Romanos 7
Kálaad Zɛmbî : Sɔ ̧ á Gúgwáan (MCP) vs VC
1 Bwaaŋg, ja mə́ ŋgə́ lás nə bɨ́ yí, mə mpú nə́ mə ŋgə lás nə buud bwə́ mpú mə́cɛ̧ɛ̧ wá. Ŋgaá bɨ mə mpú nə́ məcɛ̧ɛ̧ mə́ dʉ jwú nə muud njɨ ja múúd ŋgə́ ná cʉgə yí?
1 Ignorais, irmãos {falo aos que têm conhecimentos jurídicos}, que a lei só tem domínio sobre o homem durante o tempo que vive?
2 Nda mudá, ŋkúmba cɛ̧ɛ̧ í ŋgə laad nyə nə ŋgwúm yé té wɛ̂sh ŋgwúm ŋgə́ ná cʉgə yí. Njɨ, ŋgwúm mə́ ká yə, cɛ̧ɛ̧ dɔɔŋgʉ́ kú ná bii múdá.
2 Assim, a mulher casada está sujeita ao marido pela lei enquanto ele vive; mas, se o marido morrer, fica desobrigada da lei que a ligava ao marido.
3 Ntɔ́ jɨ nə́, múdá mə́ ká ntɔ̧ wúl njɔ́w báád ŋgwúm ná nə mísh ɨɨ́, bwə́ jɔ̂w nyə nə́ mudá minɔɔmb. Njɨ, ŋkí ŋgwúm mə́ yə, cɛ̧ɛ̧ kú ná nyiŋgə bii múdá; á ká ntɔ̧ wúl njɔ́w báád ɨɨ́, a kú bə múdá minɔɔmb.
3 Por isso, enquanto viver o marido, se se tornar mulher de outro homem, será chamada adúltera. Porém, morrendo o marido, fica desligada da lei, de maneira que, sem se tornar adúltera, poderá casar-se com outro homem.
4 Bwaaŋg, jɨ́ nə́mə́ mbií ŋgwûd wɔɔŋgʉ́ shú dʉ́n, bɨ músə buud ɔ *Krîst, sá jɔɔŋg í á mə́ sá nə́ bɨ bə́g mimbimbə shú sâ í dʉ́gyá nə məcɛ̧ɛ̧ yí. Bɨ á mə́ ntɔ̧ məbwə̂ mə́ múud shúsʉ́d, múúd nyə a gwûm yɛ́. Í á sɨ̂y ntɔ́ shú nə́ shé wúmə́g Zɛmbî mpumə́.
4 Assim, meus irmãos, também vós estais mortos para a lei, pelo sacrifício do corpo de Cristo, para pertencerdes a outrem, àquele que ressuscitou dentre os mortos, a fim de que demos frutos para Deus.
5 Nəcé, ja shé á ŋgə ná bɛ̧ iyéésh í cʉg múúd yí, məcɛ̧ɛ̧ mə́ á dʉ shwambʉlə bɔ́w-bɔ̂w íyéésh bísʉ́. Bɔ́w-bɔ̂w íyéésh bísʉ́ byɔɔŋgʉ́ wə́ í á dʉ ŋgə sɛ̂y sə́dɨ́ íkʉ́l í nyúúlʉ́d, mpúmə́ a cínɔŋg nyə á bə njɨ shwɨy.
5 De fato, quando estávamos na carne, as paixões pecaminosas despertadas pela lei operavam em nossos membros, a fim de frutificarmos para a morte.
6 Jaá ga, shé mú mimbimbə shú sâ í dʉ́gyá nə məcɛ̧ɛ̧ mə́ á dʉ bii shé mikwám má; ntɔ́, shé mə́ wú míkwám myɔɔŋgʉ́d. Shé mú məlwaá mə́ Zɛmbî mbií ágúgwáan Ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ Shíshim ŋgə́ lwágʉlə shé yí, kú ná bə mbií á yág shé á ŋgə bɛ̧ məcɛ̧ɛ̧ nda mə́sə́ cilyá nə́.
6 Agora, mortos para essa lei que nos mantinha sujeitos, dela nos temos libertado, e nosso serviço realiza-se conforme a renovação do Espírito e não mais sob a autoridade envelhecida da letra.
7 Shé kág cɨ nə́ jɨ? Məcɛ̧ɛ̧ mə́ mə́ yidá bə *sə́m? Mbɔ̂! Í cúgɛ́ nə ŋkul bə ntɔ́! Njɨ, məcɛ̧ɛ̧ mə́ á mbə̂m bə kú bə, mə a shígɛ́ nywá mpu sâ bwə́ jɔ́w nə́ sə́m yí. Nəcé, cɛ̧ɛ̧ í á mbə̂m bə kú cɨ nə mə nə́: «Ci wo kú wɨ́ɨ́mb sâ ŋkán», mə a shígɛ́ nywá mpu sâ bwə́ jɔ́w nə́ iwɨ́ɨ́mbʉ́g yí.
7 Que diremos, então? Que a lei é pecado? De modo algum. Mas eu não conheci o pecado senão pela lei. Porque não teria idéia da concupiscência, se a lei não dissesse: Não cobiçarás {Ex 20,17}.
8 Sə́m í á ŋwa zhɨɨ́ na mpə́ndí nɨɨ́d, í mú sá nə́ mə tɛ́ɛ́dʉ́g ŋgə́lə wɨ́ɨ́mb isâ mimbií mimbií. Məcɛ̧ɛ̧ mə́ ká bə kú bə, sə́m mə́ yə.
8 Foi o pecado, portanto, que, aproveitando-se da ocasião que lhe foi dada pelo preceito, excitou em mim todas as concupiscências; porque, sem a lei, o pecado estava morto.
9 Té wɛ̂sh mə́ á ŋgə ná bə kú mpu mə́cɛ̧ɛ̧ yí, mə á ŋgə cʉgə. Ká, njɨ mə́ á ka zə mpu mpə́ndí yí, sə́m mú bʉ̂n lúu,
9 Quando eu estava sem a lei, eu vivia; mas, sobrevindo o preceito, o pecado recobrou vida,
10 mɛɛ mú yə. Mpə́ndí í á bə nə́ í kwáámbʉg mə cʉg yí, í mú yidá kwaamb mə shwɨy.
10 e eu morri. Assim o mandamento, que me devia dar a vida, conduziu-me à morte.
11 Nəcé, sə́m í á ŋwa zhɨɨ́ mpə́ndíd, í mú jwáŋgʉlə mə nə́ ndɛɛ́ í mú gwɨ́ɨ́lya mə.
11 Porque o pecado, aproveitando da ocasião do mandamento, seduziu-me, e por ele me levou à morte.
12 Sâ ŋgwúdʉ̂, məcɛ̧ɛ̧ máá mə́sə ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ sâ, sâ mə́cɛ̧ɛ̧ mə́ ŋgə́ jɨɨ yí í njúl nə́mə́ ŋkɛ̧́ŋkɛ̧̂ sâ, í njúl tʉ́təlí, ŋkí nywa.
12 Por conseguinte, a lei é santa e o mandamento é santo, e justo, e bom...
13 Ká, ye sâ ányunywaâ í mə́ yida bə sâ shwɨy shú dáamə́? Mbɔ̂! Í cúgɛ́ ntɔ́! Jɨ́ nə́ sə́m í á yida ŋwa zhɨɨ́ sâ ányunywaâ dɨ́ nə́ í zə́ gwɨ́ɨ́lya mə; ntɔ́, mpə́ndí í mú sá nə́ sə́m í mpúyʉ́g, í mpúg nə́mə́ nyîn nə́ wúsə mbíya bɔ́w-bɔ̂w sâ.
13 Então o que é bom tornou-se causa de morte para mim? De certo que não. Foi o pecado que, para se mostrar realmente pecado, acarretou para mim a morte por meio do que é bom, a fim de que, pelo mandamento, o pecado se fizesse excessivamente pecaminoso.
14 Haaw. Sə́ mə́ mpú nə́ məcɛ̧ɛ̧ mə́sə sâ á *shíshim, mɛɛ mə ŋgə ná bɛ̧ iyéésh í cʉg múud, mə jɨ kwám á *misə́m.
14 Sabemos, de fato, que a lei é espiritual, mas eu sou carnal, vendido ao pecado.
15 Sâ gwə́mɛ́fwó mə́ ŋgə́ sá yí, mə aŋgɛ̂ nə wámbʉlə gwo. Mə aŋgɛ̂ nə sá sâ mə́ cɛ́ɛ́l sá yí, njɨ sâ mə́ ŋgə́ mpii yí, gwə́ wə́ mə́ sá yí.
15 Não entendo, absolutamente, o que faço, pois não faço o que quero; faço o que aborreço.
16 Nda jɨ́ ka bə nə́ sâ mə́ ŋgə́ sá yí mə aŋgɛ̂ nə cɛɛl gwo nə́, mə mə́ ka dʉ́g nə́ məcɛ̧ɛ̧ mə́sə jɔ̧jɔ̧ sâ.
16 E, se faço o que não quero, reconheço que a lei é boa.
17 Ntɔ́, mɛɛ ná dɨ́ ŋgə́ sá isâ mə́ ŋgə́ sá yí, jísə sə́m í njúl mə nyúúlʉ́d yí.
17 Mas, então, não sou eu que o faço, mas o pecado que em mim habita.
18 Mə mpú bʉ́bə́lɛ́ nə́ ŋkul mə sá mə́nywa yí í cúgɛ́ cʉg múúd jâmʉd. Yéésh nə yéésh jâŋ wə́ mə́ jɨ́ nə ŋkul gwág yí; njɨ, kú nə ŋkul mə́ sá mə́nywa mə́ ŋgə́ cɛɛl sá má.
18 Eu sei que em mim, isto é, na minha carne, não habita o bem, porque o querer o bem está em mim, mas não sou capaz de efetuá-lo.
19 Ntɔ́ jɨ nə́, mənywa mə́ cɛ́ɛ́l sá má, mə asáyɛ́ mwo; njɨ məbɔ̂w mə́ acɛ́ɛ́lɛ́ sá má, mə yidá mpu sá mwo.
19 Não faço o bem que quereria, mas o mal que não quero.
20 Nda jɨ́ ka bə nə́ mə ŋgə sá sâ mə́ acɛ́ɛ́lɛ́ yí nə́, mə dɨ́ ŋgə́ sá isâ, jísə sə́m í njúl mə nyúúlʉ́d yí.
20 Ora, se faço o que não quero, já não sou eu que faço, mas sim o pecado que em mim habita.
21 Mə mə́ ka kwey nə́ nyúl ŋkûl nyísə mə́dɨ́ cʉgʉd; ŋkul nyɔɔŋg wə́ í dʉ sá nə́, ja jɛ̂sh mə́ cɛ́ɛ́l sá mə́nywa yí, mə yida sá məbɔ̂w,
21 Encontro, pois, em mim esta lei: quando quero fazer o bem, o que se me depara é o mal.
22 í njúl nə́ mə ŋgə gwág nywa məcɛ̧ɛ̧ mə́ Zɛmbî mə́dɨ́ lâm dɨ́ cwû.
22 Deleito-me na lei de Deus, no íntimo do meu ser.
23 Njɨ mə mə́ kwey nə́ nyúl ŋkûl nyísə mə nyúúlʉ́d í ŋgə́ lúmbʉli nə isâ tə́dʉga wâm í ŋgə́ magʉlə yí. Ŋkul nyɔɔŋg í ŋgə sá nə́ mə bə́g kwám á ŋkul mísə́m mí nə ndɨ́ mə́dɨ́ íkʉ́l í nyúúlʉ́d yí.
23 Sinto, porém, nos meus membros outra lei, que luta contra a lei do meu espírito e me prende à lei do pecado, que está nos meus membros.
24 A ŋkúŋkwóŋʉ́lə mə e! Nyúúl ga í ŋgə kə nə mə shwɨyʉd. Zə́ e bá yîl mə mə́ga mə́nyámád e?
24 Homem infeliz que sou! Quem me livrará deste corpo que me acarreta a morte?...
25 Yé Zɛmbî, akíba nə wo kwoŋ mə Cwámba wúsʉ́ Yésus-Krîst dɨ̂!
25 Graças sejam dadas a Deus por Jesus Cristo, nosso Senhor! Assim, pois, de um lado, pelo meu espírito, sou submisso à lei de Deus; de outro lado, por minha carne, sou escravo da lei do pecado.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.