Atos 27

Topa Yõg Tappet (MBLNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Ha Paot mõgãp-tup hãpxexka 'Itat tu' (hak mũn Nok te xe kax'ãmi', tuk mõg Paot mũtik), mĩpkox hãk mũg mõg, nõm mĩpkox te kõnãg yĩmũ' mõg, ha xonat xop te 100 yõg kapitãm te Paot pẽnãnã' xip, tu' kãy nõy xop pẽnãhã kamah, yã Kapitãm Yot te xonat xop 'Ĩpet yõg.
1 Aki au Italy na’at na isan hinot hiyayabuna ufunamaim Paul naatu dibur sabuw afa bairi hibuwih Rome baiyowayah hai orot ukwarin babanamaim wabin Julius umanamaim hiya’i. Caesar baiyowayah orot hai kou’ay wabin Aiwob ana Baiyowayah. |alt="map" src="Paulrome.tif" size="col" ref="Acts 27.1"
2 Hak mũg mõg kõmẽn 'Anamãtĩn yõg mĩpkox hã, tu hãpkux te hãpkũyãgnãg hãk mũg mõg, ha hãpxexka Mãxenõn yõg 'Anixtah te kõmẽn Texanõn, tu' xip, tu' nũn, tuk mũg mũtik mõg.
2 Aki wa tafaram Adaramitiamane na batabat abai, iti wa i Asia wanawanan awar etei run titamih nununuw abai. Masedonia orot wabin Aristakus ana tafaram Thessalonica i auman is ra’at bairi an.
3 Ha hãptup 'ĩhã kõmẽn Xinõm tu' mõxaha', ha Yot max Paot tu', tu hãm tu' mõg tux hok, pu mõg, nũy xape xop pẽnã', pu nõm Paot mõ'nĩynãm, nũy nõ hãpxop tu' popmã', ha 'ãmnĩy hã' xape pet tu' nox xip, tu mõ'yõn.
3 Anan marto Sidon arun, Julius, Paul isan i igewasin, baibasit itin ana ofonah bainanawanihimih itih ana kokok abisa baibaisin isan iu.
4 Tu hãptup 'ĩhãk mũg mõg mĩpkox hã, tu hãmyĩn yũm Xip tu' yĩpxe'e hãk mũg mõg, 'ãmuuh ka'ok tu' keppa mõ'kouk hah.
4 Nati’imaim atit maiye ana, baise yabat kufuti, imih aki wa abai ai kewakew Cyprus nuw sisibinamaim isinfafari anunuw an.
5 Hak mũg mõg kõnãg xexka xak tu', ha hãpxexka Xinix yĩkãgnãg, xix hãpxexka Pẽnpit, tuk mũg mõg, tu mõktu mõxaha hãpxexka Nix yõg kõmẽn Mĩha tu'.
5 Anunuw anan i atit are Silisia naatu Pamfilia hai riy yan foun autubun arabon ana Maira arun Laisia wanawanan.
6 Ha xonat yõg Kapitãm te kõmẽn 'Anexãnit yõg mĩpkox xipihi', ha' nũn, tu hãpxexka 'Itat ha' mõg putup, hak mũg mõg nõm mĩpkox hã.
6 Nati’imaim Julius orot ukwarin Alexandria hai wa ta au Italy nununuw tita’ur, basit aki imaim yara’ahi.
7 Tuk mũg mõgnãg, pak mũg mõg pu'ũgnãg, 'ãmuuh ka'ok hah, ha 'ãmnĩy punethok 'ĩhã mõxaha hãmyok tu, kõmẽn Xinit keppah, pa 'ãmuuh gãy, ha mĩpkox mõg 'ohnãg, hak mũg mõg yĩpxax hah, hãmyĩn yũm Kenet tu', ha kõmẽn Xanmõn yĩkãgnãg.
7 Veya moumurih maiyow efamaim aremor, yabat rabi auman awani ayey ana bar merar Sinidus anatabir. Baise yabat i ra’at men karam boro mutufor atanunuw, imih aki Kurit nuw isinfafari anunuw Samone sisibin rounane.
8 Ha mĩpkox te hãm tu' xupep, tu hãpkux yĩkãgnãg hã' xip, tu' mõgnãg mõg, tu mõktu mõxaha hãmyĩkox Kõnãg Xexka Yĩkox Max tu', ha kõmẽn Nayet te hãmhũmnãg.
8 Kufuti auman awani tor rewarewan anunuw ana efan wabin Umabibin imaim atit, bar merar Lasea sisibinamaim Umabibin imaim arun.
9 Tuk mũg pip 'ãmnĩy xohix hã, ha hãmyãxatamuk ka'ax, yã Yoneo xop te 'ãmuk xexka 'ãxet'ax “yãy kuxa mãxnã'ax” mĩy tap, ha hõnhã 'ãmuuh gãy 'ãxi mõ'kouk, ha tex gãy, hu kõnãg xexka gãyãhã', ha Paot te tik te mĩpkox mõgãhã pu hãm'ãktux, hu:
9 Nati’imaim veya manin maiyow ama naatu busurufin maiye na isan yabat i ra’at re sakirafut. Anayabin gagar ana veya i mar etei notawiyen ana hiyuw ufunamaim ebubusuruf. Imih Paul imatnuwih eo,
10 —Tihik, hõnhã mĩpkox hãk mõg max'ah, 'ãmuuh ka'ok hah, Tu' gãy, hak mũg kix putup kõnãg gãy hã, ha kõnãg te mĩpkox kopa' pip hãpxop koxyõy putup, xix mĩpkox, xix tikmũ'ũn kix putup kamah. Kaxĩy.
10 “Oro’orot ayu ai’itin it tanatit tananan i boro kakafin wan tanamara’at, wa boro nataseb, sawar etei boro tanisaroun naatu it auman boro tanamorob.”
11 Pãyã Kapitãm Yot te hãmpe'paxex, hu:
11 Baise baiyowayan hai orot gagamih Julius, Paul ana tur men nowar, baise wa ana kaifenayan, naatu wa matuwan abisa hio hai tur i’ufunun.
12 Hãmyĩkox Kõnãg Xexka Yĩkox Max mũn max'ah, pu mãyõn 'ãnuk mẽy 3 hãk nox pi', nũy 'ãmuuh gãy kux'ax hip, nũy hãm'ãxi hãk pip, hu kõmẽn Penix tu' mõg putup, nũy hãmyĩn yũm Kenet yõg hãmyĩkox tuk nox pi'. Penix te mõ'kouk yok ha' yũm, hu' max, pu mãyõn 'ãnuk nũn 3 hãk pip.
12 Naatu nati awar wa rouwin rarab siba’u imaim ma isan men igewasin, imih orot etei hai kok i boro wa hitimtawiy takakaram na’at atarabon Phoenix imaim rarab siba’u atama. Phoenix awar i tafaram Kurit wanawanan naatu nati awar i gewasin anayabin umabibin oyaw na’atune veya ere’er boro ina’itin nare.
13 Ha 'ãmuuh te mõ'kouk ha' xuxi', ha hãmpe'panõm, hu: “Yã hõnhã' max 'ãmuuh,” kaxĩy. Ha pipkup putux te mĩpkox hãm tu' xup kõnãg kopah, ha' xut, tu' mõg, tu Kenet yõg hãpkux hãmhũmnãg hã' mõg.
13 Waruw kikimin gurufune tarsisin, orot hinotanot abisa hio i mamatar, imih aumor hitain hiyen naatu rarar hibora’aten Kurit dones sisibin akutitiy.
14 Hãpxip kutõgnãg 'ĩhã 'ãmuuh gãy te hãm tu' xupep, 'ãmuuh 'ãxet'ax Nõnet, tu' gãy xe'ẽgnãg,
14 Baise men yok yabat gagamin wabin wowog oyawane babin re.
15 ha tik te mĩpkox 'ũm mõgã hok, yã 'ãmuuh te nuhuknãm, yĩy mĩpkox yãy tu' mõgãhã'.
15 Wa rab, aki bai kewakew run maiye isan abiwa’an men karam basit yabat wan amara’at atit are.
16 Ha hãmyĩn yũm Kanap tuk mũg mõg, pu 'ãmuuh hẽnãhã', ha' mõg, 'ĩhã 'ãmuuh te xuxik-tõgnãg, mĩpkox kutõgnãg te kõnãg kopa' xip, ha' xut, kõnãg hã nõm nũnnãhã', tu mĩpkox xexka kopa pepi' xex, tu' hĩy.
16 Baise anunuw ana nuw kikimin wabin Kauda guruf na’atune bat aki sisibin umabibin isinfafari, naatu hifafair wa kikimin uranane atain yen,
17 Ha' hĩy kux, hak mũg mĩpkox xexka hĩy ka'ok poxit xexka ka'ok hã, nõm kup tu' hĩy ka'ok, pu 'ãmuuh koxyõy hok, hak mũg kuxãnõg, Nip yõg hãpkux kummuk yĩpkutuk tu', tu mĩpkox yõg topixxax xexka keppa nũnnãhã', 'ãmuuh te nõm mõ'kouk, tu' mõgãhã', pu Nip tu mõg hok.
17 murab hibow hikiktatan gaigiwas, wa afe’en baginayah yabat buwih run Libia dones yen yara’ahih hirouw hibir, basit rar hitaiyen hire wa bat earuw.
18 Ha 'ãmuuh gãy te mĩpkox mõ'yõn, tu mahamnãm kõnãg yĩmũ', ha mĩpkox te hãpxop punethok tat, tup-tux, hak mũg kuxãnõg, tuk mũ'ãte nõm hãpxop mõ'pok kõnãg tu', pu mĩpkox te tutnap.
18 Yabat i wan fus kubar rouw in marto, naatu wa afe’en sabuw sawar hibow hisrouruwen riy yan hire.
19 Tu 'ãmnĩy 3 hãk mũ'ãte yãy yõg yĩm hã mĩpkox yõg hãpxop xupepmãhã'.
19 Naatu veya baitaunin i wa ana sawar afa: rar, murab, koutataren, naatu boy i hibow taiyan hitaiyen hire.
20 'Ãmnĩy xohix hãk mũ'ãte mãyõn pẽnã 'ohnãg xix mãyõnnãg, ha ta 'ãmuuh ka'ok, hak mũ'ãte hãmpekpaxex xakix putup.
20 Tafaram etei gugum aki sumar, daman men a’itah veya manin maiyow yabat kutuw rouw inan aki etei akasiy yawas isan anotanot ai not etei sawar.
21 'Ãmnĩy punethok hãk mũg xit 'ohnãg, yĩy Paot yok, tuk-nĩhã' xip nõm tik xop kopah, tu:
21 Orot nati wa afe’en veya bai’ab ama yabat rarabi bay men yait ta eaan, Paul misir nah yan foun bat eo, “Oro’orot kwa gewasin ayu fanau kwatanowar Kurit tatama’am iti sawar boro men hita’af naatu boro men ta yababan tab.
22 Pa 'ãkuxãnõg hok! 'Ap tik 'ũm xok putup'ah, pa mĩpkox mũn yãy koxyõy putup.
22 Baise boun i kwa abifefeyani koufair kwanab, anayabin kwa orot etei boro men ta inamorobomih. Wa akisinamo boro natafofor na’unun.
23 'Ãte Topa pu hãpxopmãhã', yĩy 'ãmnĩy koxtap hã pexkox yõg nũ'kutnã'ax tek ha' nũn, tuk yĩka' xip,
23 Fai gugumin God ayu aru, naatu God ayu akwakwafir i ana tounamatar iyafar ayu sisibu’umaim bat,
24 tu 'ã hãm'ãktux, hu: “Paot, 'ãkuxãnõg hok. Xate Xex keppa xip putup, ha Topa te mĩpkox kopa tikmũ'ũn pẽnãnã' xip, xayĩy 'ãxakix hok, yã' hip-tup,” kaxĩy.
24 naatu iuwu, ‘Paul men inabir, o i boro Caesar nanamaim ubar hibit hinibabatiyi. God i ana kabeberamaim sabuw iti bairi wa afe’en kwanan hai yawas etei o umamaim ya, imih boro men yait ta namorob.’
25 Yĩy 'ãkuxa hittup, Topa te hãm'ãktux xex hah, 'ĩhãk kuxa yũm ka'ok Topa kopah.
25 Imih oro’orot koufair kwanab! Anayabin ayu God abitumitum abisa eo anonowar na’atube boro nasinaf.
26 Pa mĩpkox te hãmyĩn yũm yõg hãpkux ha' mõg putup. Kaxĩy.
26 Baise it i boro narabit tanan nuw ta ana donesamaim boro nayara’ahit.”
27 Ha 'ãmnĩy te 14 nõg, 'ĩhãk mũ'ãte kõnãg xexka Mẽnitehãn tuk mõxaha', ha 'ãmuuh ka'ok te mĩpkox yãy mõgãhã', ha 'ãmnĩy kote 'ĩhã mĩpkox yõg tik xop te hãmpe'paxex, hu:
27 Yabat rabi Mediterenean tor yan areremor fur rou’ab sawar veya 14 baib ana veya nati ana gugumin imaim wa afe’en baginayah naniyah hibaib aki i ana tafaram abiyubin.
28 Tu kõnãg yõg mẽt mõ'kupix, ha kõnãg xet yõg mẽt xohix te 36, ha xe' mõg, tu kõnãg yõg mẽt xe mõ'kupix, ha mẽt te 27.
28 Basit murab hibai aumor hi’utan hitaiy re taiy hifufufum ana fofonin i 40 metres naatu hima kafai naatu hifufun maiye hi’tin i 30 metres.
29 Ha hãpkux yõg mĩkaxxap xexka yĩpkutuk, tu mĩpkox te mĩkax tu yãy koxyõy yĩpkutuk, yĩy mĩpkox yõg pipkup putux te 4 kõnãg kopa mõ'pok, nõm poxit hĩy'ax mĩpkox nã'kup tu nõ'hãp, pu mĩpkox tu mõg hok. Ha Topa tu' xak, pu hãptup mõnãy.
29 Naatu hai bir i ra’at yabin yabat boro wa nab anan ar afe’en nayara’ah, imih aumor etei kwafe’en wa uranane hitaiyen hire naatu mar saise to isan hima hiyoyoban.
30 Pa mĩpkox yõg tik xop te nũ'pap-tup, tu mĩpkox kutõgnãg te kõnãg yĩmũ mõg hã' mõxakux, tu tu' xaptop hã' mõgãp-tup, tu hãm'ãktux, nũy mõ'ãmã', hu:
30 Imaibo wa afe’en bowayah wa baihamiyin bihiramih hima hiyakitifuw. Naatu wa kafai hirufam harew yan hitaiy re, hitifuwen wa nanane aumor baitaiyin hitarouw hitanan i aunah hitanamih.
31 Ha Paot te xonat yõg Kapitãm pu hãm'ãktux, xix xonat xop pu', hu:
31 Baise Paul baiyowayah hai orot ukwarin bobonawiyih naatu baiyowayah iuwih eo, “Iti wa afe’en bowayah wa afe’en men hinama’am na’at, kwa etei i men karam boro yawas kwanab.”
32 Ha Kapitãm te' xat, pu mĩpkox kopa' pi', ha xonat xop te mĩpkox kutõgnãg xit xak, ha yãy xe'e tu' mõg, ha kõnãg gãy te' xupepmãhã'.
32 Basit baiyowayah kaiy hibow wa kafai ana murab hi’afuw naatu hitumar e’aruw in.
33 Ha hãptup 'ĩhã Paot te:
33 Mar sibisib auman, Paul orot etei iuwih eo, “Kwa i bay kwanaa, anayabin bay en kwama’am boun fur rou’ab sawar naatu ya wanawanan i men abisa ta ema’am.
34 Yĩy xa hãm'ãktux, xa 'ãxit, nũy yãy ka'ogã'. Topa te hãm'ãktux xex, 'ap 'ãxaxok putup'ah, 'ap xakix putup'ah, xix 'ap xũy putup'ah. Kaxĩy.
34 Imih abifefeyani bay kwanaa fair kwanab, arib boro men ta nata’uy nare nakasiyomih.”
35 Tu hãm'ãktux kux, tu pãm paha', tu Topa 'ãktux max, tu' koxip, tu' mãhã', ha' xohix te' pẽnãhã'.
35 Paul iti eo ufunamaim rafiy bai orot etei nahimaim God ana merar yi, imasib naatu busuruf eaan.
36 Tu' kuxa hittup, tu' xit.
36 Etei hi’itin koufair hibai naatu etei’imak bay afa hibow yah hirutan.
37 Yã nõm xop te mĩpkox kopa' pip xop xohix te 276.
37 Naatu aki nati wa afe’en anan nai etei i 276.
38 Tu' xit, tu' hi ka'ok, tu pãm xap xuxnãg te xetox pop, tu kõnãg xexka tu mõ'pok, pu mĩpkox tu tutnep.
38 Orot etei bay hi’aa yah biw ufunamaim, wheat nati wa afe’en hi’iuin hibow harew yan hitaiyen hire wa kerer.
39 Tu hãptup ha ta hãm pẽnãhã', hãm 'ũm 'ap yũmmũg'ah, pa hãpkux pẽnãhã', ha' max, ha hãpkux tu mĩpkox mõgãp-tup.
39 Mar totoririb ana veya wa afe’en baginayah dones men hi’inan, baise umabibin ana dones hi’itin naatu wa hibai hisinaftobon nati dones yen baitet ra’ahin isan hinunuw.
40 Ha pipkup te nĩpkox putux yãhã', ha' mõg 'ohnãg, ha kõnãg xexka kopa mõ'pok, tu mĩmpe nõm mĩpkox mõgã'ax ko'a', ha topixxax xexka hĩy 'ãmuuh te nõm tõmãhã', tu hãpkux ha' mõg.
40 Wa ana aumor hi’afuw tai yan hi’in naatu gunig ana murab au ta’imon hirufam, imaibo rar hibora’ah wa bai aki au dones anunuw arun.
41 Pa mĩpkox xupup te 'ãmot yĩmũ' pip, tu' mõg 'ohnãg, ha mĩpkox ta kup te kõnãg yĩmũ' xup, tu yãy mahap, ha kõnãg xexka gãy te' koxyõy.
41 Baise wa nunuw rur yabat rab mamay yan yen naatu yara’ah nanane re tatab bai’etaw isan men karam, naatu uranane yabat rab tagurugurus.
42 Ha xonat xop te tikmũ'ũn nõm kanet kopa' pip xop kix putup, pu tu nũ'pa hok,
42 Baiyowayah dibur etei rouw morob isan hiyakitifuw, men hikok boro hitataiy dones hitayen hitabihir.
43 pãyã xonat yõg Kapitãm te Paot putup pax, tup-tex putup'ah, hu' xat hok, pu nõm xop kix hok, tu xe' xat, pu kõnãg tu tuk-nĩhãm mõg.
43 Baise baiyowayah hai orot gagamin i Paul tiyawas imih baiyowayah abisa hinot hio i eotanih, naatu iuwih eo, “O yait itaiy isoso’ob wan kukununuw kure kutaiy kwen dones kuyen.
44 Ha nõm mõg yũmmũg hok xop te mĩmpe hã' mõg, ha' xohix te nũ'paha', tu hãpkux tu' mõxaha'.
44 Naatu afa i boro uf hinare wa rab tatagurugurus rebarebah afe’eh hinayen hinataiy hinarun.” Aki iti na’atube asinaf etei yawasi ataiy an dones yan ayen men yait ta morob. Wa tafofor hire au dones tetataiy|alt="shipwrecked people making for shore" src="cn02045B.tif" size="col" loc="Act 27.44" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="27.44"

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.