João 1

Meupiya ne panugtulen: Bibliya ne Matigsalug (MBTNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Te ware pad neyimu ne minsan nekey, duen e ka egngaranan te Lalag. Ka Lalag duma te Manama, wey iyan iya ka Manama.
1 No princípio, aquele que é a Palavra já existia. A Palavra estava com Deus, e a Palavra era Deus.
2 Puun te an-anayan, ka Lalag dume e te Manama.
2 Ele existia no princípio com Deus.
3 Neyimu ka langun pinaahi te Lalag, wey ware minsan sabeka ne neyimu ne kene ne pinaahi kandin.
3 Por meio dele Deus criou todas as coisas, e sem ele nada foi criado.
4 Ne ka Lalag, iyan egpuunan te umul ne iyan miglayag te suman-suman te me etew.
4 Aquele que é a Palavra possuía a vida, e sua vida trouxe luz a todos.
5 Nakateng-ew te marusilem ka kalayag, wey ware seini nareeg te marusilem. Iling kayi ka sulu te marusilem (1:5). |src=" HK017E.TIF" size="col" ref="Huwan 1:5"
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão nunca conseguiu apagá-la.
6 Na, due etew ne insuhu te Manama ne egngaranan ki Huwan.
6 Deus enviou um homem chamado João
7 Migpamalehet sikandin diye te me etew meyitenged te kalayag, su eyew egpakapalintutuu ka langun pinaahi te pegpamalehet din.
7 para falar a respeito da luz, a fim de que, por meio de seu testemunho, todos cressem.
8 Ne kene ne si Huwan ka kalayag, piru miggendini sikandin eyew egpamalehet meyitenged kayi.
8 Ele não era a luz, mas veio para falar da luz.
9 Ne seini se malehet ne kalayag, iyan ka miggendini te kalibutan ne egteng-ew te langun ne etew.
9 Aquele que é a verdadeira luz, que ilumina a todos, estava chegando ao mundo.
10 Ne miggendini sikandin te kalibutan, ne minsan neyimu ka kalibutan pinaahi kandin, piru ware mig-ila kandin ka nangugpe kayi.
10 Veio ao mundo que ele criou, mas o mundo não o reconheceu.
11 Miggendini sikandin te kandin ne inged, piru ka kandin ne keet-etawan ware migdawat kandin.
11 Veio a seu próprio povo, e eles o rejeitaram.
12 Piru minsan hentew-a ne migdawat wey migpalintutuu kandin, imbehayan din te katenged ne egkeyimu ne anak te Manama.
12 Mas, a todos que creram nele e o aceitaram, ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 Ware sikandan neyimu ne me anak te Manama pinaahi te pegpewulirey te alunggun wey te pegbuut naa te etew, ke kene, pinaahi te pegbuut te Manama.
13 Estes não nasceram segundo a ordem natural, nem como resultado da paixão ou da vontade humana, mas nasceram de Deus.
14 Ne ka Lalag, neyimu ne etew wey miglemung mig-ugpe kanta. Amana sikandin ne meupiya wey hiid-uwen, wey malehet ka inlalag din. Nakita ney ka katelesan din, ka katelesan isip sabsabeka ne Anak te Manama ne Amey.
14 Assim, a Palavra se tornou ser humano, carne e osso, e habitou entre nós. Ele era cheio de graça e verdade. E vimos sua glória, a glória do Filho único do Pai.
15 Ne migpamalehet si Huwan meyitenged kandin, wey migpanguleyi ka migkahi, “Sikandin ka ingkahi ku ne egpakasinundul keddi. Ne labew sikandin keddiey, su duen e sikandin te ware e pad miglesut.”
15 João deu testemunho dele quando disse em alta voz: “Este é aquele a quem eu me referia quando disse: ‘Alguém virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’”.
16 Ne puun te dakel ne keupiya wey keyid-u rin, ware tamanan te pegpanalangin din kanta.
16 De sua plenitude todos nós recebemos graça sobre graça.
17 Ka Balaud imbehey te Manama kanta pinaahi ki Muwisis, piru pinaahi ki Hisu Kristu ne migginguma ka keupiya wey keyid-u, wey ka kamalehetan.
17 Pois a lei foi dada por meio de Moisés, mas a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Ware minsan sabeka ne nakakita te Manama. Piru ka Anak te Manama ne layun duma te Amey rin, sikandin ka migpeila te Manama kanta.
18 Ninguém jamais viu a Deus, mas o Filho único, que mantém comunhão íntima com o Pai, o revelou.
19 Due me talagpanubad wey me Libita ne insuhu te me pangulu te Hudiyu te Hirusalim ne egpeendiyeen ki Huwan su egpeinseen. Ne migkahi sikandan ka mig-inse, “Hentew kaa?”
19 Este foi o testemunho de João quando os líderes judeus enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para lhe perguntar: “Quem é você?”.
20 Ne ware miggeeles si Huwan su migpangguhud sikandin te malehet ne migkahi, “Kene ne sikeddi ka Kristu.”
20 Ele respondeu com toda franqueza: “Eu não sou o Cristo”.
21 Ne mig-inse e man-e sikandan kandin, “Hentew ke naan iya? Si Ilyas ka?”
21 “Então quem é você?”, perguntaram eles. “É Elias?” “Não”, respondeu ele. “É o Profeta por quem temos esperado?” “Não.”
22 Seeye naa, migkahi sikandan, “Na, panugtuli key ke hentew kaa, su eyew due igkatabak ney te migsuhu kanami. Nekey-a ka igkalalag nu meyitenged te pegkeetew nu?”
22 “Afinal, quem é você? Precisamos de uma resposta para aqueles que nos enviaram. O que você tem a dizer de si mesmo?”
23 Ne migtabak si Huwan, “Sikeddiey ka egkahiyen ni prupita Isayas ne eggenendue:
23 João respondeu com as palavras do profeta Isaías: “Eu sou uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor!’”.
24 Ne iyan migsuhu te seeye ne me etew ka me Parisiyu.
24 Então os fariseus que tinham sido enviados
25 Ne mig-insaan dan e man-e si Huwan, “Ne mania te egpamewutismu ka te kene ke bes ne Kristu wey ke si Ilyas naa, wey ke ka Prupita?”
25 lhe perguntaram: “Se você não é o Cristo, nem Elias, nem o Profeta, que direito tem de batizar?”.
26 Ne migtabak si Huwan, “Egpamewutismu e re te weyig, piru due duma niyu kayi kuntee ne ware niyu neileyi.
26 João lhes disse: “Eu batizo com água, mas em seu meio há alguém que vocês não reconhecem.
27 Egpakasinundul sikandin keddiey, piru kena a ne likes ne eggekad te hiket te sandal din.”
27 Embora ele venha depois de mim, não sou digno de desamarrar as correias de sua sandália”.
28 Neyitabu seini diye te Bitanya, diye te deyipag te weyig ne egngaranan te Hurdan ne egpamewutismuwan ni Huwan.
28 Esse encontro aconteceu em Betânia, um povoado a leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Te seup ne aldew, nakita ni Huwan si Hisus ne eggendiye te kandin. Ne dutu, migkahi e si Huwan, “Pammineg kew, kayid e ka Nati ne Karniru te Manama ne eg-awe te me sale te me etew kayi te ampew te tane!
29 No dia seguinte, João viu Jesus caminhando em sua direção e disse: “Vejam! É o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Sikandin ka egkahiyen ku ne egpakasinundul keddiey piru labew keddiey, su duen e sikandin te ware e pad ilesut.
30 Era a ele que eu me referia quando disse: ‘Um homem virá depois de mim, muito mais poderoso que eu, pois existia muito antes de mim’.
31 Minsan sikeddi dengan, ware a nekeila ke hentew-a sikandin. Piru miggendini a ka egpamewutismu pinaahi te weyig su eyew egkeila sikandin te me kabuhalan ni Israil.
31 Eu não o conhecia, mas vim batizando com água para que ele fosse revelado a Israel”.
32 “Egpamalehet a ne nakita ku ka Panisingan te Manama ne miglene diye te kandin iling te seleppati puun diye te langit, wey migpalunggehaat seini diye te kandin.
32 Então João deu o seguinte testemunho: “Vi o Espírito Santo descer do céu na forma de uma pomba e permanecer sobre ele.
33 Dengan, ware e pad nekeila ke hentew-a sikandin, piru ka Manama ne migsuhu keddi te pegpamewutismu pinaahi te weyig, tapey e migkahi keddi, ‘Ka etew ne egkakita nu ne eglenaan te Panisingan wey egpalunggehaat seini diye te kandin, sikandin naa ka egpamewutismu pinaahi te Panisingan.’
33 Eu não sabia quem ele era, mas, quando Deus me enviou para batizar com água, disse-me: ‘Aquele sobre o qual você vir o Espírito descer e permanecer, esse é o que batizará com o Espírito Santo’.
34 Ne nakita kud en iya sika kuntee, sikan naa ka egpamalehet a te sikandin iya ka Anak te Manama.”
34 Eu vi isso acontecer e, portanto, dou testemunho de que ele é o Filho de Deus”.
35 Te seup ne aldew, diyad e man-e si Huwan duma te daruwa ne hibateen din.
35 No dia seguinte, João estava novamente com dois de seus discípulos.
36 Ne nakita ni Huwan si Hisus ka eglihad, wey migkahi sikandin, “Seinid e ka Nati ne Karniru te Manama!”
36 Quando viu Jesus passar, olhou para ele e declarou: “Vejam! É o Cordeiro de Deus!”.
37 Ne seeye se daruwa ne hibateen din nakarineg te ingkahi rin wey migsinundul e sikandan ki Hisus.
37 Ao ouvirem isso, os dois discípulos de João seguiram Jesus.
38 Te peglilingey ni Hisus, nakita rin sikandan ka egsinundul kandin. Ne mig-insaan din e sikandan, “Nekey-a ka egpammitawen niyu?”
38 Jesus olhou em volta e viu que o seguiam. “O que vocês querem?”, perguntou. Eles responderam: “Rabi (que significa ‘Mestre’), onde o senhor está hospedado?”.
39 Ne migkahi si Hisus, “Kema, duma kew keddi eyew egkiteen niyu.” Purisu migdume e sikandan wey nakita ran e ka in-ugpaan din, wey migpalunggehaat sikandan duma kandin su me alas kuwatru e seeye te maapun.
39 “Venham e vejam”, disse ele. Eram cerca de quatro horas da tarde quando o acompanharam até o lugar onde Jesus estava hospedado, e passaram o resto do dia com ele.
40 Si Andris ne suled ni Simun Pidru ka sabeka te seeye se daruwa ne nakarineg te ingkahi ni Huwan wey ka migsinundul ki Hisus.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois que ouviram o que João tinha dito e seguiram Jesus.
41 Migweil-weil si Andris, impammitew rin ka suled din ne si Simun Pidru wey ingkahiyan, “Nakita ney e ka Misiyas.” (Ka kaluwasan te Misiyas, Kristu.)
41 André foi procurar seu irmão, Simão, e lhe disse: “Encontramos o Messias (isto é, o Cristo)”.
42 Ne induma rin e si Simun diye te ki Hisus.
42 Então André levou Simão para conhecer Jesus. Olhando para ele, Jesus disse: “Você é Simão, filho de João, mas será chamado Cefas (isto é, Pedro)”.
43 Te seup ne aldew, nakasuman-suman si Hisus ne eggendiye te Galiliya. Ne nalambag din si Pilipi diye wey migkahiyan din, “Ikul ka keddiey.”
43 No dia seguinte, Jesus decidiu ir à Galileia. Encontrou Filipe e lhe disse: “Siga-me”.
44 (Si Pilipi, matig-Bitsayda. Ne diye degma te sikan siyudad nangugpe ensi Andris wey Pidru.)
44 Filipe era de Betsaida, cidade natal de André e Pedro.
45 Nataman, nakita ni Pilipi si Natanail wey migkahiyan din, “Nakita ney e ka etew ne nasulat diye te Balaud ni Muwisis wey nasulat ded degma te me prupita. Sikandin bes si Hisus ne matig-Nasarit ne anak ni Husi.”
45 Filipe foi procurar Natanael e lhe disse: “Encontramos aquele sobre quem Moisés, na lei, e os profetas escreveram! Seu nome é Jesus de Nazaré, filho de José”.
46 Ne mig-insaan sikandin ni Natanail, “Duen bes ded meupiya ne etew ne matig-Nasarit?”
46 “Nazaré!”, exclamou Natanael. “Pode vir alguma coisa boa de Nazaré?” “Venha e veja você mesmo”, respondeu Filipe.
47 Te pegkakita ni Hisus te egparani e si Natanail diye te kandin, migkahi e sikandin, “Te, seinid e ka malehet ne kabuhalan ni Israil, wey kene mule sikandin egpanlimbung.”
47 Jesus viu Natanael se aproximar e disse: “Aí está um verdadeiro filho de Israel, um homem totalmente íntegro”.
48 Ne mig-inse si Natanail, “Immenu nu te eg-ila keddiey?” Seini ka kayu ne egngaranan te igira (1:48). |src=" HK068C.TIF" size="span" ref="Huwan 1:48"
48 “Como o senhor sabe a meu respeito?”, perguntou Natanael. Jesus respondeu: “Vi você sob a figueira antes que Filipe o chamasse”.
49 Ne migkahi si Natanail, “Talagpanulu, sikeykew bes iya ka Anak te Manama! Sikeykew bes iya ka Hari te Israil!”
49 Então Natanael exclamou: “Rabi, o senhor é o Filho de Deus, o Rei de Israel!”.
50 Ne migtabak si Hisus, “Kema ke migpalintutuu ke re puun te ingkahi ku ne nakita ku sikeykew diye te lebut te kayu? Subla pad kangkuwa due ka egkakita nu.”
50 Jesus lhe perguntou: “Você crê nisso porque eu disse que o vi sob a figueira? Você verá coisas maiores que essa”.
51 Ne migkahiyan ni Hisus sikandan langun, “Egnangenan ku sikaniyu te malehet: egkakita niyu ka langit ne egkalukatan wey ka me panalihan te Manama ne egpamaneug wey egpamaneyik diye te Anak te Etew.”
51 E acrescentou: “Eu lhes digo a verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do Homem”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.