Marcos 9
Kálaad Zɛmbî : Sɔ ̧ á Gúgwáan (MCP) vs VC
1 A mú nyiŋgə cɨ nə bwo nə́: «Bʉ́bə́lɛ́ mə́ jaaw bɨ́ nə́, bɔ́ɔ́l búúd bʉ́sə́ wa ɔ́ga, bwə́ abʉ́lɛ́ bwɛlɛ yə, bwə́ kú fwo dʉ́g Faan mə́ Zɛmbî mə́ wɔ́ɔ́s nə ŋkul.»
1 E dizia-lhes: Em verdade vos digo: dos que aqui se acham, alguns há que não experimentarão a morte, enquanto não virem chegar o Reino de Deus com poder.
2 Mpʉ́sə mwɔ̂w mə́saman, Yésus mú ŋwa Pyɛ̂r nə Zhâk bá Yuánɛs. A mú wú nə bwo búúd dɨ́, bwə́ kə bád wúl məma mbʉ́ŋʉ́d, njɨ bə́nɔ́ŋ kú nə ŋgwɔ́l múud. Nyúúl nyɛ́ mú shwɔ̧́ɔ̧la bwo míshʉ́d,
2 Seis dias depois, Jesus tomou consigo a Pedro, Tiago e João, e conduziu-os a sós a um alto monte. E
3 mikáándə́ myɛ́ mí mú ŋgə jág bul faan nə mbii mə́fumə mâ nə́, tɔɔ muud cúgɛ́ nə ŋkul gusa míkáándə́ nə́ ndɛɛ́ mí fumə ntɔ́.
3 transfigurou-se diante deles. Suas vestes tornaram-se resplandecentes e de uma brancura tal, que nenhum lavadeiro sobre a terra as pode fazer assim tão brancas.
4 Cínɔŋgʉ́, Moyîz bá Eli bwə́ mú wɔ́ɔ́s, zə ŋgə́ lésha nə Yésus.
4 Apareceram-lhes Elias e Moisés, e falavam com Jesus.
5 Pyɛ̂r músə ka cɨ nə Yésus nə́: «*Rabi, nywaálə ŋgə́lə ji wa. Sə́ shúməgá məbanda məlɔ́ɔl, ŋgwúd shú dwô, dúl shú mə́ Moyîz, dúlʉ́gá shú mə́ Eli.»
5 Pedro tomou a palavra: Mestre, é bom para nós estarmos aqui; faremos três tendas: uma para ti, outra para Moisés e outra para Elias.
6 Pyɛ̂r nyə a shígɛ́ mpu sâ á cɨ́g yí, nəcé bə́nɔ̂ŋ bɔ́ɔ́lʉ́gá *ómpwíín bwə́ á bul gwág ifwaas nda bwə́ nyɛ̂.
6 Com efeito, não sabia o que falava, porque estavam sobremaneira atemorizados.
7 Seegya njɨ gúndə́ í mə́ zə búdal bɛ̂sh. Bwə́ mú gwág kə́l í ŋgə́ wú gúndə́ jɔɔŋg dɨ́ nə́: «Mwân waamə́ abábə wə́ ɛ́ga. Ságá nyə məgwág.»
7 Formou-se então uma nuvem que os encobriu com a sua sombra; e da nuvem veio uma voz: Este é o meu Filho muito amado; ouvi-o.
8 Ompwíín bwə́ mú ntâg ŋgə yágʉwa, bwə́ kú ná dʉ́g tɔɔ muud shús, njɨ bə́nɔ̂ŋ Yésus wə́ bwə́ á bə.
8 E olhando eles logo em derredor, já não viram ninguém, senão só a Jesus com eles.
9 Ja bə́nɔ́ŋ bwə́ mə́ ka ŋgə shulə wú mbʉ́ŋ dɨ́ yí, a mú lás nə bwo nə́: «Ci bɨ kú jaaw múúd sâ bɨ́ ámə dʉ́g yí, kə wɔ́ɔ́s ja *Mwân mə Múúd mə bá gwûm shwoŋ dɨ̂ yí.»
9 Ao descerem do monte, proibiu-lhes Jesus que contassem a quem quer que fosse o que tinham visto, até que o Filho do homem houvesse ressurgido dos mortos.
10 Bwə́ mú baagʉlə cɨ nɨ, njɨ bwə́ mú ŋgə nyímbʉla bwə́mɛ́ nə bwə́mɛ́ nə́: «Gwúmʉ́lə mə́shwoŋ dɨ́ á ŋgə́ cɨ ga, í kə́ nə́ jɨ́?»
10 E guardaram esta recomendação consigo, perguntando entre si o que significaria: Ser ressuscitado dentre os mortos.
11 Nə́ ndɛɛ́ bwə́ músə jí nyə nə́: «Nəcé jɨ́ *Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ dʉ cɨ nə́ í jɨɨ nə́ Eli fwóg tɛ́ɛ́d zə yí?»
11 Depois lhe perguntaram: Por que dizem os fariseus e os escribas que primeiro deve voltar Elias?
12 A mú bɛ̧sa nə́: «Jɨ́ bə́lɛ bə ntɔ́ nə́ Eli mə́ jəlá nə fwo zə, zə tə̂l ísâ byɛ̂sh ícé byáŋʉ́d. Ká nəcé jɨ́ jísə́ cilyá Kálaad Zɛmbî dɨ́ nə́ bwə́ bá mpyêny Mwân mə Múud, bwə́ bul jugʉshi nyə yí?
12 Respondeu-lhes: Elias deve voltar primeiro e restabelecer tudo em ordem. Como então está escrito acerca do Filho do homem que deve padecer muito e ser desprezado?
13 Sâ ŋgwúdʉ́, mɛɛ mə́ jaaw bɨ́ nə́ Eli nyə a shí bwey zə. Buud bwə́ á sá nyə mbií wɛ̂sh bwə́ á cɛɛl yí, nə́mə́ nda jɨ́ cilyá shú dɛ́ dɨ́ nə́.»
13 Mas digo-vos que também Elias já voltou e fizeram-lhe sofrer tudo quanto quiseram, como está escrito dele.
14 Ja bwə́ mə́ kə wɔ́ɔ́s *ómpwíín dɨ́ yí, bwə́ mú kwey mə́ŋkúmbə mə búúd mə́ mə́ lyɛ̧ bwo, bə́nɔ̂ŋ Oyɨ́ɨ́gʉli ɔ́ mə́cɛ̧ɛ̧ bwə́ ŋgə́ sɛ́ŋʉsa məkə̂l.
14 Depois, aproximando-se dos discípulos, viu ao redor deles grande multidão, e os escribas a discutir com eles.
15 Njɨ mə́ŋkúmbə mə búúd mə́nɨ mə́ mə́ dʉ́g Yésus yí, bwə́ mú seegya, bwə́ mú ŋgə kə nə mikʉ́lə́, kə ŋgə bə́da nyə.
15 Todo aquele povo, vendo de surpresa Jesus, acorreu a ele para saudá-lo.
16 Yésus mú jí ómpwíín bɛ́ nə́: «Jáyɛ́ bɨ́nɔ́ŋ buud ɔ́ga ŋgə́ sɛ́ŋʉsa məkə̂l nə ndɨ̂ yí?»
16 Ele lhes perguntou: Que estais discutindo com eles?
17 Na zhwog buud ɛ́nɛ dɨ́, ŋgwɔ́l múúd mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli mə́ ámə zə nə mwân waamə́ wódɨ́, wúl shíshim í mə́ sá nə́ a bə́g kú ná lás.
17 Respondeu um homem dentre a multidão: Mestre, eu te trouxe meu filho, que tem um espírito mudo.
18 Í mú ntâg ka dʉ bə, kʉ́l jɛ̂sh í ámə wɔ́ɔ́s nə́ í bii nyə yí, í jumə nyə shí, ifúlug lwánd nyə mpu, a ŋgə́ fúgal məjə, a shwal nyánʉwo. Mə́ ámə jí ómpwíín bwô nə́ bwə́ yílʉ́g nyə jamb dɔɔŋgʉ̂, bwə́ shígɛ́ kwag.»
18 Este, onde quer que o apanhe, lança-o por terra e ele espuma, range os dentes e fica endurecido. Roguei a teus discípulos que o expelissem, mas não o puderam.
19 Yésus músə bɨ̂ nə́: «Wúu! Yé óháádɛn ɔ́ga! Mə e bá kə nə bɨ̂ ntʉ́nɨ kə wɔ́ɔ́s ŋgow? Mə e bá jísɔw bɨ́ kə kumə jáyɛ́ ja? Zəgá mə nə mwân wɔɔŋg.»
19 Respondeu-lhes Jesus: Ó geração incrédula, até quando estarei convosco? Até quando vos hei de aturar? Trazei-mo cá!
20 Bwə́ mú kə nə nyə. Njɨ shíshim nɨ í mə́ dʉ́g Yésus yí, í mú juŋg mwân nə ŋkulû, a mú juma shí, ŋgə bíŋgʉla, ifúlug í ŋgə́ wɔ́ɔ́s nyə mpud.
20 Eles lho trouxeram. Assim que o menino avistou Jesus, o espírito o agitou fortemente. Caiu por terra e revolvia-se espumando.
21 Yésus mú jí sɔ́ɔ́ŋgʉ́ mwân nə́: «Í á tɛ́ɛ́d nyə jáyɛ́ ja?» A mú bɛ̧sa nə́: «Í á tɛ́ɛ́d nyə, a njúl ná mwántombú.
21 Jesus perguntou ao pai: Há quanto tempo lhe acontece isto? Desde a infância, respondeu-lhe.
22 Í dʉ cɛɛl gwú nyə. Í dʉ kʉl nyə tɔɔ kuda dɨ́ tɔɔ mə́júwód ija ija. Ŋkí wo jɨ nə ŋkul sá gúl sâ shú dɛ́, gwágʉ́g sə́ ŋkúŋkwóŋʉ́lə, kwííndʉ́g sə̂.»
22 E o tem lançado muitas vezes ao fogo e à água, para o matar. Se tu, porém, podes alguma coisa, ajuda-nos, compadece-te de nós!
23 Yésus mú yagʉla nyə nə́: «Ŋkí wo jɨ nə ŋkul!» Ntɔ́, a mú jaaw nyə nə́: «Múúd yɛ̂sh mə *búgʉ́lá Zɛmbî yɛ́ jɨ nə ŋkul sá sâ jɛ̂sh.»
23 Disse-lhe Jesus: Se podes alguma coisa!... Tudo é possível ao que crê.
24 Cé nə cé sɔ́ɔ́ŋgʉ́ mwân mú lás gwɔ́w gwɔ̂w nə́: «Mə ŋgə *búgʉla! Njɨ, yə́g mə ŋkul nə́ mə mpúg bə nə búgə́!»
24 Imediatamente exclamou o pai do menino: Creio! Vem em socorro à minha falta de fé!
25 Buud bwə́ mú zə sɛɛŋgya áncuncuma kʉ́l bwə́ á bə yí. Ntɔ́ Yésus mú ŋkáánd nə shíshim ábʉ́bɔ̂w wɔɔŋg nə́: «Wo shíshim ŋgə́ juwo mwân məlwə̂ nə mpu ga! Mə yɨ́ɨ́mbʉ́lí wo nə́, wúg nyə nyúúlʉ́d! Ci wo kú ná bá nyiŋgə nyíi nyə nyúúlʉ́d!»
25 Vendo Jesus que o povo afluía, intimou o espírito imundo e disse-lhe: Espírito mudo e surdo, eu te ordeno: sai deste menino e não tornes a entrar nele.
26 Í mú kɨ̂m nə ŋkulû, í juŋg mwân nə́ ndɛɛ́ wú nyə nyúúlʉ́d. Mwân mú cɔ̧́ fudʉd nə́ nyágʉ́sə́, zhwog buud bwə́ ŋgə́ cɨ nə́: «A mə́ yə.»
26 E, gritando e maltratando-o extremamente, saiu. O menino ficou como morto, de modo que muitos diziam: Morreu...
27 Njɨ Yésus mú bií nyə mbwə̂, wɛɛl nyə. Mwân mú tɔ̂w tʉ́təlî.
27 Jesus, porém, tomando-o pela mão, ergueu-o e ele levantou-se.
28 Nə́ ndɛɛ́, Yésus mú kə nyíi njɔ́w. Ompwíín bɛ́ bwə́ mú kə jí nyə wu bə́nɔ́ŋ bwə́mɛ́fwó nə́: «Nəcé jɨ́ sə́ bâŋ shígɛ́ kwag yílʉ́lə shíshim nɨ yí?»
28 Depois de entrar em casa, os seus discípulos perguntaram-lhe em particular: Por que não pudemos nós expeli-lo?
29 A mú bɛ̧sa bwo nə́, bwə́ dʉ yîl mbií nɨ njɨ nə məjəgʉla.
29 Ele disse-lhes: Esta espécie de demônios não se pode expulsar senão pela oração.
30 Bwə́ mú zə lɔ̧ na. Bwə́ lɨ́ɨ́na Galilê. Yésus nyə a shígɛ́ cɛɛl nə́ buud bwə́ mpúg kʉ́l bwə́ á bə yí,
30 Tendo partido dali, atravessaram a Galiléia. Não queria, porém, que ninguém o soubesse.
31 nəcé nyə á ŋgə jɨ́ɨ́gʉli *ompwíín bɛ́. Nə́ ndɛɛ́, a mú ŋgə́ jaaw bwo nə́: «Í jɨɨ nə́ *Mwân mə Múúd bâg kaanz məbwə̂ mə́ búúd dɨ́, bwə́ bág gwú nyə. Njɨ mpʉ́sə shwɨy dɛ́, nyə bá já shwoŋ dɨ́ mwɔ̂w mə́bá, a mú gwûm jwɔ̂w álɛ́ɛl.»
31 E ensinava os seus discípulos: O Filho do homem será entregue nas mãos dos homens, e matá-lo-ão; e ressuscitará três dias depois de sua morte.
32 Njɨ Yésus nyə á tɛɛm ŋgə jaaw bwo ntɔ́, bwə́ á shígɛ́ mpu gwág. Bwə́ mú bul gwág ifwaas. Bwə́ ŋgə́ fúndə jílə nyə nə́ nyə fɛ́ɛ́lʉ́g bwo isâ nyə́ ŋgə́ jaaw bwo yí.
32 Mas não entendiam estas palavras; e tinham medo de lho perguntar.
33 Ntɔ́ bwə́ mú kə jé Kapɛrnawûm. Cínɔŋg bwə́ mú nyíi wúl njɔ́wʉ́d. Yésus mú jí ómpwíín bɛ́ nə́: «Jɨ́ gwə́mɛ́fwó bɨ́ ámə ŋgə sɛ́ŋʉsa məkə̂l nə gwo zhɨ́ɨ́ nə zhɨɨ́ yí?»
33 Em seguida, voltaram para Cafarnaum. Quando já estava em casa, Jesus perguntou-lhes: De que faláveis pelo caminho?
34 Bwə́ mú ji nə́ kufʉg, nəcé zhɨ́ɨ́ nə zhɨɨ́, bwə́ á ŋgə shwɔ̧ nə́ bwə́ cɛɛl mpu nyɔɔŋg jɨ́ bul bə fwámɛ́ múúd bwə́dɨ́ gwooŋg dɨ́ yɛ́.
34 Mas eles calaram-se, porque pelo caminho haviam discutido entre si qual deles seria o maior.
35 Ntɔ́ Yésus mú zə ji shí. Nyə jɔ̂w *ómpwíín wûm nə óbá bɛ́. Nyə nə bwo nə́: «Múúd mə cɛ́ɛ́l bə tɔ́we shwóg á gwooŋg jɨ́n yɛ́, nyə́ jəlá nə bə múúd a mpʉ́sə, nyə bə nə́mə́ sɔ́ɔl məsáal á gwooŋg jɨ́nʉ́d.»
35 Sentando-se, chamou os Doze e disse-lhes: Se alguém quer ser o primeiro, seja o último de todos e o servo de todos.
36 Nyə́ ká shîn lás ntɔ́, nyə mú zə ŋwa gúl kʉ́kágə́, tə́l bwo nyə míshʉ́d, a mú ŋwa nyə nyə́dɨ́ mə́bwə́d. Nyə nə bwo nə́:
36 E tomando um menino, colocou-o no meio deles; abraçou-o e disse-lhes:
37 «Muud mə lə́g gúl kʉ́kágə́ nda jíga jínə́ dâm dɨ́ yɛ́, a mə́ lə́g mə. Muud mə lə́g ntâg mə yɛ́, nyə alə́gɛ́ mə, a lə́g múúd nyə á ntɨ mə yɛ́.»
37 Todo o que recebe um destes meninos em meu nome, a mim é que recebe; e todo o que recebe a mim, não me recebe, mas aquele que me enviou.
38 Na Yuánɛs mú cɨ nə Yésus nə́: «Yɨ́ɨ́gʉli, sə́ ámə dʉ́g ŋgwɔ́l múúd ŋgə́ balan nə jínə́ dwô, ŋgə yîl buud məjamb nə ndɨ̂. Sə́ ámə ka kaambʉlə nə nyə nə́ a kú ná ŋgə sá nəcé a cugɛ́ sə́dɨ́ gwooŋg dɨ̂.»
38 João disse-lhe: Mestre, vimos alguém, que não nos segue, expulsar demônios em teu nome, e lho proibimos.
39 Yésus mú bɛ̧sa nə nyə nə́: «Kúgá dʉ kaambʉlə nə́ a kú ŋgə sâ. Muud cúgɛ́ nə ŋkul balan nə jínə́ dâm, sá *mə́shimbá nə ndɨ́, nə́ ndɛɛ́ nyə nyiŋgə kə ŋgə lás nə mə ŋkí bɔ̂w.
39 Jesus, porém, disse-lhe: Não lho proibais, porque não há ninguém que faça um prodígio em meu nome e em seguida possa falar mal de mim.
40 Nəcé muud nyə́ aŋgɛ̂ nə mpii shé yɛ́, jɨ shédɨ́ kɔ́ɔ́mbʉ́d.
40 Pois quem não é contra nós, é a nosso favor.
41 Muud mə bá yána tɔɔ njɨ láá mə́júwó ŋgwûd, ŋgulal bɨ́ mə́dɨ́ jínə́d nəcé bɨ bə́lə búúd ɔ́ *Krîst yɛ́, bʉ́bə́lɛ́, mə́ jaaw bɨ́ nə́, muud wɔɔŋgʉ̂ nyə abʉ́lɛ shúb myə́na myâ cínɔŋg.»
41 E quem vos der de beber um copo de água porque sois de Cristo, digo-vos em verdade: não perderá a sua recompensa.
42 «Njɨ, ikʉ́kágə́ í ŋgə́ *búgʉla mə íga, múúd mə ká kwal gúl bɔɔgʉ́, í bul jəla nə́ bwə́ kə́lʉg muud wɔɔŋgʉ̂ məma kwóógʉ́ cʉ́ŋʉ́d, bwə́ kʉl nyə nə dwo mâŋ.
42 Mas todo o que fizer cair no pecado a um destes pequeninos que crêem em mim, melhor lhe fora que uma pedra de moinho lhe fosse posta ao pescoço e o lançassem ao mar!
43 Ntɔ́, í ká bə nə́ mbwə̂ wô ŋkí kuú wô í ŋgə kwal wo bɔɔgʉ́, sámbʉ́g wə, nəcé í bul jəla nə́ wo cʉ́gəg cʉg á kandʉgə wo njúl nə kʉ́l mbwə̂ ŋkí kʉ́l kuú,
43 Se a tua mão for para ti ocasião de queda, corta-a; melhor te é entrares na vida aleijado do que, tendo duas mãos, ires para a geena, para o fogo inextinguível
44 ntɔ̧ nə́ wo bə́g nə məbwə̂ mwô mɛ̂sh wo mú kə kuda á kandʉgə jísə́ kú jímə yíd.
44 {onde o seu verme não morre e o fogo não se apaga}.
45 Í ká bə nə́ kuú wô í ŋgə kwal wo bɔɔgʉ́, sámbʉ́g wə, nəcé í bul jəla nə́ wo cʉ́gəg cʉg á kandʉgə wo njúl nə kʉ́l kuú,
45 Se o teu pé for para ti ocasião de queda, corta-o fora; melhor te é entrares coxo na vida eterna do que, tendo dois pés, seres lançado à geena do fogo inextinguível
46 ntɔ̧ nə́ wo bə́g nə məkuú mwô mɛ̂sh wo mú kə kuda á kandʉgə jísə́ kú jímə yíd.
46 {onde o seu verme não morre e o fogo não se apaga}.
47 Ŋkí jús dwô í ŋgə kwal wo bɔɔgʉ́, tɨ́ɨ́g dwo. Í bul jəla nə́ wo nyííg Faan mə́ Zɛmbî dɨ́ nə ncwaan jús, ntɔ̧ nə́ wo bə́g nə mísh mwô mɛ̂sh bwə́ bá kə kʉl wo kuda á kandʉgəd.
47 Se o teu olho for para ti ocasião de queda, arranca-o; melhor te é entrares com um olho de menos no Reino de Deus do que, tendo dois olhos, seres lançado à geena do fogo,
48 Cínɔŋg kuda jɔɔŋgʉ́d ilúmágə́ í dʉ də nyúul yí í ádɛ́ fudə. Kuda kú nə́mə́ bwɛlɛ jímə.
48 onde o seu verme não morre e o fogo não se apaga.
49 Mpugá nə́ kuda í bá wá múúd yɛ̂sh məgwâm nə́mə́ nda ca í dʉ wá mə́gwâm ídʉ̂w dɨ́ nə́.
49 Porque todo homem será salgado pelo fogo.
50 Ca dʉ́sə jɔ̧ sâ. Sâ ŋgwúdʉ̂, ŋkí ca í sɔ́ɔ́mb, jɨ́ í bá nyiŋgə wá dwo məgwâm? Bə́gá nə́mə́ nda jɔ̧ ca mpə́dʉ́gá búúd, bɨ́ mú ka bə nə ŋkul ji mpwogɛ́ mpə́dʉ́gá bɨmɛ́fwó nə bɨmɛ́fwó.»
50 O sal é uma boa coisa; mas se ele se tornar insípido, com que lhe restituireis o sabor? Tende sal em vós e vivei em paz uns com os outros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.