4 Aki hifefeyani men kikiminta atibaisih kabay turin atayai. God ana sabuw Judea tema’am isah.
5 Ne, ‘Qu nätmatqä iiŋi mävqä ipŋqäuä’ kŋuä neyätaŋgqä iuŋi, ämäwqätäpiyäŋga, tiiŋä äwikuwi. Goti Hanjuwä Iqueä äwiŋqe ämapiyä iutaŋi, quwqä-quwä Naqä Ique-ganä äwimbiyitaŋi, huizi ne änätapŋguwi.
5 Abisa hiya’iyai i men aki anot na’atube hitayai, baise gagaminaka hiyai! Wan i hai yawas Regah isan hiya’asair, imaibo God ana kokomaim na’atube hisinaf, hai yawas aki isai hiya’asair hibaisi.
6 Qeqä imäŋqeta, hiŋgi vqä wäuŋuä iiŋä iqueŋi, Talusi iqu-ganä ipäqäkqä-qae, ne iqu yämäkandumä yätŋqä yäŋä äwqänätanä ätätqäŋu.
6 Imih Titus aifefeyan, iti bowabow i busuruf na’atuka nabow nan naatu kwa nibaisi iti yabow ana bowabow nabow nisawar.
7 He wäuŋuä eeqänäŋä imäkäpiyä iuŋi, häukuä kuapänä wiqä-täŋä tiiŋä äyä imäkätqäŋä. He Jisasi Iquenyqä quuvqä eqiyäpu, kukŋuä awä ätäpu, näqŋqä-täŋä epu, Iqueä wäuŋuä imäkqäŋqe enyqä miqä ipu, itaŋga suqä ämaqeŋqä äwiŋqä he nesa ämequwi, imäkätqäŋä. Wäuŋuä ii imäkätqäŋuwä-pa, ga huiziqu, qeqä imäŋqeta mbqä hiŋgi vqä di, häukuä wiqä-täŋä pmetpŋqä yäŋä qäŋgaŋgpu.
7 Baise bowabow tutufin etei kwa isa i karam. Kwa kwabitumitum, kwa a turamaim, kwa a ukwar rerekabamaim. Isan imih aki akokok kwanibaisi bairit yabow ana bowabow tanabow
8 Nyi kukŋuä tä etqe. “He ämaqeu nätmatqä isua wipŋqeŋqä qäyä maeŋgaŋgutqe, vaŋgpiyä-qe,” maetqä iqä. Mä nyi suqä Masendoniya pmeqä iuqä, ämaqä huiziuŋqä äwinyätä yätamäkqä vqä ique, äyä imäkqaŋgä äqunätmä, ga ‘he-pqe, naqä-qakuä inä imäkpŋqäpiyä’ tmä etqä.
8 Ayu men roufafar ta aya’iy. Baise mi’itube sabuw ani’obaiyih hai naniyan kabay ya’inamaim nama saise kabay hinayai Kirisiyan sabuw afa hinibaisih, ayu asisinaftobon ana so’ob gewas kwa a yabow i turobe.
9 Neqä Naqä Jisasi Kraisi Iqueqä suqä qeqä imäŋqeta hiŋgi vqeŋqe, he näqŋqä ae äyä eŋä. Iqu nätmatqä kuapänäŋä-täŋä eäqä-qe, he yätamäkqä eyätä, nätmatqä kuapänäŋä-täŋä pmetpŋqä emäkätŋqe, Iqu Maeqä-qu ekqe.
9 Kwa ata Regah Jesu Keriso ana manaw ana kabeber i kwaso’ob. I isan sawar etei karam, baise kwa isa na akir orot matar saise i ana bai’akiramaim kwa boro niwa’ani kwanan totobuyoy wairaf kwanamatar.
10 Quväukuä ae äpäukqä iqueŋi, hiqä eŋqetaŋi, mbqä aquvä qäyqäŋqe, he-ganä ikutäukuwi. Iŋi he täŋga tiiŋä imäkpŋqe, ‘qäyuvqä’ kŋuä änyiyqi.
10 Ayu au not i iti na’atube anotanot, kwa iyab iti bowabow fai komur kwabusuruf kwabowabow ana gewasin boun kwanisawaren. Kwa baitinin ana bowabow i wan kwabusuruf kwabow, men bowabow sinaf akisin. Baise takokok tanasinaf namatar.
11 Hiqä wäuŋuä ipäqäkuwä-paŋi, täŋgaŋi qäpu imäkpŋqe. Iŋi heqä äwipŋqä ipäqäkuwä ii eŋqä-pa, qäpu imäkmäupŋqä-pqe, asä iiŋä imäkpŋqe. Iiŋiŋqe, mbqä änä-änä ämeŋuwi, äwipŋqänänji.
11 Iti bowabow kwabusuruf kwabowabow i kwanisawar, saise abistan kwakok sinaf isan kwa yayakitifuw i kwanasinaf namatar naatu abistan kwa aur ema’am i kwanayai.
12 Iŋi ämaqä hŋqu iqueqä nätmatqe ävqŋqä wiŋgaŋgutqe, Goti Iqu, ämaqä iqu ämeŋqä iutaŋiŋqä aquvänä yänä. Ä nätmatqä iqu mämeqä eŋqä iiŋqe, Goti Iqu miwäsäuqä yänä.
12 A naniyanamaim baitinin nama’am, o a siwar i God ebaib anayabin i aurin sawar karam, abistan i aurin sawar men kakaram i men abistan ta.
13 He qokä-apäkä huizi du yätamäkqä vqaŋguwäŋga, qu äŋguä pmeqaŋgpi, he haŋä-iqä meqäpŋqä matqä iqä. Oee. Ne ämaqä huizitäŋi, asänäŋä pmetatuŋquä ätqä.
13 Aki men akokok afa isah aniwa’an naham naatu kwa isa aniwa’an nafokar, baise akokok roun roun na’abara’ah kwanibaibaisbonen.
14 Hea täŋgaŋi, he nätmatqä kuapänäŋä-täŋä equwä-qae, äwa itqäŋuwä iu, yätamäkqä vqäpŋqe. Ga he äwa iqaŋguwäŋgaŋi, qu nätmatqä-täŋä epunjqae, yätamäkqä epnä. Ga he yätamäkqä iiŋä änyäpunjqae, äwa miqä asänäŋä pmetpnä.
14 Iti boun ana veya, kwa a mouramaim abistan hai kokok kwanibaisih, saise i hai mour ana veya kwa abistan kwakokok boro hinibaisi. Naatu nati kwa bairi wan kwayi anafofonin.
15 Suqä iiŋä imäkqäŋqe, Goti Hanjuwä Iqueqä kukŋuä iu ätäŋqe, tiiŋä ätä.
15 God ana tur Buk Atamaninamaim hikirum inu’in, “Naatu orot babin yait masaw teten ebob naatu orot babin yait masaw kukuf ebob i hairi anafofonin tefafour.”
16 Nyi Goti Hanjuwä Iqueŋi, “Aŋguiqä” ätquä. Nyi he yätamäkqä hemqä änyinätŋqä-paŋi, Goti Iqu, Talusi iqueqä äwiŋqeuŋi, asänä witŋqä iwimäkkqe.
16 Ayu God ana merar ayiy! Iti not ta’imon ayu anotanotabe Titus kwa isa enotanot.
17 Iŋi, Ne iqueŋi, “Si quŋqä utŋqeqä” ätuätanä yatŋqä vquauŋgquetanä ma, iqu henyŋqä yätamäkqäŋqä kuapänä äwinyätä, iqueqä äwiŋqä iuta, äneväma pätŋqä itqäuä. Iiŋqe, nyi Goti Hanjuwä Iqueŋi, “Aŋguiqä” ätquä.
17 Anayabin aki Titus i men abifefeyan akisin fanai bai enanamih, baise i taiyuwin ana kokomaim auman kwa nibaisimih enan.
18 Iqutä anäŋi, neqä neyämaqä hŋque dowatatuŋquä itqäŋu. Iqueŋi, qokä-apäkä Jisasi Iqueqä yoqä du aquvä im-imä äqänätqäŋuwä eeqänäŋä iqua, iqu kukŋuä äŋguä we-huŋqä-täŋi awä tuäkiqaŋgi äqumbiyi, iqueqä yoqe haqeqä ämatnämäutqäŋuwi.
18 Naatu aki ai of ta i aiyun hairi tenan, ekaleisia sabuw etei i wabin tebobora’ah, anayabin tur gewasin eo ebibinan isan.
19 Tii-pqä inänji. Iqu nesä qaŋä anä ikitanä, mbqä ämaqe, suqä hiŋgi vqeta, Jutiya pmeqä iquauŋqä tnämäuqaŋguwi, aquvä ämaqiyätanä ämiquatuŋquänä, iqua ique atäuŋuä ikuwi. Ne wäuŋuä iiŋi, Naqä Iqu Kiqä-kiuä yoqä naqä metŋqä iiŋqätä, itaŋga ämaqeu yätamäkqä äŋguä vqä iuŋqä, neqä äneŋqe ämotquetuŋquä iiŋqätä, imäkätuŋque.
19 Aki iti bowabow asisinaf, baise bowabow ta auman ekaleisia sabuw hirubin aki bairi anan nibaisi yabow ana bowabow anabow isan. Iti bowabow isan i Regah wabin abora’ara’ah, naatu sinafumaim abi’obaiyih.
20 Ämaqä hŋqu, mbqä kuapä iiŋä tnämäuqaŋguwi ämiqaŋgquä iiŋqe, kukŋuä quvqä matqä iqä diŋqe, ne neqä neyämaqä ique anä dowatatuŋquä itqäŋu.
20 Aki a siwar kwaya’iy akakaif gewasin men aniwa’an kakaf orot babin isai tur hina’omih.
21 Ne suqä äŋguinä imäkqäŋqe, Naqä Iqueqä hiŋuä iqiŋinäŋqä ma, ämaqeuqä hiŋuä iqi-pqe, inä imäkqäŋqä änenyätqäuä.
21 Anayabin aki bowabow i mutufurin gewasin anabow isan i akokok, men Regah matanamaim akisin, baise sabuw matahimaim auman.
22 Iquaqutä anä upuŋqä diŋqe, ne ämaqä hŋque-pqä inä dowatatuŋquä itqäŋu. Ämaqä iqueŋi hiunji kuapänäŋäŋgaŋi, ne yamwiqä ävätanä wäuŋuä huitaŋä-huitaŋä vqaŋgque, yäŋä äqänätä qäyunä imäkqä iquvi. He iqueä hiŋuä iqiŋi, suqä äŋguänäŋinä imäkqäpŋqeŋqe, näqŋqä ae eä, ga iutaŋi iquaquiyqä wäuŋuä yätamäkqä vquätŋqä diŋqe, kiiŋä äwinyä.
22 Isan imih aki ata of tabo arubin bairi tenan, mar moumurin maiyow ef afa’ane arutubun a’itin i ebi’o’orot, i ekokok kwanekwan kwa nibaisih, anayabin kwa tafamaim i fair ebaib.
23 Iŋi, Talusi iqu, nyitä anä ita, he yätamäkqä heyqueaŋqä iŋqä wäuŋui, imäkätqäŋueä ique. Itaŋga neqä neyämaqä iquaqu, Jisasi Kraisi Iqueqä yoqeŋqä aquväqŋqä iquauqä kukŋuä ämapqä enyä, Kraisi Iqueqä yoqe haqeqä inä ämatnämäutqäŋiyi.
23 Titus i ayu au of naatu ayu bowturou, ayu airi kwa anibaisi anabow, boun it tuwat na’atube. Iti orot rou’ab i ekalesia hirubin naatu Keriso wabin isan i tebobora’ara’ah.
24 He ämaqä iquauŋi, suqä äŋguinä iwitqueqaŋguwitaŋi, ämaqä Jisasi Iqueqä yoqeŋqä aquväqŋqä iuŋi, nätmatqä tquaquiŋqä näqŋqä mapŋqe. Ii, hiqä suqä naqä-qakuänäŋä ämaqeuŋqä äwiŋqä iquesä, itaŋga ne henyŋqä aaŋä yeeqä kiiŋä itanä ätätuŋquä iuŋi, hiŋginä matqä itqäŋu.
24 Isan imih a yabow kwani’inuw iti oro’orot hina’itin saise ekaleisia hinasu’ubih gewas naatu hinaso’ob aki gewasinawat asisinaf imih kwa isa ao abi’o’orot.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Coríntios 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.