2 Pedro 2
Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs NTLH
1 Sa'awy'i tukupte'en Tupana ehay enoi haria ma'ato ti yt pywuat sese ko'i i te. Mi'i hap ewy te ti mesup tukupte'en ne eimu'e haria heso rakaria eipy'asetpe. Mi'iria ti imoherep yt pywo piat i sehay eima'at hamuat ne'i Tupana etiat. Mi'iria ti — Iesui ti yt Ahehakyera'at hat i e haria. Yt Iesui kaipyi i ti ahehakyera'at hap sa'up e haria. Aiporekuat pun haria ne'i mio tã e haria. Pyno mio tã e haria ti Aiporekuat Iesui atoiat haria. Mi'i haria ti te'eruwe'atu'uka aima'at hap kaipyi.
1 No passado apareceram falsos profetas no meio do povo, e assim também vão aparecer falsos mestres entre vocês. Eles ensinarão doutrinas destruidoras e falsas e rejeitarão o Mestre que os salvou. E isso fará com que caia sobre eles uma rápida destruição.
2 Mi'iria ehay aimu'e hap topyhu'at i'atuehay se ma'ato yt pywo piat i. Mi'i hawyi irania'in tuwat i'atumienoi upi. Ta'atunug sa'ag kahato ta'atumu'e haria minug ewy. Mi'i hawyi haryporia'in sehary'i wo haryporia'in wywo i'ewyte ihainia'in se'aito wo ihainia'in wywo hap ta'atunug iwaire waire hap ewy. Yne mi'i tã sa'ag hap ewy ta'atunug. Mi'i hawyi irania'in weha'at haria mekewat pywuat sese hap ete i'atuehay sa'ag sa'ag ne'i meimuẽ waria wẽtup sehay upiaria inug sa'ag hap haria kaipywiat.
2 Mesmo assim, muita gente vai imitar a vida imoral deles, e por causa desses falsos mestres muitas pessoas vão falar mal do Caminho da verdade.
3 Pyno ehekat ky'ewi yn eimu'e haria. Ta'i ehekat ta'atuky'esat ei'atumu'e hap eima'at hamuat hap kaipyi. Mi'iria ti eiky'esat ta'atuemiit no i'ewyte ta'atuky'esat torania ta'atupo puo hap ehekare'en eimẽpyt'in. Mi'i tã hap yn ta'atuky'esat. Pyno Tupana toĩne'en ne mi'iria apiheg hamo. Ta'i Tupana toĩne'en eima'at hanuaria moma hanuat. Ta'i Tupana ti yt pya hin i i'atukai i'atu'uka hamo.
3 Em sua ambição pelo dinheiro, esses falsos mestres vão explorar vocês, contando histórias inventadas. Mas faz muito tempo que o Juiz está alerta, e o Destruidor deles está bem acordado.
4 Sa'awy'i sese ti atipy piaria Tupana wywuat hap ta'atu'atoiat kahato ra'yn. Mi'i pote ti yt naku i nug haria te'eropyhu'at mi'iria. Mi'i pote ti Tupana ti'atu'apiheg na'yn. Yt toihep hin i i'atu'apiheg hap kaipyi ma'ato ti aria koro kape toi'okhytpugha atipy kaipyiaria are. I'ypyryp hap kape toi'atupo'oro po'oro are i'atupyhik hap i'ypyryp takat kape. Mi'i hawe ti tukupte'en ta'atupyhik hawe iheg me. Meiũran ti aru put'ok'e mekewat uwe waku uwe yt naku i hap moherep hap e'at pe hawyi Tupana timoherep ta'yn i'atuminug sa'ag ko'i wuat'i puo.
4 Pois Deus não deixou escapar os anjos que pecaram, mas os jogou no inferno e os deixou presos com correntes na escuridão, esperando o Dia do Julgamento.
5 Sa'awy'i te tukupte'en kahato yt nakuaria mesuwarotiat. Mekewat e'at turan Nu'e wywuaria to'yat piaria 7 ok takaria yn wakuaria Tupana tipuẽti. Mi'i pote mi'iria yn toi'atuehakyera'at. Ma'ato irania'in yt Tupana mohey i haria yt naku i nug haria Tupana ti'atumoma yne yne y'y wato wo i'aman 40 e'at piat 40 wãtym miat tutunug hawyi. Mekewat aha'ase'i Nu'e ti'atumu'e kahato wen — Ewei'atoiat ro eiminug sa'ag ko'i hawyi ewei'aipok to Tupana kape e wen ma'ato yt te'eruwemorem hin i Tupana kape yt ta'atu'atoiat teran i i'atuminug sa'ag hap ko'i pote. Mi'i pote ti Tupana tikaykay y'y kahato i'atu'atu'uka hamo. Mi'i hawyi te'eropap kahato Tupana yt miky'esat ewy i gupte'en haria. Te'eruwe'ãpyhyka ãpyhyka miit'in. Tupana yt ipohep hin i i'atu'apiheg hap ete. Mi'i hawyi aha'ase'i Nu'e'in 8 ok takaria imohey haria yn Tupana ti'atuehakyera'at ra'yn.
5 Deus não deixou escapar o mundo antigo, mas trouxe o dilúvio sobre o mundo dos que não queriam saber de Deus. A única pessoa que ele salvou foi Noé, que anunciou que todos deviam obedecer a Deus. E Deus também salvou mais outras sete pessoas.
6 I'ewyte ahenoi teran tawa Sutuma tawa Kumura e hap etiat are. Itotiaria ti yt nakuap i nug kahato haria torania. Sa'ag nug hap kape yn te'eruwanẽtup. Mi'iria ti Tupana timoma ra'yn aria wato wo. Toi'atuwuk kahato i'atu'yat ko'i yne yne i'atuetawa ko'i. Yne yne Tupana tiwuk ta'yn torania. Mi'i hawyi itup yn topyhu'at itote. Mi'i hawyi yt wẽtup ok i topyhu'at itote. Toi'atu'akit yne ra'yn mi'iria. Mi'i tupono koitywy eiminug sa'ag hap kai eiwe'eg wo o. Yt eweiwaure tei'o tawa Sutuma tawa Kumura Tupana piat i'apiheg hap ko'i. Yt nakuaria i minug upiat mi'i tã hap. Mi'iria ti Tupana kuap hap pun haria. Mi'i pote waku i'atu'apiheg hap aimu'e hap aimoken'ẽ hamuat hap topyhu'at are. Mi'i ete ti aimu'e kahato ra'yn aimoken'ẽ hap ete are. Mi'i hawyi watikuap yt naku i nug motiat yt naku i kue pãi ai'e aiwanẽtup hawiat hamo.
6 Deus condenou as cidades de Sodoma e Gomorra, destruindo-as com fogo, como exemplo do que vai acontecer com os que não querem saber dele.
7 Ma'ato toĩne'en tawa Sutuma pe wẽtup ok Tupana mohey sese hat wakuat nug neran hat Iro e hap het rakat. Mi'i ti Aparãu ywyt sa'yru — Yt naku i yn nug haria mesuwe uhetawa piaria e. Sewaire hap kape yn wanẽtup haria e. Yt naku i kahato atipuẽti mi'iria e Iro tawa Sutuma totiat gupte'en haria minug sa'ag ko'i ete. Iro yt tiky'esat hin i itotiat seko sa'ag ko'i. Mi'i tupono Tupana tiehakyera'at Iro tosaki'yt'in wywo. Mi'i pote mekewat aria yt tu'u hin i iro'in mekewat tawa wuk turan katupono yt toiky'esat hin i i'atuminug sa'ag itotiat hap ko'i.
7 Ele salvou Ló, um homem bom, que estava aflito porque conhecia a vida daquela gente imoral.
8 Itotiaria yt ta'atunug hin i Tupana miky'esat ewy. I'ewyte yt miit'in miky'e ewy hin i ta'atunug. Ta'i i'atuminug ko'i yt miit'in eko ewy hin i ta'atunug. Mi'i hap ko'i Iro yt tiky'esat i pote Tupana miehakyera'at wo topyhu'at.
8 Todos os dias esse homem bom, que vivia entre eles, ficava muito agoniado ao ver e ouvir as coisas más que aquela gente fazia.
9 Ta'i Tupana ahehakyera'at kuap kahato ahã'ãg hap kaipyi inug hap kaipyi imohey haria aito pote. Yne mekewat yt tomiky'esat ewywuat i hap ko'i kaipyi aihep kuap. I'ewyte toikuap yt nakuaria i apiheg hap. Pyno ti yt nakuaria i apiheg hamuat Tupana po pe toĩne'en. Ta'i yt pya hin i mekewat e'at Tupana piat — Yt naku i kahato eipe e hamuat hap e'at are.
9 Tudo isso nos mostra que o Senhor sabe como livrar das aflições as pessoas dedicadas a ele e também sabe como guardar os maus debaixo de castigo para o Dia do Julgamento.
10 Tupana timoma yne ra'yn tawa Sutuma tawa Kumura piaria. Katupono Tupana yt tiky'esat hin i i'atuwat i'atuieĩne'en hap. Wuat'i yne ta'atupu'i miky'esat ewy yn ta'atunug wuat'i haryporia'in wywo wuat'i ihainia'in wywo. Ta'atupiit miky'esat hap ko'i yn ta'atunug to'ope to'ope. — Yt kan hamo i Tupana miky'esat hap ko'i ta'atu'e haype. Ta'atumiky'esat ewy yn ta'atunug. Yt ta'atumõtypot hin i Tupana wãi'e hap i'ewyte miit'in wãi'e hap yt ta'atumõtypot i. Yt te'eruwemõti hin i ta'atuminug sa'ag hap ko'i ete. — Atunug mote atunug e haria yn. Ta'i mi'iria ti to'okyry'i kahato ne'i wakuaria ete. I'ewyte atipy piaria ete to'okyry'i. Ta'i atipy piaria ti sakpo'e ikahuria i'ewyte po'og hesaika rakaria. Mi'i pytkai wemu'e haria yt pywuat i enoi haria — Uruto po'og irania'in kai i'atu'e yn i'ewyte mio tã i'atu'e atipy piaria pe.
10 Ele castigará especialmente os que seguem os seus próprios desejos imorais e desprezam a autoridade dele. Esses falsos mestres são atrevidos e orgulhosos. Eles não têm nenhum respeito pelos
11 Ta'i atipy piaria ikahu rakaria hesaika kahato rakaria. Ta'i po'og hesaika mekewat eima'at haria kai wen ma'ato yt kat i sa'ag i'atu'e Tupana pe yt pywo piat i henoi haria ete.
11 Ora, até mesmo os anjos, sendo muito mais fortes e poderosos do que esses falsos mestres, não os acusam com insultos na presença do Senhor.
12 Mekewaria ti aikotã miat haiwot rakaria ewywuaria. Aikotã miat wati'auka teran meremo hap ewywuaria mi'iria. Mi'i haype to'okyry'i kahato mekewat wakuap wuat'i mikuap wuat ete. Ma'ato ti yt ta'atukuap i haype. Mekewat seko sa'ag ta'atuminug wo ne'i ti te'eruwe'atu'uka kahato.
12 Mas esses homens agem por instinto, como os animais selvagens, que nascem para serem caçados e mortos. Eles xingam aquilo que não entendem. Por tudo isso eles serão destruídos como animais selvagens
13 — Urumiky'esat ewy yn urutunug neran i'atu'e sa'ag. Mi'i hawyi miit'in py'asetpuo ihot'ok puo yt naku i kahato ta'atunug irania'in ehamo. Ma'ato Tupana ha'up nug irane i'atuminug sa'ag hap ko'i. Yne i'atumiky'esat ewy ta'atunug hawyi yt te'eruwemõti hin i. Ma'ato eipe ti eiwemõti kahato eweipyhu'at mekewaria te'erenuk eipy'asetpe turan katupono te'eruwemo'ok sa'ag kahato. Ta'i eima'at kahato ti eimi'u wuat te'erenuk turan. I'atupiit mo'ok hap mowepit hap yn ta'atuky'esat. Mi'iria ti te'eruwanẽtup hap ywyk hanuaria. Ta'i sa'ag nug hap ete ti to'omowepit kahato ra'yn. Ma'ato i'atusa'up i'atuminug sa'ag hap ete put'ok'e irane. Ta'i Tupana ti'atusaty'i saty'i irane yt naku i nug hap ko'i ete. Ta'atumoso'opot hap ewy ta'atupuẽti irane.
13 e pagarão com sofrimento o sofrimento que causaram aos outros. Eles têm prazer em satisfazer em pleno dia os seus desejos imorais. Quando se reúnem com vocês, são uma vergonha e um escândalo, divertindo-se o tempo todo com os seus modos enganosos.
14 Mi'iria eha pe ti toĩne'en haryporia'in ihainia'in ky'esat hap ko'i yn ti ra'yn. Mi'iria ti — Ta'i yt karãmuo hin i ti aru ahero aiminug sa'ag wo e haria. Mi'i hawyi Tupana mohey haria yt hesaika kahato rakaria ma'at haria wo te'eropyhu'at mi'iria. Ta'i miit'in ekare'en ko'i ta'atuky'esat yne ta'atuwano hap. Mio tã hap ewy i'atuieĩne'en hap yt naku i kahato. Pywo ti rat mi'iria Tupana mikuasa wuanuaria wo te'eropyhu'at.
14 Não podem ver uma mulher sem a desejarem, e o seu apetite pelo pecado nunca fica satisfeito. Enganam as pessoas fracas e só pensam em ganhar dinheiro. Eles estão debaixo da maldição de Deus.
15 Ta'i mi'iria ti mu'ap hãpyk takat atoiat haria wo te'eropyhu'at. Aikotã ga'apy piat ho'owasat rakaria ewy tukupte'en. Mekewat Tupana ehay moherep sa'ag hat Parãu e hap Posu sa'yru upiaria mi'iria. Kat pote Parãu ti ha'up etiat Tupana ywania ma'at hat — Pyno ha'up ewetum uhepe pote kat e kat e hap sa'ag atunug e hat mi'i. Ma'ato inug sa'ag hat ete Tupana ihay pirik kahato ne'i. Wãi'e kahato ne'i Tupana mekewat ete.
15 Andam perdidos porque se desviaram do caminho certo. Seguem o caminho de Balaão, filho de Beor, que cobiçou o dinheiro que ia receber fazendo o mal
16 Mi'i hawyi Tupana tinãpin yt we'eg i hat wẽ pyi mekewat ihũ wẽ pyi wãi'e Parãu me. Mi'i hawyi ihay mekewat ihũ miit ehay ewy — Wãi'e etiwaure ro eso hap e. Heso'ok takat ewy ereĩne'en e mekewat Iumentu ihay mekewat kat ko'i kat ko'i moherep hat pe mekewat Tupana ehay moherep ran hat pe.
16 e foi repreendido por causa do seu pecado. Pois uma jumenta falou com voz humana e acabou com as loucuras do profeta.
17 Pyno mekewaria yt pywuat sehay enoi haria i yrasa gag ewy mi'iria. Aiwe'y'utui turan y'y hit'i yrasa kaipyi waku kahato watipuẽti ma'ato wẽtup tuereto igag na'yn pote yt kat i y'y watipuẽti aiwe'y'utui hap monik hamuat. Mio tã hap ewy yt kat i waku watipuẽti mi'iria kai. Aikotã ywyhig ko'i ywytu uato turan hewyry kahato wasere upi hap ewy mi'iria. Ta'i mi'iria eiam ti Tupana tunug na'yn i'ypyryp sese yt wẽtup i'ypyryp ewywuat'i ti i'atueiam Tupana minug. Mi'i hawyi ti aru mi'iria tukupte'en i'ypyryp we yn na'yn wuat'i e'at pe.
17 Esses falsos mestres são como poços sem água e como nuvens levadas pelo vento. Deus reservou para eles um lugar na mais profunda escuridão.
18 Mi'iria i'atuehay se wen ma'ato yt kat i'atu'e pytkai i ra'yn. Ta'i i'atuehay kahato ma'ato kat i'atu'e kat i'atu'e yt watikuap i. — Uruto ti iwe'eg kahato rakaria i'atu'e. Mi'i wo ti ahekyi te'eruwewawi. Mi'i hawyi ta'atupiit ko'i wywo ta'atuma'at ne'i irania'in Iesui mohey pakup haria yt hesaika kahato rakaria i te. Irania'in te'eruwẽtem neran yt naku i nug hawyi ma'ato mi'iria ta'atuiã'ãg kahato irania'in ta'atupiit minug sa'ag wo. Mio wyti ta'atunug aikotã pina puta ewy miit'in pytyk teran haype. Mi'i hawyi sa'ag nug hap kaipyi wẽtem neran haria yt hesaika i pote wo'opyhik hawiat ewywuaria te'eropyhu'at. Mi'i tã me ti ta'atuho'oma'at reran Iesui mohey pakup i haria.
18 Eles dizem coisas orgulhosas e loucas e com os seus desejos impuros e imorais enganam as pessoas que estão quase escapando daqueles que vivem no erro.
19 Mi'i hawyi — Eweiwat uruupiat pote ti ren eweikupte'en eimiky'esat ewy e haria. Yt uwe po pe i eweikupte'en e haria ti. Mi'i pote yn ti ren waku kahato rakaria wo eweikupte'en e haria. Ta'i eweiwat uruupiat pote yt uwe i eipo'oro hat e haria. Mi'i tupono po'og waku pe eweikupte'en i'atu'e sa'ag. Ma'ato ti i'atueso kahato ne'i katupono mi'iria yt te'eruwenõ'ẽ kuap i mekewat ta'atuminug sa'ag pyi. Pywo pe ti ta'atuminug sa'ag ko'i eropat haria mi'iria. I'atueko sa'ag ni topyhu'at i'atu'okpe tote i'atu'akit hamo. — Yt uwe i uruka'iwat i'atu'e pytkai i'atuminug sa'ag hap ko'i i'atuka'iwat sese topyhu'at. Pyno ti mi'iria iheg me tukupte'en mekewat seko sa'ag eiam me. Pyno uwe po pe watoĩne'en pote pyno mi'i ti ra'yn aika'iwat no toĩne'en. Yt watoiat kuap i aiminug sa'ag pote aiminug sa'ag topyhu'at aipotypot no ti ra'yn are.
19 Prometem liberdade a essas pessoas, mas eles mesmos são escravos de hábitos imorais. Pois cada pessoa é escrava daquilo que a domina.
20 Ma'ato tukupte'en yt naku i nug hap atoiat haria Iesui kuap haria ma'ato meiũran te'era'aipok i mekewat sa'awy'iwuat seko sa'ag kape ra'yn mesuwat yi totiaria wemohun hap kape i ra'yn. Mi'i hawyi ti aikotã kiã e'yni pianuaria ewy tukupte'en. Mi'i hawyi ti yt te'eruwenõ'ẽ kuap i ira'yn mekewat ta'atuminug sa'ag hap sa'awy'iwuat kaipyi. Mi'i hawyi ta'atuminug sa'ag hap ko'i po pe i ra'yn tukupte'en. Mi'i hawyi po'og po'og sa'ag sa'awy'iwuat kai te'eropyhu'at.
20 Portanto, aqueles que chegaram a conhecer o nosso Senhor e Salvador Jesus Cristo e que escaparam das imoralidades do mundo, mas depois foram agarrados e dominados por elas, ficam no fim em pior situação do que no começo.
21 Mi'i hawyi ti yt naku i kahato ra'yn tukupte'en. Ta'i po'og waku mi'iria yt karãpe i ta'atupuẽti mu'ap hãpyk takat wakuap nug hap sio ta'atukuap hawyi te'era'aipok i ra'yn sa'awy'iwuat yt naku i nug hap kape. Mi'i hap ewy pote po'og na'yn sa'ag te'eropyhu'at sa'awy'iwuat kai.
21 Pois teria sido muito melhor que eles nunca tivessem conhecido o caminho certo do que, depois de o conhecerem, voltarem atrás e se afastarem do mandamento sagrado que receberam.
22 Aikotã aware te'en hawyi tutu'u i hap ewy are. Hã'ãkap aimikuap awareria etiat hap ewy mi'iria. Aikotã hamaut tuwei hawyi meiũran ta'at i ra'yn ipitpit pe hap ewy tuwei hawyi. Tuwesot sot ihy nem nakat pe hap ewy mi'iria are. Pyno typuat ra'yn uimiwan ewawi.
22 O que aconteceu a essas pessoas prova que são verdadeiros estes ditados: “O cachorro volta ao seu próprio vômito” e “A porca lavada volta a rolar na lama.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Pedro 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.