Mateus 23
Éhe̱n Nti̱a̱ná (MAJNT) vs NTLH
1 A̱s'a̱i kinchja̱ko̱ Jesu xu̱ta̱ ko̱ já ni'yakuyáha̱ nga b'i̱ kitsúhu̱:
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 —Já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱ ko̱ já fariseo̱, kui xi tíjñaha̱ nga ku̱i̱tsu̱ya nkú tjíhi̱n ra̱ kju̱a̱téxumaha̱ Moise.
2 Ele disse:
3 Kui b'a̱ maha, n'e̱tjusuhunnu ngatentee̱ ni xi ku̱i̱tsu̱hu̱nu̱u ko̱ chj'a̱tjó. Tu̱nga najmi tu̱ n'enú ni xi i̱ncha ts'ín, a̱t'aha̱ najmi ts'íntjusun ni xi nchja̱.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Kui xi b'énehe̱ ni xi áí xu̱ta̱, tu̱nga máha kui, ndaha̱chí najmi i̱ncha ts'ín nga'yún nga ts'i̱íntjusun niu̱.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 ’'Yún mjehe̱ nga sku̱e̱he̱ xu̱ta̱ xi nkú ts'ín benkjún Nti̱a̱ná. Kui nga 'yún i ts'íhin kaxa̱ tíntí xi b'entut'áá stjeén ko̱ tjianá, xi tíi̱nchaha̱ éhe̱n Nti̱a̱ná, ko̱ 'yún ts'ín ndju nachjún xi yjandáíhi̱ najyun xi mjéntjai nga nchja̱ko̱ Nti̱a̱ná.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Tsjoho̱ nga b'entu a̱nte k'aku̱ xi tjín nku s'í ko̱ nga b'entusún yáxile̱ xi tíi̱ncha títjun ni'ya sinagoga̱.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Tsjoho̱ nga tsjo ts'ín súniñaha̱ ni̱yátée̱ ko̱ nga maestru̱ k'úíhi̱n.
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 ’Najmi tu̱ n'ej'o̱o tsa maestru̱ ku̱i̱tsu̱nu̱u xu̱ta̱, a̱t'aha̱ nkuhú ma nda̱ maestru̱nu̱u ko̱ ngatentoo̱ jun nts'o mahanu xinki̱u.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Najmi tu̱ ch'a na̱'mi 'mihu̱u e̱i̱ a̱sunntei̱, a̱t'aha̱ nkuhú ma Na̱'minu̱u, kui xi tíjña ndji̱o̱jmi ján.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Najmi tu̱ n'ej'o̱o tsa já nti̱a̱ ku̱i̱tsu̱nu̱u xu̱ta̱, a̱t'aha̱ nkuhú ma xi ts'e̱nu̱u, kui xi Cristo̱.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Xi mjehe̱ cha̱nkjún a̱jinnu̱u tjíhin nga nda ts'i̱ín ngandaha̱ xingisoo̱.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Xi k'u̱a̱sjenk'a suba yjoho̱, kui xi i̱chí ka̱ma nginku̱n Nti̱a̱ná. Xi k'u̱a̱sje ni̱ma̱kju̱a̱ yjoho̱, kui xi sa̱kúhu̱ kju̱a̱chánka.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 ’¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱ ko̱ já fariseo̱! ¡Jun xi tu̱ tsjohónu̱u bakuchjíú xi nkú ts'ín yankjún Nti̱a̱ná! Najmi 'ba̱i̱nto nga xu̱ta̱ kju̱a̱s'enjin nga Nti̱a̱ná ku̱a̱téxumaha̱. Ta̱ ndaha jun najmi bitjas'o̱on ko̱ ta̱ ndaha najmi 'ba̱i̱ntoho̱o xu̱ta̱ xi mjehe̱ kju̱a̱s'en yo̱.
13 — Ai de vocês,
14 ’¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱ ko̱ já fariseo̱! ¡Jun xi tu̱ tsjohónu̱u bakuchjíú xi nkú ts'ín yankjún Nti̱a̱ná! Chju'óho̱o ni'yaha̱ jminchjín xi ja k'ien x'i̱hi̱n ko̱ a̱s'a̱i chu̱ba̱ 'yúhún tse chu̱bako̱o Nti̱a̱ná tu̱ xi b'é'mat'aihinnu yjonu̱u. Kui nga 'yún un sku̱e̱he̱nu̱u.
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 ’¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱ ko̱ já fariseo̱! ¡Jun xi tu̱ tsjohónu̱u bakuchjíú xi nkú ts'ín yankjún Nti̱a̱ná! Fenu̱u nga binimo nga ngúsuhu̱n a̱sunntee̱ ko̱ ntáchak'uu̱n nga binchisjó xu̱ta̱ xi n'e̱ mo nga ts'i̱ín s'ejin xi nkú ts'ín s'ejinnu̱u. Ko̱ nk'ie nga ja sakúnu̱u nku, a̱s'a̱i n'o nga kui xi 'yún ts'ín sa ni xi ts'e̱ nda̱nindoo̱ nga jun.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 ’¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, já ka̱ xi baku ni̱yóho̱o xu̱ta̱! Jun xi b'a̱ bixíún: “Tsa tjín xi nkú ku̱i̱tsu̱, tsa a̱s'a̱i ni̱nku̱ tsúngijin, najmi tjíhi̱n kju̱a̱'yún nga ts'i̱íntjusun. Tu̱nga xi tsúngijin to̱onsine xi tíjñaya ni̱nku̱, kuihí xi tjíhin nga ts'i̱íntjusun ni xi ku̱i̱tsu̱.”
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Jun xi já chi̱ni ko̱ já ka̱. ¿Má xi 'yún chánka sa? ¿A to̱onsinee̱, a ra̱ ni̱nku̱hú xi títs'ín nga je to̱onsinee̱ nginku̱n Nti̱a̱ná?
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 ’Ko̱ b'a̱ bixíún yo: “Tsa tjín xi nkú ku̱i̱tsu̱, tsa a̱s'a̱i na̱chan chje̱ tsúngijin, kui xi najmi tjíhi̱n kju̱a̱'yún nga ts'i̱íntjusun. Tu̱nga xi tsúngijin chje̱ xi tíjñasun na̱chan chje̱, kuihí xi tjíhin nga ts'i̱íntjusun ni xi ku̱i̱tsu̱.”
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Jun já ka̱. ¿Má xi 'yún chánka sa? ¿A chje̱, a ra̱ na̱chan chje̱hé xi títs'ín nga je chje̱ nginkun Nti̱a̱ná?
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Kui b'a̱ maha, tsa tjín xi nkú ku̱i̱tsu̱hu, tsa a̱s'a̱i na̱chan chje̱ tsúngijin, kui xi ja títsungijin na̱chan chje̱ ko̱ ngayjee̱ ni xi tjíntusún yo̱.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Tsa tjín xi nkú ku̱i̱tsu̱, tsa a̱s'a̱i ni̱nku̱ tsúngijin, ja títsungijin ni̱nku̱ ko̱ Nti̱a̱ná xi tíjña yo̱.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Tsa tjín xi nkú ku̱i̱tsu̱, tsa a̱s'a̱i ndji̱o̱jmi ján tsúngijin, ja títsungijin Nti̱a̱ná xi tíjña yo̱ nga tíbatéxuma.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 ’¡Ni̱ma rú n'ehenu jun, já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱ ko̱ já fariseo̱! ¡Jun xi tu̱ tsjohónu̱u bakuchjíú xi nkú ts'ín yankjún Nti̱a̱ná! 'Bo̱ho̱o Nti̱a̱ná nku tíkjá na̱jún chi̱nko̱ ko̱ xka̱ sinjne̱ xingisoo̱ xi nkú ts'ín tjít'a kju̱a̱téxumoo̱, tu̱nga n'echayanú ni xi 'yún chánka sa xi ta̱ bakúya kju̱a̱téxumoo̱. N'echayo ni xi na̱xu̱ nginku̱n Nti̱a̱ná ko̱ nga tjíhin nga ka̱ma ni̱ma̱nu̱u xu̱ta̱ xi kj'a̱í ko̱ nga tjíhin nga na̱xu̱ s'e̱jinnu̱u éhe̱n Nti̱a̱ná. Kuihí ni xi joo̱n xi tjíhin nga n'o̱o, ko̱ najmi tjíhin nga n'e̱chayo nga n'o̱o ni xingisoo̱ xi tjít'a.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 ¡Jun já ka̱ xi baku ni̱yóho̱o xu̱ta̱! N'etjusun ni xi tu̱ tje̱nt'ahá ko̱ ni xi 'yún chjíhi̱ ra̱ najmi n'esiuhu̱n.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 ’¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱ ko̱ já fariseo̱! ¡Jun xi tu̱ tsjohónu̱u bakuchjíú xi nkú ts'ín yankjún Nti̱a̱ná! Jun xi nkú joyaha tasa̱ ko̱ ta̱ba̱ xi tu̱ na̱tsihi̱n ní kin'echuhu̱n, tu̱nga kitsejíhín ni ani̱ma̱nu̱u ndyjé ko̱ ni xi najmi na̱xu̱.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Ji nda̱ fariseo̱ ka̱, títjun n'e̱chihi̱n a̱yaha̱ taso̱ ko̱ b'a̱ ts'ín ka̱ma jehe na̱tsihi̱n.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 ’¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱ ko̱ já fariseo̱! ¡Jun xi tu̱ tsjohónu̱u bakuchjíú xi nkú ts'ín yankjún Nti̱a̱ná! Jun xi b'a̱ joyaha tsjó xi taba kin'ek'i. Kui xi tsjo ts'ín bakú sunnk'a, tu̱nga a̱yaha̱ kitsehe nintaha̱ ani̱ma̱ ko̱ ngatentee̱ ni chu̱ntí.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Jun xi b'a̱ ta̱ k'un sunnk'o, a̱t'aha̱ nginku̱n xu̱ta̱ 'yún je bakuchíú yjonu̱u, tu̱nga a̱jin ani̱ma̱nu̱u kitsejíhin ni xi tu̱ b'ana̱cha̱ha ko̱ ngatitsun.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 ’¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱ ko̱ já fariseo̱! ¡Jun xi tu̱ tsjohónu̱u bakuchjíú xi nkú ts'ín yankjún Nti̱a̱ná! N'endo tsjóho̱ já profeta̱ ko̱ n'enaxú ndji̱o̱ tsjóho̱ xu̱ta̱ je xi kis'e ni̱stjin nk'ie.
29 — Ai de vocês,
30 Ko̱ b'a̱ bixíún: “Tsa tu̱ ñá ma ti̱ntsu̱ba̱á nk'ie nga y'entu ntje̱ cháná, najmi tsisinko̱ ra̱á nga kits'ínk'ien já profeta̱.”
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Nk'ie nga b'a̱ bixíún, ta̱ juhun n'ek'io yjonu̱u nga ntje̱he̱ xu̱ta̱ xi kits'ínk'ien já profeta̱ jun.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 ¡Tu̱ sahá n'e̱ndju̱ú ni xi kik'atuts'i̱n ntje̱ chánu̱u!
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 ’¡Jun xi b'a̱ k'un xi nkúhu ntje̱nu̱u! ¡Já ch'onk'un xi b'a̱ k'un! ¿Nkú ts'ín ku̱i̱tjunkihinu nga najmi kuankíún nga̱k'i̱e̱n?
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Kui b'a̱ maha, an ts'inkjísenu̱u já profeta̱ ko̱ já nkjink'un ko̱ já chji̱ne̱'én. K'u̱a̱ xi n'e̱k'ion ko̱ kjúát'a kruu̱ ko̱ k'u̱a̱ xi ngjúóho̱o a̱ya ni'ya sinagoga̱nu̱u ko̱ tsjénnkí'uncho xki̱ nanki.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 B'a̱ ts'ín ch'a̱njihinu ngayjee̱ jníhi̱ xu̱ta̱ je xi kin'ek'ien. Ch'a̱tuts'i̱hi̱n ra̱ jníhi̱ Abel, nda̱ je xi y'ejña nk'ie, nga santaha jníhi̱ Zacaria̱ ntíhi̱ Berekia̱ xi kin'ek'ient'ó na̱chan chje̱ xi kjijña a̱nkjín ni̱nku̱.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Kju̱axi̱ ni xi tíxinnu̱u. Ngatentee̱ ni xu'bi̱ ni̱banehe̱ xu̱ta̱ xi tjín nd'a̱i̱.
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 ’¡Jun xu̱ta̱ Jerusalen, xi n'ek'ion já profeta̱ ko̱ b'oho̱o ndji̱o̱ xu̱ta̱ xi n'e nibásenu̱u! ¡A tu̱ nkjihín ni̱yá kama mjena nga k'uentúkúnu̱u xi nkú ts'ín xa̱nto̱ nga b'énkinka̱ ntíhí, tu̱nga najmi kin'e yunú!
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Nd'a̱i̱ ni̱ ma, ja s'e̱jña masen a̱ntenu̱u.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 An b'a̱ tíxinnu̱u nga najmi ta̱ cha̱hanú santa nkúhu nga ku̱i̱chú ni̱stjin nga b'a̱ ku̱i̱xíún: “Kakjanínk'a Nti̱a̱ná xi nibáha ngajoho̱.”
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.