Judas 1

Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mesuwat uimiwan atipo­'oro Iesui mohey haria kape aikope aikope mesuwat yi tote eikup­te'en hap kape. Uito ti Iesui ywyt sese Iuta e hap het rakat. I'ewyte mekewat Iesui ywyt Tiaku ywyt sese areĩne'en. Kuekatu atipo­'oro ehowawi uiwy­ria'in.
1 Eu, Judas, servo de Jesus Cristo e irmão de Tiago , escrevo esta carta aos que foram chamados , isto é, aqueles a quem Deus, o Pai, ama e a quem Jesus Cristo protege.
2 — Tupana are atiky­'esat kahato ereĩne'en uruky'e hat urueha­ky­'e'i hap uruete turan miit'in yt i'atu­wese i uruete hap turan are. I'ewyte Papai eremoe­ha­ky­'e'i Esa'yru mohey haria ky'ewi are yn ehupi Tupana pe. Etunug no mi'iria emiit'in sese iwepit kahato rakaria wo mesup mũki­'ite hawyi wuat'i e'at pe are Tupana pe. Ui'ywot Koro are eti'a­tu­mo­wepit ro emiit'in po'og sa'a­wy­'iwuat kai to'o­po­wyro powyro hamo are ahẽtup epe Tupana Urupo­typot Iesui set upi mesuwe ehowawi are ra'yn.
2 Que vocês tenham mais e mais a misericórdia, a paz e o amor de Deus!
3 Uimi­ky'e kahato ko'i eipe. Sa'a­wy'i arehay­po­'oro teran ehowawi aikotã Iesui aheha­kye­ra'at hap kuap hamo. Uimiwan ehowawiat nuat atunug neran ma'ato Tupana Pã'ãu — Yt etiwan nei'o miowat Iuta e uhepe. Apuete Iuta ma'ato waku etiwan wẽtup aikotã aikotã hap etiat e uhepe. Waku wẽtup sehay yn na'yn etipo­'oro uimohey haria pe. Mi'i hawyi woro­ho­'o­mu'e teran Tupana Pã'ãu mienoi uhepiat ewywuat yn na'yn. Pyno koitywy eipe Iesui mi'a­pykok yne. Koitywy uimiwan me woro­ho­'o­nãpin Tupana Pã'ãu e hap einãpin hamuat wo. — Uimẽ­pyt'in atiky­'esat kahato eweimoheg eipy'a pe Uha'yru mohey hap e Ipã'ãu ahepuo are. Yt eipohep ne'i tei'o imohey hap ete ma'ato eweimohey po'og po'og yne e'at pe Uha'yru Iesui e ahepe. Aikotã sa'a­wy'i eweimohey haty wo hap ewy po'og po'og eweimohey te wuat'i e'at kape e Tupana ahepe. Aikotã sura­ra'in tunug yne ta'a­tu­'akag koro ehay mi'i haria ewywuat ro eweikup­te'en Uha'yru miky­'esat ko'i nug hamo e Tupana Pã'ãu ahepe mesup are. Uito Iuta eiwy sese eimu'e ra'yn are waku.
3 Meus queridos amigos, eu estava fazendo todo o possível para escrever a vocês a respeito da salvação que temos em comum. Então senti que era necessário escrever agora para animá-los a combater a favor da fé que, uma vez por todas, Deus deu ao seu povo.
4 Koitywy tuwe­hyt'ok tuereto aipy­'a­setpe Tupana mohey hap pun haria. Yt Tupana mõtypot rakaria i mi'iria are. Mi'iria aipy­'a­setpe tukup­te'en ma'ato yt naku i nug hamuat aima'at hamo tõ'ẽ ahowawi. Mi'iria ti Tupana Sa'yru yt kuap i haria. Mi'iria ti aikotã Tupana ehay enoi haria te'e­ro'e sa'a­wy­'ite hap ewy. Mio tã i'atu'e — Tut wyti aru eima'at hanuaria sese e miwan me. Mi'iria wyti aru uimi­'a­tu­'a­piheg wuanuaria te'e­ro­py­hu'at wuat'i e'at piat nuaria e Tupana miwan me mi'iria etiat hap nug haria. Mi'iria ti yt kat i uimõ­typot hap i'atu­wa­nẽtup hawe haria e. Mi'i haria wyti aru tuwe­hyt'ok wehyt'ok eipy­'a­setpe uimõ­typot yat pe yt naku i nug hamo e. Mi'iria Tupana e hap ewy — Ta'i waku ti watunug sa'ag aimi­ky­'esat ewywuat i'atu'e. Waku ahewaire waire kahato i'atu'e aru are. Ta'i Tupana yt ai'a­piheg hin i katu­pono ti aiky'e kahato Tupana iwese kahato rakat pote i'atu'e aru aimu'e sa'ag ne'i. Yt naku i watunug Tupana Mipo­'oro Aipo­typot no i'atu'e aru mi'iria e sa'a­wy­'ite Tupana miwan me eima'at reran haria etiat.
4 Pois alguns homens que não temem a Deus entraram no meio da nossa gente sem serem notados. Eles torcem a mensagem a respeito da graça do nosso Deus a fim de arranjar uma desculpa para a sua vida imoral. E também rejeitam Jesus Cristo, o nosso único Mestre e Senhor. Há muito tempo que as Escrituras Sagradas anunciaram a condenação que eles já receberam.
5 Pyno eiwe'eg wo o mi'iria hap pupi uiwy­ria'in are. Yt eweiwaure tei'o sa'a­wy'i wanĩ­kaptia po pywiat ai'y­wania Iuteu ywania Tupana ti'a­tue­ha­kye­ra'at yne yi Esitu'in ahewa­nĩ­kaptia po pyi hap. Ma'ato mi'i pytkai yt ta'a­tu­mohey po'og hin i ta'a­tue­ha­kye­ra'at hat Tupana are. Ta'i mi'i hawyi mekewat yahig wato tote Tupana ti'a­tu­'a­piheg mi'iria are. Ta'i tomohey hap pun haria toi'a­tu­moma kahato itote are. Nagnia yne topap itote hawyi ta'a­tu­mẽ­pyt'in yn put'ok­'i­'a­tu'e yi wakuat Tupana miium kape are. Mekewat yahig wato tote hakpap kahato tomohey hap pun haria are. Tupana ti'a­tu­moma yne yahig wato tote. Ta'a­tu­mohey kahato sa'a­wy'i pytkai topap ta'a­tupun imohey hap pote. Mi'i hawyi i'atu­mẽ­pyt'in yn toko­ka'at Tupana miium e'yi kape are.
5 Embora vocês conheçam tudo isso, quero lembrar que o Senhor salvou o povo de Israel, tirando-o da terra do Egito, mas depois destruiu aqueles que não creram.
6 I'ewyte sa'a­wy­'i­wuaria atipy piaria waku kahato tukup­te'en atipy pe Tupana wywo are. Ta'i sa'a­wy'i sese ti mi'iria tukup­te'en Tupana ehamo atipy pe wen ma'ato meiũran — Uruto po'og Tupana kai i'atu'e sa'ag hawyi Tupana ti'a­tu­pugha ra'yn i'atuieĩ­ne'en hap atipy piat pyi i'atu­mi­ky­'esat sa'ag nug hamuat. Mi'i pote ti koitywy mi'iria tukup­te'en ta'a­tu­po'i po'i hawe ra'yn are.
6 Lembrem dos anjos que não ficaram dentro dos limites da sua própria autoridade, mas abandonaram o lugar onde moravam. Eles estão amarrados com correntes eternas, lá embaixo na escuridão, onde Deus os está guardando para aquele grande dia em que serão condenados.
7 Sa'a­wy'i mekewat tawa Sutuma piaria i'ewyte mekewat tawa Kumura piaria topap meremo katu­pono Tupana tiwuk yne mi'iria are. Mi'i tawa ko'i piaria etiat eweikuap ta'yn. Ta'i meimuẽwat tawa ko'i ti Tupana tiwuk aikotã atipy piaria Tupana atoiat haria ewy kahato tukup­te'en pote. Katu­pono mi'iria eko ti i'atue­waire waire hap kape yn i'atu­wa­nẽtup hap hawyi ihainia'in ti ihainia'in wywo i'ewyte hary­po­ria'in ti hary­po­ria'in wywo. Yt miit'in ewywuat i ta'a­tunug hap ete yn ta'a­tu­wa­nẽtup. Te'e­ru­wa­nẽtup yn aikotã mekewat ta'a­tu­minug sa'ag ko'i ete yn. Mi'iria ti ihainia'in wywo yne hary­po­ria'in wywo hap kape yn te'e­ru­wa­nẽtup at ka'ap are. Mi'i pote yt miit'in ewywuat hin i tukup­te'en to'ope to'ope to'o­pytyk pytyk pote. Ihainia ti ihainia wywo ti ra'yn hary­poria ti hary­poria wywo ti ra'yn ta'a­tu­ky­'esat sa'ag. Mi'i tã hawyi Tupana tiwuk i'atue­tawa aria sa'ag i'aman ewywuat wo. Mi'iria wuk hap ti aria hewo atipy kaipyi i'atu­'a­piheg hamuat. Mi'i hap ti mesup topy­hu'at aimu'e hamo ra'yn ainãpin hap ta'yn. Waku ai'a­piheg hap pupi wato­ken'ẽ are. Yt naku i Tupana mi'a­piheg ko'i tawa Sutuma tawa Kumura piaria ewy wato­py­hu'at. I'atue­tawa wuk hap kaipyi watikuap aria wato wuat'i e'at piat yt imohey i haria wuk hap etiat watikuap are.
7 Lembrem dos moradores de Sodoma, de Gomorra e das cidades vizinhas, que agiram como aqueles anjos e cometeram imoralidades e pecados sexuais. Eles sofreram o castigo do fogo eterno, o que é um aviso claro para todos.
8 I'ewyte yt naku i wato­py­hu'at mi'iria ewywuat uiwy­ria'in. Mi'iria ti at ka'ap te'e­ru­wa­nẽtup hawe ikat aikotã me waku ta'a­tunug sa'ag hap i'ewyte miit'in ma'at hap kape. Mi'i pote i'atu­mu­'etu ti sa'ag yn na'yn are. Mi'i hap kaipyi ti ta'a­tupiit ete i'atu­mi­ky­ry'i kahato katu­pono waire waire hap yn i'atu­wa­nẽtup hawe. Mi'i pote ti ta'a­tu­nãpin neran irania'in ta'a­tueko nug hamuat. I'atu­saiwot kahato Tupana ete ta'a­tu­py'a pe. I'atu­hu­ha'i ne'i pote waĩ'i­'a­tu'e Tupana pe. I'ewyte torania more­kuaria ete yne tu'i­saria ete i'atu­saiwot i'atu­hu­ha'i yn na'yn. I'ewyte Tupana emiit'in atipy piaria ete i'atu­mi­ky­ry'i. Yt te'e­ro­ken'ẽ hin i ahiag mupi are.
8 Do mesmo modo esses homens têm visões que os fazem pecar contra o próprio corpo deles. Desprezam a autoridade de Deus e insultam os gloriosos seres celestiais .
9 Ma'ato atipy piaria sura­ra'in akag Mikeu atipy kaipywiat yt tuwe­ky­ry'i hin i ahiag ete. Mi'i ti sa'a­wy'i Tupana tipo­'oro tesu­rara koro Mikeu atipy kaipyi yi kape Musei syp hamo ma'ato mu'ap upi ahiag tipyhyp teran. Mi'i hawyi yt kat e i Mikeu ahiag me ma'ato meremo tohẽtup atipy kape — Tupana meremo ro eti'akit ahiag katu­pono uipyhyp teran emiky­'esat nug hap ete e token'ẽ haype. Musei iku'uro hawyi ahiag tiky­'esat ipiit towanuat. Mi'i pote atipy kaipywiat surara akag Mikeu hẽtup meremo Tupana pe — Eti'akit ro ahiag Uika­'iwat mesuwe e. Eti'a­piheg no ahiag e yn. Yt to'e hin i — Woro'pun en yt e i ahiag me atipy piaria surara koro pytkai. Ma'ato toĩne'en aipy­'a­setpe miit'in yt imohey i te haria. Mi'iria to'o­ky­ry'i kahato Tupana ete i'ewyte ahiag ete i'ewyte torania akag ko'i ete sio tu'i­saria sio more­kuaria ete — Uruto ti po'og nakaria wo torania kai i'atu'e ta'a­tu­wa­nẽtup hawe.
9 Nem mesmo o arcanjo Miguel fez isso. Na discussão que teve com o Diabo, para decidir quem ia ficar com o corpo de Moisés, Miguel não se atreveu a condenar o Diabo com insultos, mas apenas disse: “Que o Senhor repreenda você!”
10 Yt naku i wato­py­hu'at aikotã tawa Sutuma hawi tawa Kumura eko ewy. Itotiaria yt te'e­ro­ken'ẽ hin i atipy kaipy­wiaria pupi. I'ewyte mi'iria ta'a­tu­mi­ky­ry'i kahato yne akag ko'i etiat haria. Yt ta'a­tukuap i Tupana esaika hap pytkai i'atuehay sa'ag ne'i. Yne akag ko'i ete i'atuehay sa'ag. Ta'i mi'iria ti aikotã ga'apy piaria haiwot rakaria ewy tukup­te'en katu­pono torania miit'in akag ko'i ete i'atu­hu­ha'i ne'i irania'in mimõ­typot ko'i ete. Yt ta'a­tukuap i waku rakaria haype hawyi yne wakuap ko'i ete i'atu­saiwot. Mi'iria ti Tupana mi'a­tu­sa­ty'i saty'i ko'i katu­pono tuweu­piaria ra'yn ta'a­tu­minug sa'ag ete yn te'e­re­moe­hapap. Mi'iria irania'in moweu­ka'i ta'a­tueso wywuat haria. Mi'iria wakuap sese ko'i yt kuap i haria aikotã Awyato miit auka hat ewywuaria i'atueko. Mi'i pote miit'in mi'auka wo te'e­ro­py­hu'at Awyato auka hap ewywuat are. I'atu­haiwot popuo sy'at i'atu'e yt nakuap i utui hap ete hawyi te'e­ru­wewi te'e­ru­we­'auka.
10 Mas esses homens xingam aquilo que não entendem. E as coisas que eles conhecem por instinto, como os animais selvagens, são estas que os destroem.
11 Ta'i uiwy­ria'in mi'iria ti sa'a­wy­'iwuat Kãi e hap het rakat ewywuat heko rakaria. Kãi ti sa'a­wy'i ipy'ahak toywyt wakuat Apeu toi'auka yt nakuat i uito te'e hap toimo­herep. Kãi ewywuat sese ko'i mi'iria tukup­te'en at ka'ap are. Nimo te mekewat Tupana ehay ran moherep hat paini koro Parãu me Tupana to'e — Yt ereto tei'o ui'y­wania Iuteu ywania kuasa te hamo e. Ma'ato Parãu toto ra'yn toiky­'esat kahato ha'up iwato morekuat po pyi. Miit'in ti'a­parap mono Tupana kapiat we'eg hap te'etu yt naku i nug hamo toto. Itote toimo­herep yne sa'ag sepap hap. Mi'i hap ewy mi'iria paini Parãu ewywuat tukup­te'en Tupana ehay ran moherep haria ma'ato i'atu­py'a pe yt kat i Tupana ky'e sese hap wywo. are. Ta'a­tu­henoi miit'in wen ma'ato i'atuekat ky'ewi hap yn te'e­ru­we­wa­nẽtup wywo. I'ewyte ti te'e­ru­we­mo­wato teran kahato hap kape yn te'e­ru­we­wa­nẽtup ka'ap are. Yt kat i Tupana mõtypot hap sese i'atuekai are. Sa'a­wy­'iwuat pa'i ran Kore e hap wanẽtup hap — Uito po'og Musei kai e nimo Tupana mohey haria Musei mi'a­py­koktia pe. Toipo­hari yne teran Musei Tupana mohey haria Tupana hũria haype. Ma'ato toi'a­parap kahato Tupana pe hawyi Tupana mi'auka meremo rakano topy­hu'at yi ka'a pe ipyp. Ta'i mekewat pa'i Kore ewywuaria kahato tukup­te'en ne mesup aipy­'a­setpe are. Mi'iria Tupana hũria aimi­'a­pykok aiwy­ria'in Iesui mohey haria ete aipo­hari teran aimi­'a­pykok wẽtup sehay upi yt Iesui ehay upi i haria. Mi'iria wyti aru Tupana mimoma wuanuaria pa'i Kore ewywuat are.
11 Ai deles! Seguem o mesmo caminho de Caim. Por causa de dinheiro, eles se entregam ao mesmo erro de Balaão. E, como Corá se revoltou e foi destruído, eles também se revoltam e serão destruídos.
12 Yt naku i mi'iria tunug at ka'ap to'ope to'ope pytkai yt te'e­ro­ken'ẽ hin i te'e­renuk aiwywuat hamo. Aikotã ut aimi'u ete tenuk hap ewy mi'iria aipy­'a­setpe ahenuk aiwo­'o­ky'e hap nug hap etiat turan. — Heno watenuk yt ai'e pytkai i te'e­renuk aiwywo Iesui piit iã'ãkap man watu'u turan i'ewyte Iesui suu iã'ãkap Uwa hy watu'u turan. — Tupana tiky­'esat ahewaire waire hap i'atu'e Iesui mohey haria ewaure ka'a pe yt kat i wemõti hap wywo. Ta'a­tu­mi­ky­'esat yt we'eg i hap nug hap kape yn i'atuehay. Mi'iria ti tukup­te'en aikotã mekewat ywyhig hun ewy. — Meiẽ tut aru i'aman aimikoi hu'i hamo wato'e wen ma'ato ywytu uwato yn put'ok'e ai'mikoi pun hamuat. Yt i'aman hin i hewo aiko aimikoi ete. Mi'i hap ewywuaria ti mi'iria tukup­te'en are. Mi'iria ti ikahuria aimikoi ypia iyhop ikahuria ewywuat ko'i ma'ato yt karãpe i haat rakaria ewywuaria. Karãpe haat e'at put'ok'e hawyi watuwat i'ywa so'ohep hamo ma'ato yt kat hin i ikaipyi wati­puẽti mi'u hewo hap ewy haria are. Mi'i tã ti tukup­te'en mi'iria aikotã aimikoi aimi­'ypy hep yi pywiat rakat igag hap ewy are. Aikotã aimikoi iku'uro rakaria ewy mi'iria tukup­te'en aimikoi ypia py'a­setpe are.
12 Com as suas vergonhosas bebedeiras, eles são como manchas de sujeira nas refeições de amizade que vocês realizam. Eles cuidam somente de si mesmos. São como nuvens levadas pelo vento, que não trazem nenhuma chuva; são como árvores que, mesmo no outono, não produzem nenhuma fruta; são como árvores que foram arrancadas pela raiz e estão completamente mortas.
13 — Ta'i uruto ei'ewy Iesui mohey kahato haria i'atu'e wen ma'ato Iesui mohey ran haria aikotã y'y ihy we'okmõi ko'i wasere upi tõ'ẽ tõ'ẽ hawyi ihy mohun hap hawyi aimi'u wuat hap ewy Iesui mohey ran haria. I'atu­wa­nẽtup sa'ag nakat yn pote ti aiwa­nẽtup hap ywyk hanuaria. I'ewyte Iesui mohey ran haria ti aikotã waikiru hewyry ewy kahato are. Aikotã waikiru ho'o­wasat tuwewi aikowo aikowo ta'a­tu­mi­ky­'esat ewy tuwat. Ma'ato meiũran i'atuo­wasat hawe tukup­te'en yt hẽtyhot i ywyhig hun me i'ypyryp sese pe hap ewy aru aikope Tupana yn ikuap hap tote. Mi'i hap ewy ti Iesui mohey ran haria i'ypyryp aikotã wãtym koro i'ypyryp hap ewy Tupana kuap hap ete.
13 Eles são como as ondas bravas do mar, jogando para cima a espuma das suas ações vergonhosas; são como estrelas sem rumo, para as quais Deus reservou, para sempre, um lugar na mais profunda escuridão.
14 Nimo te ti mio tã e mekewat Tupana ehay moherep hat pot Enoki Atãu emiariru emiariru to'e — Tut ti aru Tupana Aika­'iwat ahowawi typy'i kahato tesu­ra­ra'in atipy piaria wakuaria sese wywo e yt naku i nug haria moma hamo e.
14 Foi Enoque, da sétima geração a partir de Adão, quem há muito tempo profetizou isto a respeito deles: “Olhem! O Senhor virá com muitos milhares dos seus anjos
15 Wuat'i miit'in yt imohey haria i apiheg hamo tut Ahetu­pana e Enoki. Mi'i hawyi ti aru toimo­herep yne uwe waku uwe yt nakuat i hap e. Mekewat e'at pe ti aru toimo­herep miit'in minug sa'ag nakat ko'i yt nakuat i nug haria pe Tupana yt miky­'esat i nug haria pe e. toi'a­tu­mo­herep wuat'i ehamo e. I'ewyte torania yt naku i i'atuehay sa'ag tetiat e. I'atu­py­'ahak tetiat hap enoi wuat'i miit'in ehamuat hamo tut Ahetu­pana e. Toimo­herep yn wo'oe­ro­mo­pusu hap koi hawyi yn soso hap i'ewyte — Tupana ti yt naku i kahato i'atu'e hap moherep hamo tut e.
15 para julgar todos. Ele virá a fim de condenar todos os que não querem saber de Deus, por causa de todas as más ações que praticaram e por causa de todas as palavras terríveis que esses pecadores incrédulos disseram contra Deus!”
16 I'atu­weu­ka'i tetiat hap sio tomohit hap ko'i toi'a­pykok yne hamo Ahetu­pana tut tesu­ra­ra'in sem wywo e Enoki nimo. Mi'iria ti ta'a­tu­mi­ky­'esat sa'ag ewywuat ra'yn nug at ka'ap ma'ato yt heremo i haria are. Ta'a­tuwẽ pyi ti — Uito po'og wuat'i kai i'atu'e ahepe are. Mi'iria tiky­'esat kahato ta'a­tu­mõ­typot kahato hap — En po'og urukai i'atu'e irania'in hap. Mi'iria ti ikat kahato ta'a­tu­mõ­typot kahato — En ni yt naku i rakat i'atu'e wakuaria pe. Karãpe aiwat aimi­ky­'esat ete aipo­wyro hawyi ahero­mo­pusu kahato hap — Yt naku i ti meke tã mi'i miit ewy watunug i'atu'e irania'in me ahetiat pe. Yt wati­'a­tu­mo­wepit kuap i ra'yn mi'iria are. Ta'a­tu­mi­ky­'esat sa'ag yn ta'a­tunug neran mote wakuat yt ta'a­tunug kuap i ta'a­tu­hã'ãg pytkai are. — Uito ti waku kahato po'og torania kai wakuap atunug i'atu'e. Waku kahato en i'atu'e ahepe ahekat ky'ewi. I'atuehay se rakat ta'a­tuehay wo aimo­wepit ma'ato yt pywo pe hin i aima'at teran haype ne'i are. Mi'i tã hap ete te'e­re­mo­pokuap kahato. Mi'iria ti te'e­ro­pot­mu'e wẽtup sehay yt Iesui etiat enoi haria hin i. Eiwe'eg wo o Tupana ehay pun haria mi'iria are.
16 Esses homens estão sempre resmungando e acusando os outros. Eles seguem os seus próprios maus desejos, vivem se gabando e bajulam os outros porque são interesseiros.
17 Ta'i mesup ta'yn ui'e hap ewy ta'a­tunug na'yn mi'iria eipy­'a­setpe wẽtup sehay enoi haria are. Uihey­wyt'in uheinyt'in yne uheka­tu­wyria wẽtup sehay kape yn ni waku watu­wa­nẽtup. Mi'i ti ainãpin sa'a­wy­'iwuat Iesui etiat 12 ok takaria aimu'e hap kape yn waku are.
17 Mas vocês, meus amigos, lembrem do que foi profetizado pelos apóstolos do nosso Senhor Jesus Cristo.
18 Mekewat sa'a­wy­'i­wuaria Aipo­typot Iesui potpo­'o­roria sese ainãpin kahato mi'iria aima'at teran haria ete aima'at pupi are. Ta'i mio tã i'atu'e ahepe 12 ok takaria — Meiũran wuat'i kahuro hap e'yianmete wyti aru tõ'ẽ kahato wẽtup ehay enoi haria. Mi'iria ti aru ai'a­tu­ma'at reran haria i'atu'e ra'yn ahepe. Mekewat yi kahuro hap yt pya i ra'yn turan put'ok­'i­'a­tu'e ahowawi. Mi'iria ti ikohyeput kahato ta'a­tupiit miky­'esat gu'uro ypy yn nug hap upi i'atu'e. Tõ'ẽ ehowawi wẽtup sehay moherep hanuaria i'atu'e. Eimi­mohey hãpyk takat Iesui etiat mohit hanuaria tõ'ẽ hawyi eipy­'a­setpe tukup­te'en i'atu'e 12 ok takaria. Mi'iria ti ta'a­tupiit miky­'esat yt naku i gu'uro ypy nug hap etiat wemoe­hapap haria yt Tupana miky­'esat wuat'i e'at piat ieĩne'en hap yt ky'esat i haria i'atu'e ahepe sa'a­wy'i 12 ok takaria.
18 Eles disseram a vocês: “Quando chegarem os últimos tempos, aparecerão pessoas que vão zombar de vocês, pessoas que não querem saber de Deus e seguem os seus próprios desejos.”
19 Mi'iria aimu'e haria wẽtup takat wakuat aiwo­'o­ky'e hap moma rakaria aimohey ete aipo­hari teran haria. Mi'iria ti iky'esat aiwo­'oe­waure aimi­mohey etiat hap yn. Mi'iria piit pe ti yt kat i ra'yn Tupana Pã'ãu rakaria. Mi'iria ti aikotã ga'apy puat haiwot rakaria miit auka haria ewy. Te'e­ru­wa­nẽtup mesu­wa­rotiat ko'i kape yn.
19 São essas pessoas que causam divisões, pois são dominadas pelos seus desejos naturais e não têm o Espírito de Deus.
20 Mi'iria ehay upi yt naku i watuwat are. Waku wato­mohey po'og po'og wuat'i e'at Aiwy Iesui are. Waku iheg kahato ihay hawyi watunug i'e hap yn. Waku aikotã ipotmu­'eria 12 ok takaria ainãpin haria wo watu­kup­te'en mot'i hap ewy aito are. Mio tã are yn uiwy­ria'in waku sese rakat aimi­mohey pote. Waku wato­'o­moe­saika moesaika aimi­mohey wakuat ete yn are. Ta'i aiwat aimi­mohey ti po'og wakuat torania kawiat hat are. Ta'i mi'i yn ni waku kahato ahehay Tupana kapiat hamo het upi are. Tupana Pã'ãu miky­'esat ewy yn waku wahẽtup Ipã'ãu upi are. — Etum no esaika hap uhehay ewawiat sepap hamo wato'e Ipã'ãu me are. Mi'i hap yn ni waku ra'yn Ipã'ãu upi wahẽtup hap are.
20 Porém vocês, meus amigos, continuem a progredir na sua fé, que é a fé mais sagrada que existe. Orem guiados pelo Espírito Santo.
21 Uito ti atimohey kahato. Mi'i pote eipe atiky­'esat ui'e eweimohey kahato hap. Tupana ti yt puo hin i eikai ui'e tomohey hap ium ehepiat hamo. Tupana tum neran aiky'e hap mi'i pote to'iro wati­ky'e Aiky'e hat. Waku watuweium Tupana pe aiky'e hamo. Waku Tupana yt wahowai i aiky'e teran tipyt. Ta'i waku ti Aika­'iwat wahe­katup wuat'i e'at pe. Mi'i hap yn ti waku uiwy­ria'in. Tupana mipo­'oro ahetiano ihaky­'e'i kahato tutum toĩne'en wuat'i e'at piat hamo. Mi'i pote waku wati­ky'e Aiky'e hat are.
21 E continuem vivendo no amor de Deus, esperando que o nosso Senhor Jesus Cristo, na sua misericórdia, dê a vocês a vida eterna.
22 Tupana ti waku wati­po­wyro ihay enoi hap ete. Mi'i tã ti toiky­'esat kahato katu­pono irania'in yt tokuap i te haria piat tokuap hap toiky­'esat tomõ­typot hap. Tomõ­typot sa'up mo tutum neran i'atue­ha­kye­ra'at hap. Katu­pono toi'a­tue­ha­kye­ra'at teran irania'in yt imohey kuap i te haria are.
22 Tenham misericórdia dos que têm dúvidas;
23 Waku ti wati­'a­tue­ha­kye­ra'at irania'in aria wato po pyi. Waku wati­mo­herep mu'ap aria wuat'i e'at piat ho'opot hap pyi. Waku paawa­to'e i'atu­ky'e hap aipy'a pyi are. I'ewyte irania'in yt imohey kahato i te haria waku wati­'a­tuekyi i'atu­ky'e hap wywo. Uiwy­ria'in waku ti aiwe'eg wo kahato yt nakuaria i yt imohey i te haria i mu'e turan. Mi'iria ti karãpe wati­mo­herep Iesui ehay aimo­'a­kag'aia teran yt nakuap i nug hamo. Yt naku i wata'at i'atuehay upi waire waire nug hamo. Waku wato­ken'ẽ mi'i nug hamo. Waku ti i'atupiit kahu hap yt aimo­'a­kag'aia i i'atupiit ky'esat hamo. Waku aikotã ahesokpe ikytsig kahato ete yt wati­ky­'esat i hap ewy. Waku ti wati­'a­tuekyi yt naku i nug haria Iesui kape. Waku ti ta'a­tupiit miky­'esat nug haria waire waire haria ta'a­tuwuk hap kapiat haria watekyi Iesui kapiat we'eg haria wo. Aiwe'eg i hap wati­'ywyk wywo pote wato­ken'ẽ i'atueko pupi are. Yt naku i wata­'aipok ne'i aheko sa'a­wy­'iwuat yt naku i nug hap kape i ra'yn are.
23 salvem outros, tirando-os do fogo; e para com outros mostrem misericórdia com medo, odiando até as roupas deles, manchadas pelos seus desejos pecaminosos.
24 Uiwy­ria'in karãpe put'ok'e ahete aho'opot hap ahatek hap turan ni Tupana ti aimoe­saika kuap yne ahã'ãg hap akit hamo are. Mi'i pote waku wato'e Tupana pe — Urupo­wyro En Tupana katu­pono yt urutunug neran i ahiag miat irania'in miat uruiã'ãg hap upi waku wato'e. Yt naku i urui'atoiat En Tupana Uru'ywot ma'ato urupo­wyro En uruma'at hap akit hamo wato'e ne'i. Ta'i etikuap yne uruiã'ãg hap put'ok'e turan. Mi'i pote urumoe­saika mekewat sa'ag nug hap akit hamuat waku wato'e Tupana pe are.
24 Deus pode evitar que vocês caiam e pode apresentá-los sem defeito e cheios de alegria na sua gloriosa presença.
25 — Tupana En yn ni Uruetu­pana uruto'e. Mi'i hawyi En ni po'og we'eg torania kawiat hat uruto'e. I'ewyte En yn Urueha­kye­ra'at kuap hat uruto'e. Urupo­wyro En urui'a­parap hap moma hamo Tupana. Urunug no En hãpyk sese rakaria wo ewaku hap ewy uruto'e. Uruiky­'esat kahato ehamo urutu­kup­te'en mesup mũki­'ite wuat'i e'at pe uruto'e. Urumo­wepit ro En ewy. Uruimõ­typot reran En Urumo­hãpyk kuap hat sese En mote. En ni po'og wuat'i apy tote uruto'e. En ni Wuat'i pore­kuaria Porekuat. En ni Wuat'i Miit'in Akag Koro. En ni wuat'i atipy piaria i'ewyte yi totiaria Akag Koro uruto'e. En ni rat wuat'i apy i ipotmo­ko'i rakat. Ga'atpo hawyi mesup mũki­'ite hawyi torania e'at piat uruto'e ewawi i'ewyte Esa'yru Emipo­'oro Urupo­rekuat nuat Iesui set puo waku.
25 Por meio de Jesus Cristo, o nosso Senhor, louvemos o único Deus, o nosso Salvador, a quem pertencem a glória , a grandeza, o poder e a autoridade, desde todos os tempos, agora e para sempre! Amém !

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Judas 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.