João 4
Meupiya ne panugtulen: Bibliya ne Matigsalug (MBTNT) vs NTLH
1 Ne nakarineg ka me Parisiyu te iyan e masalig ka neyimu ne hibateen wey nabewutismuwan ni Hisus du te ki Huwan.
1 Os fariseus ouviram dizer que Jesus estava ganhando mais discípulos e batizava mais pessoas do que João.
2 (Piru ka malehet, kene ne si Hisus iya ka migpamewutismu su ka me hibateen din de.)
2 (De fato, não era Jesus quem batizava, e sim os seus discípulos.)
3 Te pegkanengneng ni Hisus te narineg seeye te me Parisiyu, mig-awe e sikandan diye te Hudiya wey miglibed e diye te Galiliya.
3 Quando Jesus ficou sabendo disso, saiu da Judeia e voltou para a Galileia.
4 Ne due inged ne egngaranan te Samarya ne egkaliharan dan te eggendiye te Galiliya.
4 No caminho, ele tinha de passar pela região da Samaria.
5 Pegginguma ran te Samarya, due lungsud diye ne egngaranan te Sikar ne marani te tane ne imbehey ni Hakub te anak din ne si Husi.
5 Ele chegou a uma cidade da Samaria, chamada Sicar, que ficava perto das terras que Jacó tinha dado ao seu filho José.
6 Ne due belun dutu ne impakali dengan ni Hakub. Ne diye migpinnuu si Hisus te ilis te belun su nabeley sikandin ka miggipanew. Me meudtu en iya seeye.
6 Ali ficava o poço de Jacó. Era mais ou menos meio-dia quando Jesus, cansado da viagem, sentou-se perto do poço.
7 Ne dutu, nangendiye te lungsud ka me hibateen din ka egbebeli te egkakeen dan. Te iyug de te me hibateen din, due malitan ne matig-Samarya ne miglepew eyew egpanakeru. Ne migkahiyan sikandin ni Hisus, “Peinume e pa.” Si Hisus wey ka malitan ne matig-Samariya ne migpanakeru (4:7). |src=" UBSN204.TIF" size="span" ref="Huwan 4:7"
7 Uma mulher samaritana veio tirar água, e Jesus lhe disse:
8 (Te seeye ne timpu, nangendiye te siyudad ka me hibateen din su egbebeli te egkakeen.)
8 (Os discípulos de Jesus tinham ido até a cidade comprar comida.)
9 Ne migtabak ka malitan, “Mania te egbuyuan a nikeykew te weyig te Hudiyu ke ma, wey sikeddi, matig-Samarya a ne malitan?” (Nakakahi ka malitan te iling due su kenad iya eg-elit-elit ka me Hudiyu te me matig-Samarya.)
9 A mulher respondeu: — O senhor é judeu, e eu sou samaritana. Então como é que o senhor me pede água? (Ela disse isso porque os judeus não se dão com os samaritanos.)
10 Ne migtabak si Hisus, “Ke nanengnengan nu pa perem ke nekey ka igkabehey te Manama, wey ke hentew seini se migbuyu keykew te weyig, sikeykew en iya perem ka egbuyu keddi wey egbehayan ku sikeykew te weyig ne egpakabehey te umul.”
10 Então Jesus disse:
11 Ne migkahi ka malitan, “Ahalen, ware timbe nu, wey maralem degma seini se belun. Hendei ke naa eg-angey te weyig ne egpakabehey te umul?
11 Ela respondeu: — O senhor não tem balde para tirar água, e o poço é fundo. Como é que vai conseguir essa água da vida?
12 Impakali re te kaapuan ta ne si Hakub ka seini ne belun wey kayi re iya degma sikandin mig-inum duma te me anak din wey te me ayam din. Mania, labew ke bes te kaapuan ta ne si Hakub?”
12 Nosso antepassado Jacó nos deu este poço. Ele, os seus filhos e os seus animais beberam água daqui. Será que o senhor é mais importante do que Jacó?
13 Ne migtabak si Hisus, “Minsan hentew ne eg-inum te seini ne weyig, egkammaraan ded man-e;
13 Então Jesus disse:
14 piru ka egpekeinum te weyig ne igbehey ku kandin, kenad egkammaraan. Su ka weyig ne igbehey ku kandin, egpekeiling te sebseb diye te lawa rin ne kene egkeetiyan ne egpakabehey te umul ne ware egtamanan.”
14 mas a pessoa que beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede. Porque a água que eu lhe der se tornará nela uma fonte de água que dará vida eterna.
15 Ne migkahi ka malitan, “Ahalen, behayi a te sika ne weyig su eyew kena ad egkammaraan, wey eyew kena ad degma eggendini ka egsakeru.”
15 Então a mulher pediu: — Por favor, me dê dessa água! Assim eu nunca mais terei sede e não precisarei mais vir aqui buscar água.
16 Ne migkahiyan sikandin ni Hisus, “Hendiyei nu ka asawa nu wey dumaa nu kayi.”
16 — Vá chamar o seu marido e volte aqui! — ordenou Jesus.
17 Ne migtabak ka malitan, “Ware asawa ku.”
17 — Eu não tenho marido! — respondeu a mulher. Então Jesus disse:
18 Su kalalimma kad nakaasawa wey ka iglukes nu kuntee, kene ne malehet ne asawa nu. Sikan naa ka malehet ka ingkahi nu.”
18 pois já teve cinco, e este que você tem agora não é, de fato, seu marido. Sim, você falou a verdade.
19 Ne migkahi ka malitan, “Ahalen, pegsuman ku ne prupita ka.
19 A mulher respondeu: — Agora eu sei que o senhor é um
20 Ka me kaapuan ney, kayi migsimba te Manama te seini ne bubungan. Piru sikaniyu se me Hudiyu, migkahi kew te diye de te Hirusalim eleg ne egsimba te Manama.”
20 Os nossos antepassados adoravam a Deus neste monte , mas vocês, judeus, dizem que Jerusalém é o lugar onde devemos adorá-lo.
21 Ne migkahiyan sikandin ni Hisus, “Pammineg ka inayen. Egginguma ka timpu ne kene kew e kayi te bubungan wey ke diye naa te Hirusalim egsimba te Amey ne Manama.
21 Jesus disse:
22 Sikaniyu se matig-Samarya, ware kew nekeila te egsimbeen niyu, piru sikanami se me Hudiyu, nekeila key mule te egsimbeen ney su kayi ma te me Hudiyu egpuun ka kaluwasan.
22 Vocês, samaritanos, não sabem o que adoram, mas nós sabemos o que adoramos porque a salvação vem dos judeus.
23 Piru egginguma ka timpu, ka seinid en iya kuntee, ne ka malehet ne egsimba, egsimba te Manama pinaahi te panisingan wey te kamalehetan. Ne iling iya due ka igkeupii te Manama ne egsimba kandin.
23 Mas virá o tempo, e, de fato, já chegou, em que os verdadeiros adoradores vão adorar o Pai em espírito e em verdade. Pois são esses que o Pai quer que o adorem.
24 Ka Manama, panisingan sikandin. Purisu ka egsimba kandin, keilangan ne egsimba pinaahi te panisingan wey te kamalehetan.”
24 Deus é Espírito, e por isso os que o adoram devem adorá-lo em espírito e em verdade.
25 Ne migkahi ka malitan, “Nakanengneng a te eggendini ka Misiyas ne egngaranan te Kristu. Emun ke eggingume e sikandin, igpasabut din kanta ka langun.”
25 A mulher respondeu: — Eu sei que o
26 Ne migtabak si Hisus, “Sikeddi seini se migpakiglalag keykew, sikan en iya ka egkahiyen nu.”
26 Então Jesus afirmou:
27 Ne dutu, nakalibed e degma ka me hibateen ni Hisus. Ne neinu-inu sikandan te nakita ran sikandin ne migpakiglalag te malitan. Piru ware sabeka kandan ne egpekeinse te malitan ke nekey ka igkeupii rin, wey ware degma egpekeinse ki Hisus ke mania te migpakiglalag sikandin te malitan.
27 Naquele momento chegaram os seus discípulos e ficaram admirados, pois ele estava conversando com uma mulher. Mas nenhum deles perguntou à mulher o que ela queria. E também não perguntaram a Jesus por que motivo ele estava falando com ela.
28 Seeye naa, mig-engkeran e te malitan ka banga din te miglibed diye te lungsud wey migkahiyan din ka me etew,
28 Em seguida, a mulher deixou ali o seu pote, voltou até a cidade e disse a todas as pessoas:
29 “Kema, mahaan kew, wey tengtengi niyu ka etew ne migpanugtul keddi te langun ne neyimu ku. Sikandin buwad ka Kristu?”
29 — Venham ver o homem que disse tudo o que eu tenho feito. Será que ele é o Messias?
30 Ne nangawe ka me etew diye te lungsud wey nangendiye te ki Hisus.
30 Muitas pessoas saíram da cidade e foram para o lugar onde Jesus estava.
31 Taheed te egpalinggumaan pad ka me etew, imbanasalan si Hisus te me hibateen din ne migkahi, “Talagpanulu, keen ke pa.”
31 Enquanto isso, os discípulos pediam a Jesus: — Mestre, coma alguma coisa!
32 Piru migkahi si Hisus, “Due egkakeen ku ne ware niyu nanengnengi.”
32 Jesus respondeu:
33 Seeye naa, migmein-inseey ka me hibateen din ne migkahi, “Duen buwa migdulung kandin te egkakeen?”
33 Então os discípulos começaram a perguntar uns aos outros: — Será que alguém já trouxe comida para ele?
34 Ne migkahiyan sikandan ni Hisus, “Ka egkakeen ku, iyan sika se pegtuman te igkeupii te migsuhu keddiey, wey te peg-impus te himu ne impeyimu keddi.
34 — A minha comida — disse Jesus — é fazer a vontade daquele que me enviou e terminar o trabalho que ele me deu para fazer.
35 Due epad niyu ne eggenendue, ‘Eggingumaan pad te hep-at ne bulan human ka tinggaani.’ Piru egnangenan ku sikaniyu, tinggaani e kuntee. Pitawa niyu ka me pinamula diye te me kamet ne neyinuhan e wey eleg e ne eggaaniyen!
35 Vocês costumam dizer: “Daqui a quatro meses teremos a colheita.” Mas olhem e vejam bem os campos: o que foi plantado já está maduro e pronto para a colheita.
36 Ka eggaani, egbayaran sikandin, wey seeye se egkahaani, eglimuren wey egbehayan te umul ne ware egtamanan. Purisu, egkahale seeye se migpamula duma te seeye se miggaani.
36 Quem colhe recebe o seu salário, e o resultado do seu trabalho é a vida eterna para as pessoas. E assim tanto o que semeia como o que colhe se alegrarão juntos.
37 Malehet iya ka eparen ne eggenendue, ‘Lein ne etew ka egpamula wey lein ne etew ka eggaani.’
37 Porque é verdade o que dizem: “Um semeia, e outro colhe.”
38 Impeyipanew ku sikaniyu eyew eggaani te ware niyu ikalasey te pegpamula. Nalasey ka me duma piru meupiya kew su sikaniyu ka nasunged puun te kandan ne himu.”
38 Eu mandei vocês colherem onde não trabalharam; outros trabalharam ali, e vocês aproveitaram o trabalho deles.
39 Masalig ka matig-Samarya ne migpalintutuu ki Hisus puun te migpanugtulan sikandan te malitan te nanengnengan ni Hisus ka langun ne neyimu rin.
39 Muitos samaritanos daquela cidade creram em Jesus porque a mulher tinha dito: “Ele me disse tudo o que eu tenho feito.”
40 Te pegginguma te me matig-Samarya diye te ki Hisus, inhangyu dan sikandin ke egkaayun ne eggirehe pad sikandin diye te kandan. Purisu, miggirehe pad iya si Hisus diye seled te daruwa ne aldew.
40 Quando os samaritanos chegaram ao lugar onde Jesus estava, pediram a ele que ficasse com eles, e Jesus ficou ali dois dias.
41 Ne migmasalig pad man-e ka migpalintutuu kandin tenged te pegpanulu din.
41 E muitos outros creram por causa da mensagem dele.
42 Ne migkahiyan te me etew ka malitan, “Kuntee, migpalintutuu key e kandin, kene ne puun de te impangguhud nu kanami, ke kene, puun te sikanami en iya ka nakarineg kandin. Ne natahaan ney e ne sikandin bes iya ka Manluluwas te me etew kayi te ampew te tane.”
42 Eles diziam à mulher: — Agora não é mais por causa do que você disse que nós cremos, mas porque nós mesmos o ouvimos falar. E sabemos que ele é, de fato, o Salvador do mundo.
43 Te nararuan e ensi Hisus diye, mig-awe e sikandan dutu wey miggendiyad e te Galiliya.
43 Depois de ficar dois dias ali, Jesus foi para a região da Galileia.
44 (Ne si Hisus mismu ka migkahi ne kene egtahuren ka prupita diye te inged ne intulinan din.)
44 Pois, como ele mesmo disse: “Um profeta não é respeitado na sua própria terra.”
45 Te pegginguma rin diye te Galiliya, meupiya ka pegsagsahipe kandin te me etew. Su nekeendiye ma sikandan te Hirusalim te timpu te Sahakeen te Peglihad te Panalihan te Manama wey nakakita degma sikandan langun te immangimu ni Hisus diye.
45 Quando chegou à Galileia, os moradores dali o receberam bem. É que eles tinham ido à Festa da Páscoa , em Jerusalém, e tinham visto tudo o que Jesus havia feito lá.
46 Ne miglibed e man-e si Hisus diye te Kana ne sakup te Galiliya, ka inged ne miggimuwan din te binu puun te weyig. Ne dutu, due sabeka ne upisyal te gubirnu ne migdaluwan te anak din ne lukes diye te Kapirnaum.
46 Jesus voltou a Caná da Galileia, onde havia transformado água em vinho. Estava ali um alto funcionário público que morava em Cafarnaum. Ele tinha em casa um filho doente.
47 Te pegkarineg din ne miglibed si Hisus diye te Galiliya puun te Hudiya, migdagdahew sikandin miggendiye te ki Hisus ne migpeyid-u-hid-u kandin ne eggendiye te Kapirnaum eyew egbawian ka anak din ne egkabigtawan e.
47 Quando ouviu dizer que Jesus tinha vindo da Judeia para a Galileia, foi pedir a ele que fosse a Cafarnaum e curasse o seu filho, que estava morrendo.
48 Migkahiyan sikandin ni Hisus, “Wey kew re egpalintutuu keddi ke egpakakita kew te me palinneu wey me kein-inuwan ne himu.”
48 Jesus disse ao funcionário:
49 Piru migtabak ka upisyal, “Ahalen, duma ke pa ubag keddi te kene pad egkabigtawan ka anak ku.”
49 Ele respondeu: — Senhor, venha depressa, antes que o meu filho morra!
50 Ne migtabak si Hisus kandin, “Uli kad e su egkeulian e ka anak nu.”
50 — Volte para casa! O seu filho vai viver! — disse Jesus. Ele creu nas palavras de Jesus e foi embora.
51 Te egpatiralan pad sikandin, insinug-ung e sikandin te me suluhuanen din wey migpangguhuran, “Manekal e ka anak nu.”
51 No caminho encontrou-se com os seus empregados, que disseram: — O seu filho está vivo!
52 Ne mig-inse sikandin ke nekey ne uras ne migkabaluan ka anak din. Ne migtabak ka me suluhuanen, “Inlibuwanan e sikandin gabii te me ala una te maapun.”
52 Então ele perguntou a que horas o filho havia começado a melhorar. Os empregados responderam: — Ontem, à uma da tarde, a febre passou.
53 Ne nasuman-suman te upisyal ne seeye iyan urasa ka pegkahi ni Hisus te egkeulian e ka anak din. Purisu, migpalintutuu sikandan langun se taltalaanak ki Hisus.
53 Aí o pai lembrou que havia sido naquela mesma hora que Jesus tinha dito: “O seu filho vai viver.” Então ele e toda a família creram em Jesus.
54 Sika ka igkarangeb ne kein-inuwan ne innimu ni Hisus te pegginguma rin diye te Galiliya puun te Hudiya.
54 Esse foi o segundo milagre que Jesus fez depois de ter ido da Judeia para a Galileia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.