Mateus 4
Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs NAA
1 Mi'i hawyi Tupana Pã'ãu tioto Iesui yahig wato kape aikope yt uwe i ieĩne'en hap kape. Mi'i hawyi itote ahiag hã'ãg kahato Iesui 40 e'at turan tomiky'esat nug hamo toiky'esat.
1 A seguir, Jesus foi levado pelo Espírito ao deserto, para ser tentado pelo diabo.
2 Itote Iesui toĩne'en wẽtup ewaty. Yt kat i hin i tutu'u at ka'ap yahig wato tote. Itote yt kat i tutu'u at ka'ap wẽtup ewaty turan. Ta'i 40 e'at pe tuwemosy'at yn itote. 40 e'at hawyi hesy'at kahato toĩne'en itote mekewat yahig koro tote.
2 E, depois de jejuar quarenta dias e quarenta noites, teve fome.
3 Mi'i hap ete iperup kahato sy'at pono. Mi'i turan put'ok'e ahiag itote hã'ãg sese hamo. Mi'i hawyi to'e Iesui pe — Mehĩ e pywo Tupana Sa'yru sese En mote etunug no emi'u wo man meikowat nu ko'i kawiat e Iesui pe.
3 Então o tentador, aproximando-se, disse a Jesus: — Se você é o Filho de Deus, mande que estas pedras se transformem em pães.
4 Mi'i hawyi Iesui to'e ahiag me — Ma'ato yt atunug neran i rat e'e hap ewy e katupono sa'awy'i Tupana to'e — Mi'u hap kape yn miit'in te'eruwanẽtup pote yt karãpe i ta'atupuẽti ta'atuieĩne'en wuat'i e'at piat hamuat e katupono uhehay nug yne hap kaipyi yn ni miit'in tipuẽti kuap toieĩne'en hap sese e Tupana sa'awy'i miwan me e Iesui ahiag me.
4 Jesus, porém, respondeu:
5 Mi'i hawyi ahiag tioto Iesui tawa wato Ierusarẽi kape ra'yn hawyi totopag Iesui mekewat Tupana mõtypot yat koro po'og ywaiti kahato rakat tote. Mekewat sa'awy'iwuat Teuterunumiu 8.5 miwan miat ewy to'e ahiag me.
5 Então o diabo levou Jesus à Cidade Santa, colocou-o sobre o pináculo do templo
6 Mi'i hawyi ahiag to'e tope — Mehĩ e pywo ti Tupana Sa'yru sese En mote e'okhyt'at ro meiũpepyi yi kape katupono sa'awy'i ti Tupana to'e — Atipo'oro uhemiit atipy kaipyi epowyro hamuat e. Era'at hawyi yt ere'ahyk hin i yi tote meimuẽ wuat nu ko'i ete hamo e Tupana sa'awy'i miwan me Mehĩ e ahiag Iesui pe. Tawi wepy miwan 9.11 e hap ewy to'e Iesui pe.
6 e disse: — Se você é o Filho de Deus, jogue-se daqui, porque está escrito: “Aos seus anjos ele dará ordens a seu respeito. E eles o sustentarão nas suas mãos, para que você não tropece em alguma pedra.”
7 Ma'ato Iesui tiwesat — Pywo mio tã e Tupana wen ma'ato i'ewyte wẽtup we to'e miwan me — Wãi yt uhã'ãg nei'o sio woropowyro ipoity'i rakat nug hap ete sio yt e katupono yt woropowyro kuap i ti sa'ag nug hap ete e Tupana i'ewyte miwan me e ahiag me. Mi'i sehay Teuterunumiu 6.16 pe tohenoi ahiag me.
7 Jesus respondeu:
8 Mi'i hawyi ahiag tioto Iesui yity'ok ywaiti rakat kape ra'yn. Mi'i hawyi itote pyi ahiag timoherep tope wuat'i ywania mesuwat yi totiat. Mesuwat mytyp yne toimoherep tope i'atuetawa wato kahato ko'i ta'atuporekuaria ta'atuwepainug hap ko'i ta'atuekat kahato hap ta'atukahu hap ko'i toimoherep yne yne Iesui pe aikotã aikotã iwato hap ok tã.
8 O diabo ainda levou Jesus a um monte muito alto, mostrou-lhe todos os reinos do mundo e a glória deles
9 Mi'i hawyi to'e — Mehĩ e pywo ti rat woronug En wuat'i ywania Porekuat no i'ewyte i'atuekat ko'i i'atuetawa wato ko'i atum yne yne epe uimõtypot En mote erepỹ'ãtutuk uhowawiat pote e ahiag Iesui pe.
9 e disse: — Tudo isso lhe darei se, prostrado, você me adorar.
10 Ma'ato Iesui tiwesat — Mutoro meiũpepyi ahiag pya ui'yatypepyi e katupono sa'awy'i mio tã e ti Tupana miwan me — Uito yn waku eimimõtypot no katupono Uito yn areĩne'en Tupana wo wẽtup yn e. Mi'i hawyi yt uwe i Tupana wo toĩne'en e Tupana sa'awy'i miwan me e. Mi'i pote — Mutoro ahiag pya uikai e Iesui ahiag me. Mi'i sehay Teuterunumiu 6.13 toĩne'en.
10 Então Jesus lhe ordenou:
11 Mi'i hawyi ahiag toto ra'yn Iesui yatypepyi. Mi'i pytkai Tupana mipo'ororia tõ'ẽ ra'yn atipy kaipyi Iesui powyro hamo.
11 Com isto, o diabo deixou Jesus, e eis que vieram anjos e o serviram.
12 Mi'i hawyi Iesui ta'aipok i ra'yn aikope miit'in tukupte'en hap kape mekewat yity'ok totepyi. Mi'i tote toikuap ta'yn Iuwãu wo'oset'ok hat morekuaria tipyhik ta'yn wo'opyhik hawe. Toikuap hawyi toto ra'yn itote pyi tomotag hap kape tawa Nasare kape yi Karireia kape i ra'yn toto.
12 Ao ouvir que João tinha sido preso, Jesus voltou para a Galileia.
13 Put'okto'e itote hawyi toto tomotag hap tawa Nasare pyi tawa Kawana'ũ e hap kape yi Karireia ihyemyi'a kawianuat tawa ko'i kape toto yi Sãpurũ piaria kape yi Natari piaria kape toto.
13 E, deixando Nazaré, foi morar em Cafarnaum, situada à beira-mar, na região de Zebulom e Naftali.
14 Mi'i hawyi tawa Kawana'ũ tote Iesui toĩne'en yi Karireia pe i'atumu'e hamo aikotã sa'awy'i miwan me to'e hap ewy ra'yn.
14 Isso aconteceu para se cumprir o que tinha sido dito por meio do profeta Isaías:
15 Aikotã sa'awy'i Tupana ehay moherep hat Isaia to'e hap ewy — Ta'i yi Sẽpurũ piaria yi Natari piaria yi Karireia hyemyi'a ẽpe etiaria Iũtãu hy ẽpe piaria wẽtup ywania. Mi'iria ti uhehay yt ta'atukuap i pote tukupte'en kahato i'atuminug sa'ag ko'i. Mi'i pote i'ypyryp wiat gupte'en haria ewy mi'iria. Iku'uro rakaria ewy yn tukupte'en mi'iria.
15 “Terra de Zebulom, terra de Naftali, caminho do mar, além do Jordão, Galileia dos gentios!
16 Ma'ato meiũran ti aru atipo'oro ra'yn Uha'yru i'atuewawi i'atumu'e hamo. Uhehay wuat i'atumu'e hamo hawyi ti aru ta'atu'atoiat ra'yn ta'atuminug sa'ag hap ko'i. Mi'i hawyi ta'atuieĩne'en hap sese ta'atupuẽti ra'yn e. Ta'i atipo'oro irane Uha'yru ariãty ewywuat sese i'atuieĩne'en hap moẽtyhot hamuat. Mi'i hawyi uhehay kuap haria wo te'eropyhu'at wẽtup ywania pytkai e Isaia sa'awy'i miwan me 9.1 pe Iesui ut hamuat tohenoi.
16 O povo que vivia em trevas viu grande luz, e aos que viviam na região e sombra da morte resplandeceu-lhes a luz.”
17 Mi'i hawyi toto ra'yn Iesui yi Karireia piaria mu'e hamo — Eiwemorem no yt nakuap i nug hap ko'i kaipyi e. Mi'i hawyi eweiwemorem no Tupana kape katupono yt pya hin i Tupana topyhu'at Miit'in Porekuat no sese ra'yn e Iesui yi Karireia piaria pe. Mi'i hawyi Iesui ti'atumu'e kahato yne y'y hit i upiaria yi wato Karireia piaria.
17 Daí em diante Jesus começou a pregar e a dizer:
18 Wẽtup e'at pe hawyi Iesui hewyry mekewat yi Karireia hyemyi'a ẽpe upi yi kyt upi. Mi'i hap tote Iesui teha'at typy ok kape mekewat mehĩ Simãu wẽtup het Peteru e hap i'ewyte iywyt Ãtere e hap kape teha'at. Mi'iria tukupte'en ta'atue'yara pe ihyemyi'a wato tote aikope ta'atuesuki wato wo haria i'atuehapap kahato pira pytyk suki wato wat rakaria kape.
18 Caminhando junto ao mar da Galileia, Jesus viu dois irmãos, Simão, chamado Pedro, e André. Eles lançavam as redes ao mar, porque eram pescadores.
19 Mi'i hawyi Iesui iwẽpap'i i'atuewawi — Uiwyria'in e to'iro uhupi e. Ahenoi mono miit'in pytyk Tupana wanuat hap aikotã pira ko'i pytyk ehepiat hap ewywuat re hamo e.
19 Jesus lhes disse:
20 Mi'i hawyi ta'atu'atoiat ra'yn ta'atuesuki wato itote hawyi meremo tuwat Iesui upi.
20 Então eles deixaram imediatamente as redes e o seguiram.
21 Tuwat porap'i i ra'yn hawyi yi kyt upi Iesui teha'at Sepeteu sa'yru'in kape mehĩ Tiaku i'ewyte iywyt Iuwãu kape wesuki wato mog yara piat haria kape. Mi'i hawyi i'ewyte Iesui iwẽpap'i i'atuewawi — To'iro uhupi mehĩ'in e.
21 Pouco mais adiante, Jesus viu outros dois irmãos, Tiago, filho de Zebedeu, e João, o irmão dele. Eles estavam no barco em companhia de seu pai, consertando as redes; e Jesus os chamou.
22 Mi'i hawyi tuwat meremo hupi. Ta'atu'atoiat ra'yn ta'atuesuki pira pytyk hap ta'atue'yara pe hawyi ta'atuhenoi ta'atu'ywot sese hawyi tuwat ra'yn Iesui upi miit'in mu'e hamo.
22 Então eles, no mesmo instante, deixaram o barco e seu pai e seguiram Jesus.
23 Mi'i hawyi Iesui toto i itote pyi yi wato Karireia piaria mu'e hamo i ra'yn. Toi'atumu'e kahato sehay wakuat no wuat'i Tupana mõtypot yat pe toi'atumu'e. I'ewyte i'ahu rakaria toi'atumoehãite kahato aikotã aikotã i'atu'ahu hap ok tã toi'atumoehãite torania itote.
23 Jesus percorria toda a Galileia, ensinando nas sinagogas, pregando o evangelho do Reino e curando todo tipo de doenças e enfermidades entre o povo.
24 Mi'i hawyi miit'in yi Karireia piaria yi Siria piaria tikuap ta'yn Iesui misepap sese ko'i. Mi'i hawyi tõ'ẽ tõ'ẽ pya wuaria. Ta'atuerut kahato i'ahu rakaria torania hawyi Iesui ti'atumoehãite kahato i'atutara heg nakaria mã'ãu sa'ag ko'i mimoeso'ok ko'i ipo kĩ'ã rakaria ipy kĩ'ã rakaria iku'uro ku'uro rakaria ta'atuerut howawi hawyi toi'atumoehãite yne ra'yn.
24 E a sua fama correu por toda a Síria. Trouxeram-lhe, então, todos os doentes, acometidos de várias enfermidades e tormentos: endemoniados, epilépticos e paralíticos. E ele os curou.
25 Mi'i hawyi miit'in sem tuwat tuwat hupi aikopuo aikopuo hewyry hap upi yi Karireia kaipywiaria tawa wato Ierusarẽi kaipywiaria mekewat Iũtãu hy sakpuaria mekewat 10 etawa ko'i kaipywiaria tuwat hupi. I'ewyte yi Iuteu kaipywiaria tuwat tuwat Iesui upi miit'in typy'i kahato rakaria are uito Mateu.
25 E da Galileia, de Decápolis, de Jerusalém, da Judeia e do outro lado do Jordão numerosas multidões o seguiam.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.