Lucas 19

Meupiya ne panugtulen: Bibliya ne Matigsalug (MBTNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Ne migpabulus si Hisus diye te inged ne Hiriku wey eglihad de.
1 Jesus entrou em Jericó e atravessava a cidade.
2 Ne diye, due sabeka ne meyaman ne egngaranan ki Sakiyu, ne pangulu te talagsukut te buhis
2 Havia ali um homem rico chamado Zaqueu, chefe dos cobradores de impostos.
3 ne egkeupian ne egpitew ki Hisus. Piru ware sikandin nakakita kandin su masulug amana ka me etew wey malibutut sikandin.
3 Tentava ver Jesus, mas era baixo demais e não conseguia olhar por cima da multidão.
4 Seeye naa, migpallahuy sikandin ka miggun-a wey migpamaneyik te kayu ne egngaranan te sikumuru eyew egpakakita sikandin ki Hisus su diye iya sikandin egbaye.
4 Por isso, correu adiante e subiu numa figueira-brava, no caminho por onde Jesus passaria.
5 Te nakalenged e si Hisus dutu, migleng-ag sikandin wey migkahi, “Sakiyu, mahaan ka rue! Pamaneug ka su keilangan ne diya a kuntee egginguma te baley nu.” Impepamaneug ni Hisus si Sakiyu puun te kayu (19:5). |src=" CN01776B.TIF" size="span" ref="Lukas 19:5"
5 Quando Jesus chegou ali, olhou para cima e disse: “Zaqueu, desça depressa! Hoje devo hospedar-me em sua casa”.
6 Migdagdahew migpamaneug si Sakiyu wey mig-alumama ki Hisus ne nahale-gale.
6 Sem demora, Zaqueu desceu e, com alegria, recebeu Jesus em sua casa.
7 Pegkakita dutu te me etew, migbahulbul sikandan langun ne migkahi, “Etuwey, iyan din mule egpanumbalayan ka etew ne makasesale!”
7 Ao ver isso, o povo começou a se queixar: “Ele foi se hospedar na casa de um pecador!”.
8 Ne migsasindeg si Sakiyu wey migkahi, “Magbebaye, pammineg ka! Igbehey ku ka baad te karatuan ku diye te me etew ne egkaayu-ayu, wey ke due nalimbungan ku, eg-ulian ku sikandin te hep-at ne lupi.”
8 Enquanto isso, Zaqueu se levantou e disse: “Senhor, darei metade das minhas riquezas aos pobres. E, se explorei alguém na cobrança de impostos, devolverei quatro vezes mais!”.
9 Ne migkahiyan sikandin ni Hisus, “Seini ne aldawa miggingumaan te kaluwasan ka seini ne baley, su kabuhalan ka degma ni Abraham.
9 Jesus respondeu: “Hoje chegou a salvação a esta casa, pois este homem também é filho de Abraão.
10 Su iyan innendini te Anak te Etew eyew te pegpammitew wey pegluwas te natarin.”
10 Porque o Filho do Homem veio buscar e salvar os perdidos”.
11 Nataman, migpangguhuran ni Hisus te panunggilingan ka me etew ne egkalihet pad ne egpammineg kandin, su egpalinggumaan e sikandan te Hirusalim wey nangenen te me etew ne mahaan e egginguma ka Peghari te Manama.
11 A multidão estava atenta ao que Jesus dizia. Então, como ele se aproximava de Jerusalém, contou-lhes uma parábola, pois o povo achava que o reino de Deus começaria de imediato.
12 Sikan naa ka migkahi si Hisus, “Due sabeka ne talahuren ne etew ne miggipanew te mariyu ne inged eyew egdawat te katenged te peghari diye te inged din, wey eg-uli ded sikandin.
12 Disse ele: “Um nobre foi chamado a um país distante para ser coroado rei e depois voltar.
13 Te ware pad sikandin migligkat, impeumew rin ka sapulu ne suluhuanen din wey ka tagse sabeka impamehayan din te seleppi ne bulawan wey migkahiyan din sikandan, ‘Paanaka niyu seini te kene e pad eg-uli.’
13 Antes de partir, reuniu dez de seus servos e deu a cada um deles dez moedas de prata, dizendo: ‘Invistam esse dinheiro enquanto eu estiver fora’.
14 Piru igkeepes-epes sikandin te me etew te seeye ne inged. Seeye naa, migsuhu sikandan te egpasinundulen kandin diye te innendiyaan din wey egpakahiyen te kene sikandan egkeupian ne eghari sikandin kandan.
14 Seu povo, porém, o odiava, e enviou uma delegação atrás dele para dizer: ‘Não queremos que ele seja nosso rei’.
15 “Piru neyimu iya sikandin ne Hari, ne nataman, mig-uli ded iya sikandin wey impeumew rin e ka me suluhuanen ne impamehayan din te seleppi, eyew egkanengnengan din ke pila ka anak te seleppi din diye te kandan.
15 “Depois de ser coroado, ele voltou e chamou os servos aos quais tinha confiado o dinheiro, pois queria saber quanto haviam lucrado.
16 Ka an-anayan miggendiye wey migkahi, ‘Ahalen, mig-anak te sapulu ne lupi ka seleppi ne imbehey nu keddi.’
16 O primeiro servo informou: ‘Senhor, investi seu dinheiro, e ele rendeu dez vezes a quantia recebida.
17 Ne migkahi ka Hari, ‘E, meupiya. Meupiya ka ne suluhuanen. Tenged su egkasalihan ka te dereisek de, egbehayan ku sikeykew te katenged ne egmandu te sapulu ne siyudad.’
17 “‘Muito bem!’, disse o rei. ‘Você é um bom servo. Foi fiel no pouco que lhe confiei e, como recompensa, governará dez cidades.’
18 Migginguma degma ka igkarangeb ne suluhuanen wey migkahi, ‘Ahalen, mig-anak te lalimma ne lupi ka seleppi ne imbehey nu keddi.’
18 “O servo seguinte informou: ‘Senhor, investi seu dinheiro, e ele rendeu cinco vezes a quantia recebida’.
19 Ne migkahi ka ahalen diye te kandin, ‘Puun due, egbehayan ku sikeykew te katenged ne egmandu te lalimma ne siyudad.’
19 “‘Muito bem!’, disse o rei. ‘Você governará cinco cidades.’
20 Migginguma degma ka igkatelu ne suluhuanen wey migkahi, ‘Ahalen, seini red ka seleppi nu ne imbehey nu keddi. Imbugsung ku seini te manggad,
20 “O terceiro servo, porém, trouxe de volta apenas a quantia recebida e disse: ‘Senhor, escondi seu dinheiro para mantê-lo seguro.
21 su naaldek a keykew puun su mabulut ka amana. Egkuwa ka te kene ne keykew wey eggaani ka te ware nu ibubul.’
21 Tive medo, pois o senhor é um homem severo. Toma o que não lhe pertence e colhe o que não plantou’.
22 Ne migkahi ka ahalen diye te kandin, ‘Mareet ka ne suluhuanen! Iyan ku red iggukum keykew ke nekey ka inlalag nu. Nakanengneng ke bes te mabulut a wey migkuwa a te kene ne keddi wey miggaani a te ware ku ipamula.
22 “‘Servo mau!’, exclamou o senhor. ‘Suas próprias palavras o condenam. Se você sabia que sou homem severo, que tomo o que não me pertence e colho o que não plantei,
23 Na, mani naa te ware nu itahu diye te bangku ka seleppi ku eyew te peg-uli ku egkaangey ku red seini duma te anak kayi?
23 por que não depositou meu dinheiro? Pelo menos eu teria recebido os juros.’
24 Ne migkahiyan din ka me etew ne nanasindeg diye, ‘Kua niyu ka seleppi due te kandin wey ibehey niyu diye te nakaseleppi te sapulu ne lupi.’
24 “Então, voltando-se para os outros que estavam ali perto, o rei ordenou: ‘Tomem o dinheiro deste servo e deem ao que tem dez moedas.
25 Piru migkahiyan dan sikandin, ‘Ahalen, duen man-e seleppi din ne sapulu!’
25 “‘Mas senhor!’, disseram eles. ‘Ele já tem dez!’
26 Ne migtabak sikandin, ‘Egnangenan ku sikaniyu te seeye se due kandin, egtimulan pad. Piru seeye se ware kandin, eg-angayen minsan ka deisek ubag ne in-isip din ne kandin perem.
26 “Então o rei respondeu: ‘Sim, ao que tem, mais lhe será dado; mas do que nada tem, até o que tem lhe será tomado.
27 Piru meyitenged te me kuntere ku ne kene egkeupian ne eghari a kandan, uyana niyu sikandan wey pangimatayi niyu kayi te tangkaan ku!’ ”
27 E, quanto a esses meus inimigos que não queriam que eu fosse seu rei, tragam-nos aqui e executem-nos na minha presença’”.
28 Te nekeimpus e si Hisus ka migpangguhud, migpabulus sikandin migpatakereg peendiye te Hirusalim, wey miggun-a sikandin kandan.
28 Depois de contar essa história, Jesus prosseguiu rumo a Jerusalém.
29 Te egpalinggumaan sikandan te inged ne Bitpahi wey te Bitanya ne diye te Bubungan te Ulibu, impewun-e e ni Hisus ka daruwa te me hibateen din
29 Quando chegou a Betfagé e Betânia, próximo ao monte das Oliveiras, enviou dois de seus discípulos.
30 wey migpanagtahaan din, “Hendiye kew seeye te kewun-aan ne bariyu. Te egpekeuma kew e, due egkakita niyu ne nati te asnu ne inniket ne ware pad neunturi te minsan hentew. Hekari niyu naa seeye wey uyana niyu kayi.
30 “Vão àquele povoado adiante”, disse ele. “Assim que entrarem, verão amarrado ali um jumentinho no qual ninguém jamais montou. Desamarrem-no e tragam-no para cá.
31 Ne emun ke due eg-inse kaniyu, ‘Mania te eggekaran niyu sika?’ kahii niyu re, ‘Ingkeilangan seini te Magbebaye!’ ”
31 Se alguém perguntar: ‘Por que estão soltando o jumentinho?’, respondam apenas: ‘O Senhor precisa dele’.”
32 Sikan naa, nangipanew e ka insuhu wey natuman iya ka langun ne innangen ni Hisus kandan.
32 Eles foram e encontraram o jumentinho, exatamente como Jesus tinha dito.
33 Te egkalihet pad sikandan ne eggekad te nati te asnu, mig-insaan sikandan te kamuney, “Hey, mania te eggekaran niyu sika?”
33 E, enquanto o desamarravam, seus donos perguntaram: “Por que estão soltando o jumentinho?”.
34 Ne migtabak sikandan, “Ingkeilangan seini te Magbebaye.”
34 Os discípulos responderam: “O Senhor precisa dele”.
35 Ne in-uyan dan e seeye diye te ki Hisus, wey innagpiyan dan te me kumbale dan, wey impeuntud e si Hisus.
35 Então trouxeram o jumentinho e lançaram seus mantos sobre o animal, para que Jesus montasse nele.
36 Te mig-untud e si Hisus, imbelatan te me etew te me kumbale dan ka dalan ne egbayaan din.
36 À medida que Jesus ia passando, as multidões espalhavam seus mantos ao longo do caminho diante dele.
37 Te egpatupang e sikandin te Bubungan te Ulibu ne marani e te Hirusalim, nahale-gale ka langun ne hibateen din wey migdayan te Manama ne migmanguleyi tenged te langun ne me kein-inuwan ne nakita ran.
37 Quando ele chegou próximo à descida do monte das Oliveiras, seus seguidores começaram a gritar e a cantar enquanto o acompanhavam, louvando a Deus por todos os milagres maravilhosos que tinham visto.
38 Migkahi sikandan, “Egdayanen ka Hari ne impeendini te Magbebaye ne Manama kanta! Keupianan diye te langit wey egdayanen ka Manama!”
38 “Bendito é o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e glória nas maiores alturas!”.
39 Due me Parisiyu ne nakasewug diye te masulug ne me etew ne migkahi, “Talagpanulu, sapari nu ka me hibateen nu!”
39 Alguns dos fariseus que estavam entre a multidão disseram: “Mestre, repreenda seus seguidores por dizerem estas coisas!”.
40 Ne migtabak si Hisus diye te kandan, “Egnangenan ku sikaniyu ne meyi egpeeneng-eneng sikandan, iyan e mule egbalbalukan ka me batu.”
40 Ele, porém, respondeu: “Se eles se calarem, as próprias pedras clamarão!”.
41 Te egpalinggumaan e si Hisus te Hirusalim wey te nakita rin e seini, migsinehew e sikandin
41 Quando Jesus se aproximou de Jerusalém e viu a cidade, começou a chorar.
42 ne migkahi, “Me matig-Hirusalim, meupiya pad perem ke nanengnengan niyud kuntee ke nekey ka egpakabehey kaniyu te keupianan! Piru, ware pad napuwasan ka isip niyu.
42 “Como eu gostaria que hoje você compreendesse o caminho para a paz!”, disse ele. “Agora, porém, isso está oculto a seus olhos.
43 Egginguma ka aldew keureme ne egbalabahan kew wey eglingutan te me kuntere niyu, wey eg-as-aseken kew nikandan te eglusud.
43 Chegará o tempo em que seus inimigos construirão rampas para atacar seus muros e a rodearão e apertarão o cerco por todos os lados.
44 Egguhusen dan ka siyudad niyu wey egguleen kew nikandan. Ne warad iya minsan sabeka naan de ne batu ne egkasame diye te neunturan kayi, su ware niyu ilaa ka timpu te pegluwas perem te Manama kaniyu.”
44 Esmagarão você e seus filhos e não deixarão pedra sobre pedra, pois você não reconheceu que Deus a visitou.”
45 Pegginguma ran diye te Hirusalim, migseled si Hisus te timplu wey impandeldel rin ka egmanitinda
45 Então Jesus entrou no templo e começou a expulsar os que ali vendiam,
46 wey migkahiyan sikandan, “Nasulat e diye te Kasulatan, ‘Ka baley ku egngaranan te baley ne ampuanan’, piru innimu niyud e seini ne helesanan te me takawen!”
46 dizendo: “As Escrituras declaram: ‘Meu templo será casa de oração’, mas vocês o transformaram num esconderijo de ladrões!”.
47 Tagse aldew migpanulu si Hisus diye te timplu. Ka me pangulu te me talagpanubad, ka me talagpanulu te Balaud te Manama, wey ka me pangulu te me etew, migpammitew te paahi te peggimatey kandin.
47 Jesus ensinava todos os dias no templo, mas os principais sacerdotes, os mestres da lei e outros líderes do povo planejavam matá-lo.
48 Piru kene sikandan egpakasellat te eggimuwen dan, su ka langun ne me etew, amana ne neupian ne egpammineg te inlalag ni Hisus.
48 Contudo, não conseguiam pensar num modo de fazê-lo, pois o povo ouvia atentamente tudo que ele dizia.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.