Mateus 9
INTATA ȽE'ȽIJEI (MCA) vs NTLH
1 Ma' qa ha' Jesús qa t'ilitji'ju' iye pa'aj pe' witinhitjii qa yijawe'jiiteje'm pa' ƚajaika' qa yametsteje'm iye pa'aj ha' ƚetseet'ija.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Qa tetka'xii pa'aj pa' ewi'ƚ jukhew qi wanqaats'e', nite' p'e's, tetkaxij pa' witiwhi'la'x. Ha' Jesús in yi'wen pa'aj pekhewe'en in nite' yeqeku', qa yiyaji'etsju' pa'aj pa' wanqaats'e: —Ment'unhet ya's, ne' ewuƚ'ets hats wetwu'm ek'ui.—
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Ma' qa pe' uja'x hekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa yumti': —Ha'ne jukhew yiwakaninkii pa' Dios. Uƚ'etsik'i ke' ƚe'lijeyets.—
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Ha' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets pa'aj pakha' yumti pekhewe'en, qa yit'ijets: —¿Inhats'ek in uƚ'ax aka' aqjamtikineyejeyi'ƚij aka'an?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 ¿Pa'n ƚunye'j pa'qu' les nite' jutsitaxe' qu' jintit'ij: “Me pe' ewuƚ'ets hats wetwu'm ek'ui” in nite' ƚeke' qu' i'weni'ƚ? ¿Me i'nƚi'i qu' jintit'ij: “Eniipha'm qa' ma” qe ƚi'weni'ƚ yijat'ij?
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Hane'ej qa' nethiniƚij ha'ne Ƚa's na' Jukhew in na'li'm pa' ƚet'unha'xijup ha'ne sehe' ipji' qu' niwu'mkii pe' witwuƚ'ets.— Ma' qa yiyaji'etsju' pa'aj pa' wanqaats'e' nite' p'e's: —Eniipha'm, it'ij jof na' ewhi'la'x qa' mapilii pe' etsi'.—
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Pa' wanqaats'etax qa niipha'm pa'aj qa ik qa wapilii pe' ƚetsi'.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 He' jukhew qa efuts iye in yi'wen pa'aj aka'an qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, ma' qa qi in yiwqinhetji' pa' Dios qe aka' witt'unha'x tisij ene' jukhew.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Ha' Jesús in hats ikik'ui iye hakha' i'ntaxi', qa yi'wen ha' ewi'ƚ jukhew ƚii Mateo, i'niju' ha' yijanini'kii ke' wekwek t'ejuyets na' witset. Qa yiyaji'ets: —¡Atsjayan!— Ma' qa niipha'm qa yijayan.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Ha' Jesús qa i'nijupju' ha' mesa in teki'ju' ke' ƚetsi'ii ha' Mateo. Qa olots iye hekhewep yijaninkii wekwek qa hekhewep iye jukhew qi iye pe' ƚewuƚ'ets, nekii iye qa week ewi'ƚ ƚekulaxi'ƚ qa hekhewe' iye ƚ'ijatshenhei.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Qa in yi'wenij he' fariseol qa nifaakan he' ƚ'ijatshenhei: —¿Inhats'ek na' aqa maestro'oƚ in ƚekufets ne' qi uƚ'ets wekwek yijanin qa ne' qi pe' ƚewuƚ'ets iye?—
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Ha' Jesús qa yepi'ye' ej aka' yit'ijju' ma' qa yit'ijji'ju': —Nekhewe' ham yaats'eyi'iju' nite' wo'oikii weihetaxe' witeqjunhetits ƚeiƚe', qe uja'xƚe yijat'ij nekhewe' wanqaats'eju'.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Ma'aƚkii qa' jeƚi'ƚijupkiiha aka' yit'ij pa'aj eke' wi'tlijei in yit'ij: “Yakha' les hisu'un qu' e'nq'eleti'ƚ wetju'ƚ qa nite' pa'qu' ilantaxi'ƚyifi ene' inqa'metets.”(Os 6:6) Yakha' nite' tsamijju' qu' haiya'yii pe' yatsathen, qe uja'xƚe yijat'ij ne' qi pe' ƚewuƚ'ets qe qa' nijayan na' Dios.—
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Ma' qa he' ƚ'ijatshenhei ka' Juan Bautista qa nekets ha' Jesús qa nifaakan: —¿Inhats'ek yekheweli'ƚ qa ne' fariseol iye in olotsij in nite' heyekji'ji'ƚ qa ne' ijatshenhei qa nite' yaqsiijkii aka'an?—
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —¿Me ƚeke' qu' nika'metets wetju'ƚ pekhewe' te'niyinhe'yij pa' witiwhe'yejii in mexe i'nji'teje'm pakha' niwhe'yeyu'? Yamets hatse' pa'qu' ƚahats'i'ij qu' ne'tnekumhi'yi' qa' netwumhitiifik'i pakha' niwhe'yeyu'. Ma' qa hayitse' yijat'ij qu'nte' neteke'ju'.
15 Jesus respondeu:
16 Ham witqhinawat'e qu' nowotk'oyinij pa'qu' ƚepk'eye'en penyiloye' qu' ink'ayik'e, qe na'aj ink'ayik wapilje'm qe wempuli'j qa' niwjafitik'i pa'qu' ƚawa'ma'xe' ma' qa' les e'pk'etsaxje'm pa'qu' ƚawjaf'iye'.
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Nite' ƚeke' iye qu' na'natsi'yik'iju' pa'qu' ink'ayik winoye' ne' ƚawa'mhii ƚ'ajits eƚi'nilij, qe qu' nanaqsiijkii aka'an qa ne' ƚ'ajits eƚi'nil qa' netikeƚijje'm ma' qa' week hamitse' winolik'i qa eƚi'nilik'i iye. Qa hik ta'ƚijupi' qu' atsi'yi'ƚik'iju' yijat'ij na' ink'ayik wino ne' ink'aihits ƚ'ajits eƚi'nilij ma' qa' week ƚe'sitse'.—
17 Ninguém põe vinho novo em
18 In mexe iyetij ha' Jesús ekewe'en qa namets ha' ewi'ƚ tenek'enhe'yij iye pe' ewi'ƚ hekhewe' ƚe'lijtsitjiyits ne' judiol. In namets qa wonokok'eni'ju' ha' ƚ'ejuyi'jii qa yit'ijets: —Ke' yasiik'i i'nk'aa'ija wa'm, qa qu' enekik'i' qa' ku'mipji' ma' qa' iƚa'xe' iye.—
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Ha' Jesús qa niipha'm qa yijayan qa week iye he' ƚ'ijatshenhei.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Ma' qa ewi'ƚ ke' efu qi in wanqaats'e' nite' hamitsik'ui pe' ƚ'athits qa hats yamijets doce (12) ƚeqe'ninqapitsij. Qa nijayanpha'm ha' Jesús qa t'eku'mets pa'aj ha' te'weiju' ha' ƚ'uihitjii.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Qe yumti'ija qu' ƚunye'je' qa yit'ij: —Qu' nakha'yeƚe ƚ'uihitjii qu' he'yeku'mets qa' natsaxpa'lij ha'ne yaatshe'k.—
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Qa ha' Jesús qa tetwek'elaxiju'ƚ qa yi'wen ke' efu qa yit'ijets: —Ment'unhet, yasi'. Hats ƚanaxpa'lij na' aatshek qe nite' ƚ'inqeku'.— Qa hik akaa'ijha qa naxpa'lij pa' ƚaatshektax.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 In hats uyifi ha' Jesús ke' ƚetsi' ha' witlijtsitjii tenek'enhe'yij qa yi'wen hekhewe' tofojiyijup qa hekhewe' iye t'aiji' in yejtsi'le' wetju'ƚ.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Qa yit'ijji'ju': —Ma'aƚik'uifik'i ene' wititsi'. Ne' ome'ƚaski' nite' wa'm. Ima'ƚe.— Ma' qa talakaxtiiju' ha' Jesús.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Ha' Jesús in hats week yuki'nfik'ikii he' week. Ma' qa uyetsji' qa t'eku'mi' ha' ƚokoi, ma' qa ke' wa'mtax ome'ƚaski' qa niipha'm.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Qa weekij ha' sehe' in i'ye'ej iye aka' ƚunye'jkii.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 In ikik'ui iye ha' Jesús hakha' i'ntaxi', qa wetsjuk he' puk'alets nijayanpha'm qa taya'yik'ikii, qa yit'ijju': —Ƚa's pa' David'ik'i, e'nq'elet qeku'ni'ƚyij wat'ij.—
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Qa ha' Jesús in uyifi ke' wititsi' qa nekets iye he' puk'alets. Ma' qa ha' Jesús qa nifaakan hekhewe'en: —¿Me nite' ƚeqeku'uƚik'i qu' ƚeke'ye' qu' haqsiijkii aka'an?— Qa yit'ijju' in yeku'ƚ: —Nite' heqeku'uƚik'i, Yatsat'axyij.—
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Ma' qa ha' Jesús qa t'eku'mipji' he' ƚotoi qa yit'ijets: —Aka' hats ƚunye'j in nite' ƚ'inqeku'uƚ qa' nanaqsi'jjiiƚ e'mijkiyek.—
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Ma' qa yi'wen wetju'ƚ hekhewe' puk'aletstax. Ma' qa ha' Jesús qa qi in yiyajitaxetskiiha qa yittaxijets: —Mowo'oƚiiha qu'nte' nenikfe'le'ets pe'ye' aka'an.—
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Qa in i'nk'a ikik'uikii qa aje'eƚ nifelkii, ma' qa weekij aje'eƚ ha' sehe' in nikfe'lets ka' yaqsiijkii ha' Jesús.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 In i'nk'a ikik'uifik'ikii he' puk'aletstax, qa aje'eƚ namets iye he' uja'x jukhew ha' Jesús, neka'xii ha' ewi'ƚ jukhew ham ƚe'lijeye' qe i'nji' pa' ewi'ƚ inwo'met.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Ha' Jesús in yukinik'uifik'i pa' i'ntaxji' inwo'met ha' jukhew ma' qa iyet ha' hamtax ƚe'lijeye'. He' jukhew qa efuts iye qi in yitjuƚaxijpha'mkii qa yit'ijju': —Nite' pakhaa'ij qu' ƚunye'je' pa'qu' ne'twenhetiiji'teje'm ha'ne Israel qu' ƚunye'je' ka' ƚunye'j ha'ne jukhew.—
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Qa hekhewe'ƚe fariseol qa yit'ijju'ek: —Ha'ne jukhew in yuki'nfik'ikii pekhewe' inwo'metets yit'iji' pa' ƚet'unha'x pa' qi ƚatata pe' inwo'metets.—
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Ha' Jesús qa week ikik'i he' witsetits qa he' witsetits ƚelits iye qa i'nq'ijatshenifikii he' ƚe'lijtsitjiyits ne' judiol week he' witsetitsji'. Qa nifelji'ij iye ke' ƚe'sits wi'tlijei t'ejuyets pakha' tenek'enheiji' pa' Dios qa niƚinju'kii iye he' pekhel ƚunyejeikii pe' ƚaja'metets qa he' pekhel yaats'e'eju'kii iye.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 In yi'wen he' olots jukhew qa efuts iye qa qi in neq'eletij, qe itawje'metets qa nite' yimaamkii qe ham pa'qu' ni'fenkii qu' nejeƚets hik ƚunyejei ne'ej kots'etets qe ham na'aj ƚenilayets in yejeeƚija.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Qa yit'ijji'ju' he' ƚ'ijatshenhei: —Hats olotstax ne' yuji' na' wit'enekju' qa nite'ƚe olots ne' yithayikitax.
37 Então disse aos discípulos:
38 Qa hik ta'ƚijupi' qu' iyini'ƚijets na' Yatsat'axij na' wit'enekju' qu' nenukin iye pe'qu' nithayiki.—
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.