Lucas 14
Éhe̱n Nti̱a̱ná (MAJNT) vs NTLH
1 Nku ni̱stjin nkjún ni̱ñu̱ ngji kjine Jesu ni'yaha̱ nku nda̱ k'aku̱ fariseo̱. Kikuntá 'maha̱ jóo̱ kui chu̱bo̱.
1 Num sábado, Jesus entrou na casa de certo líder fariseu para tomar uma refeição. E as pessoas que estavam ali olhavam para Jesus com muita atenção.
2 Ta̱ kabasinjña yo̱ nginku̱n Jesu nku nda̱ xi xka̱í tíi̱nchaha̱.
2 Um homem, com as pernas e os braços inchados, chegou perto dele.
3 A̱s'a̱i kinchja̱ko̱ Jesu já maestru̱hu̱ kju̱a̱téxumoo̱ ko̱ já fariseo̱:
3 E Jesus perguntou aos mestres da Lei e aos fariseus:
4 Tu̱nga najmi kinchja̱há jóo̱. A̱s'a̱i Jesu kits'ínsihi̱n nda̱ uu̱n, kits'ínnkihi̱ ko̱ kits'ínkji ngáha ni'yaha̱.
4 Mas eles não responderam nada. Então Jesus pegou o homem, curou-o e o mandou embora.
5 A̱s'a̱i ta̱ kinchja̱ko̱hó ngáha jóo̱ nga b'i̱ kitsúhu̱:
5 Aí disse:
6 Najmi kinchja̱ jóo̱, a̱t'aha̱ najmi be nkú ku̱i̱tsu̱.
6 E eles não puderam responder.
7 Ja kamoo̱, nk'ie nga kikie Jesu xi nkú ts'ín tíf'ájin xu̱ta̱ xi kama ñjakú yo̱ a̱nte xi tíi̱ncha títjuu̱n nga tíb'entut'á yámixo̱, a̱s'a̱i y'éjña chu̱ba̱yaha̱ nga tsakúya. B'i̱ kitsúhu̱:
7 Certa vez Jesus estava reparando como os convidados escolhiam os melhores lugares à mesa. Então fez esta comparação:
8 —Tsa tjín xi ku̱i̱tsu̱yahi nga k'úín nku s'í kju̱a̱bixan, najmi tu̱ a̱nte xi síjña títjuu̱n binchin. A̱t'aha̱ tsa tu̱ ahá ni kj'u̱a̱í nku xi ta̱ kik'inyaha̱ nga kj'u̱a̱í s'íu̱ xi 'yún yankjún sa nga ji,
8 — Quando alguém convidá-lo para uma festa de casamento, não sente no melhor lugar. Porque pode ser que alguém mais importante tenha sido convidado.
9 tsa a̱s'a̱i b'a̱ kj'u̱a̱í tsuhi nda̱ xi tíb'asje s'íu̱: “Nda̱i̱ tjehi̱n má kabinchin”, kui nga ka̱ma suba ts'íhin ri nk'ie nga k'úi̱nnchin a̱nte xi fekuu̱.
9 Então quem convidou você e o outro poderá dizer a você: “Dê esse lugar para este aqui.” Aí você ficará envergonhado e terá de sentar-se no último lugar.
10 Ni xi n'e̱ní tsa tjín xi ku̱i̱tsu̱yahi nga k'úín nku s'í, t'ihi̱nnchin a̱nte xi fekuu̱, tu̱ xi b'a̱ kj'u̱a̱í tsuhu ri nda̱ xi kitsúyahi nga kjúái̱ s'íu̱: “Ji nda̱ amigo̱, t'ihi̱nnchin nku a̱nte xi tíjña k'aku̱.” B'a̱ ts'ín sa̱kúhu ri kju̱a̱chánka nginku̱n ngayjee̱ xi k'úéntut'áko̱hi yámixo̱.
10 Pelo contrário, quando você for convidado, sente-se no último lugar. Assim quem o convidou vai dizer a você: “Meu amigo, venha sentar-se aqui num lugar melhor.” E isso será uma grande honra para você diante de todos os convidados.
11 A̱t'aha̱ tu̱ yáhá ni xi k'u̱a̱sje nk'a suba yjoho̱, kui xi cha̱jnu̱cha. Ko̱ xi k'u̱a̱sje ni̱ma̱kju̱a̱ yjoho̱, kui xi sa̱kúhu̱ kju̱a̱chánka.
11 Porque quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
12 Ko̱ ta̱ kinchja̱ko̱ Jesu nda̱ xi kitsúyaha̱ nga kj'u̱a̱í kjine ni̱ñu̱. B'i̱ kitsúhu̱:
12 Depois Jesus disse ao homem que o havia convidado:
13 Ni xi n'e̱ní nk'ie nga s'í n'e̱sjei, xu̱ta̱ x'a̱n chu̱baihi̱, xi ni̱ma̱ha̱, xi najmi ma fi ko̱ xi ka̱.
13 Mas, quando você der uma festa, convide os pobres, os aleijados, os coxos e os cegos
14 B'a̱ ts'ín nda ka̱mat'aihinni. A̱t'aha̱ xu̱ta̱ xu'bi̱ najmi ka̱maha̱ tsjá ngajoya ngáha ri ni xi kj'u̱a̱i̱hi̱, tu̱nga ka̱ma chjíhí ri ni̱stjin nk'ie nga kj'u̱a̱íya ngáha̱ ra̱ ngabayoo̱ xu̱ta̱ xi na̱xu̱ y'entu.
14 e você será abençoado. Pois eles não poderão pagar o que você fez, mas Deus lhe pagará no dia em que as pessoas que fazem o bem ressuscitarem.
15 Nk'ie nga kint'é ni xu'bi̱ nku nda̱ xi ta̱ kab'ejñat'ako̱ Jesu yámixo̱, a̱s'a̱i b'a̱ kitsú:
15 Um dos que estavam à mesa ouviu isso e disse para Jesus: — Felizes os que irão sentar-se à mesa no
16 A̱s'a̱i b'a̱ kitsúhu̱ Jesu ndo̱:
16 Então Jesus lhe disse:
17 Nk'ie nga ja tsichu chu̱ba̱, a̱s'a̱i kits'ínkji nku nda̱ musu̱hu̱ ndo̱. “Nibó, a̱t'aha̱ ja tjínda ngayjee̱ nichinee̱”, kitsúhu̱ xi i̱ncha kin'ekint'é nga kj'u̱a̱í s'íu̱.
17 Quando chegou a hora, mandou o seu empregado dizer aos convidados: “Venham, que tudo já está pronto!”
18 Tu̱nga ngayjee̱ jóo̱ i̱ncha tsanki nga n'e̱'yún tak'uhu̱n. “A̱s'a̱i kuak'atsená nku jñá ko̱ tjíhin nga kfínsehe̱. Tíbankihi nga n'e̱'yún tak'unní”, kitsú nda̱ xi tjun kik'inyaha̱.
18 — Mas eles, um por um, começaram a dar desculpas. O primeiro disse ao empregado: “Comprei um sítio e tenho de dar uma olhada nele. Peço que me desculpe.”
19 “A̱s'a̱i kuak'atsená te turu̱ bakján nanki. Tífikjut'ayá chu̱. Tíbankihi nga n'e̱'yún tak'unní”, kitsú ngá kj'a̱í nda̱.
19 — Outro disse: “Comprei cinco juntas de bois e preciso ver se trabalham bem. Peço que me desculpe.”
20 “A̱s'a̱i kuixanná, kui kju̱a̱ha nga najmi ka̱ma kfíhinna”, kitsú ngá nda̱ xi ma jahan.
20 — E outro disse: “Acabei de casar e por isso não posso ir.”
21 ’Kik'óya ngáha nda̱ musu̱ ko̱ kitsúyaha̱ nda̱ nti̱a̱ha̱ ngayjee̱ ni xu'bi̱. A̱s'a̱i kama kjaha̱n nda̱ xi ts'e̱ ni'yoo̱. “Ki̱tsa̱ t'in a̱jin na̱nti̱o̱ ko̱ ni̱yáté xi tjín nanki xu'bi̱. Nibáko̱i̱ e̱i̱ xi x'a̱ha̱n, xi ni̱ma̱ha̱, xi ka̱ha̱, ko̱ xi najmi ma fi”, kitsúhu̱ nda̱ musu̱hu̱.
21 — O empregado voltou e contou tudo ao patrão. Ele ficou com muita raiva e disse: “Vá depressa pelas ruas e pelos becos da cidade e traga os pobres, os aleijados, os cegos e os coxos.”
22 A̱skahan b'a̱ kitsú nda̱ musu̱: “Ji nda̱ nti̱a̱, ja kuats'intjusan xi nkú nga kuakixín, tu̱nga tjíhín sa a̱nte.”
22 — Mais tarde o empregado disse: “Patrão, já fiz o que o senhor mandou, mas ainda está sobrando lugar.”
23 A̱s'a̱i b'a̱ kitsú nda̱nti̱o̱: “T'in a̱ya ni̱yóo̱ ko̱ a̱nte xi̱ xi tjíndai e̱i̱. N'e̱ kju̱a̱'yúhu̱n ri̱ xu̱ta̱ nga kju̱a̱s'en e̱i̱, tu̱ xi tséhe ni'yana̱.
23 — Aí o patrão respondeu: “Então vá pelas estradas e pelos caminhos e obrigue os que você encontrar ali a virem, a fim de que a minha casa fique cheia.
24 A̱t'aha̱ an b'a̱ tíxinnu̱u nga ndaha nku xu̱ta̱ xu'bo̱ xi kixinya títjuhu̱n najmi kji̱ne̱ ni xi y'endá.”
24 Pois eu afirmo a vocês que nenhum dos que foram convidados provará o meu jantar!”
25 Nkjin ṉkjún maha xu̱ta̱ xi tje̱nnkihi̱ Jesu. A̱s'a̱i kits'ínk'ótjiyak'un ko̱ b'a̱ kitsúhu̱:
25 Certa vez uma grande multidão estava acompanhando Jesus. Ele virou-se para eles e disse:
26 —Tsa tjín xi tsjénnkina, tjíhin nga 'yún ts'i̱ín mjena nga na̱'mihi̱, na̱aha̱, chju̱úhu̱n, ntíhi̱, já nts'e̱, jminchjín nichja, ko̱ santaha yjoho̱. Tsa najmi b'a̱ ts'i̱ín, najmi tsuhu̱ ra̱ nga ka̱ma xu̱ta̱ ni'yakuyána̱.
26 — Quem quiser me acompanhar não pode ser meu seguidor se não me amar mais do que ama o seu pai, a sua mãe, a sua esposa, os seus filhos, os seus irmãos, as suas irmãs e até a si mesmo.
27 Xi najmi títsjáha̱ yjoho̱ nga tsjénnkina santaha tsa ku̱a̱yá nga̱t'ana̱, najmi tsuhu̱ ra̱ nga ka̱ma xu̱ta̱ ni'yakuyána̱.
27 Não pode ser meu seguidor quem não estiver pronto para morrer como eu vou morrer e me acompanhar.
28 ’Tsa nku xi tíjñajinnu̱u mjehe̱ ts'i̱ínnda nku torre̱, ¿a najmi tjuhún k'úéjña nga ts'i̱ínxki̱ nkú tjín ni xi kfe̱t'aha̱, tu̱ xi sku̱e̱he tsa tíjñaha̱ ni xi machjéhe̱n nga ts'i̱ínndju̱ú niu̱?
28 Se um de vocês quer construir uma torre , primeiro senta e calcula quanto vai custar, para ver se o dinheiro dá.
29 A̱t'aha̱ tsa̱ ts'i̱ínnda tuts'in xjóo̱ ko̱ a̱skahan najmi ku̱i̱chúkju̱a̱ha̱ nga ts'i̱ínndju̱ú niu̱, a̱s'a̱i ngayjee̱ xu̱ta̱ xi sku̱e̱he̱ nga b'a̱ ts'i̱ín ku̱a̱jnu̱kiehe̱.
29 Se não fizer isso, ele consegue colocar os alicerces, mas não pode terminar a construção. Aí todos os que virem o que aconteceu vão caçoar dele, dizendo:
30 B'i̱ ngján b'a̱ ku̱i̱tsu̱: “Nku xá kik'atuts'i̱hi̱n kui nda̱i̱, tu̱nga najmi tsichukju̱a̱há ra̱ nga kits'ínndju̱ú.”
30 “Este homem começou a construir, mas não pôde terminar!”
31 ’Ko̱ tsa nku nda̱ rei̱ xi tíjñaha̱ te mii̱ já jun mjehe̱ ngju̱a̱i̱ kjánko̱ kj'a̱í nda̱ rei̱, ¿a najmi tjuhún k'úéjña nga ts'i̱ínnkjink'un tsa ku̱i̱chúkju̱a̱ha̱ nga kja̱ánko̱ nda̱ rei̱ xinkuu̱ xi nibáko̱ kan mii̱ já jun xi ts'e̱?
31 — Se um rei que tem dez mil soldados vai partir para combater outro que vem contra ele com vinte mil, ele senta primeiro e vê se está bastante forte para enfrentar o outro.
32 Ko̱ tsa behe̱ k'un nga najmi ku̱i̱chúkju̱a̱ha̱, a̱s'a̱i ts'i̱ínkji já chji̱ne̱'én xi ts'e̱ xi má nga ku̱a̱nkihi̱ kju̱a̱jyu nda̱ rei̱ xinkuu̱ nk'ie nga kjin tje̱n sa.
32 Se não fizer isso, acabará precisando mandar mensageiros ao outro rei, enquanto este ainda estiver longe, para combinar condições de paz. Jesus terminou, dizendo:
33 Kui b'a̱ maha, tu̱ yáhá ni xi tíjñajinnu̱u xi najmi k'u̱éjña ngayjee̱ ni xi tjíhi̱n, kui xi najmi tsuhu̱ ra̱ nga ka̱ma xu̱ta̱ ni'yakuyána̱.
33 — Assim nenhum de vocês pode ser meu discípulo se não deixar tudo o que tem.
34 ’Nda na̱xo̱, tu̱nga tsa ndyja̱ nga'yúhu̱n, ¿nkú ts'ín ka̱ma ntia ngáha?
34 — O sal é uma coisa útil; mas, se perde o gosto, deixa de ser sal.
35 Najmi ta̱ chjíhi̱ ra̱. Najmi ka̱ma n'e̱chjén xi nkúhu tsa ninte ko̱ ta̱ ndaha tsa n'e̱tjijihi̱n abono̱. Tu̱ ngju̱a̱i̱yahá sa na̱tsin ján. Xi tje̱n tja̱ba̱xínñju, katasínñju.
35 É jogado fora, pois não serve mais nem para a terra nem para o monte de esterco. Se vocês têm ouvidos para ouvirem, então ouçam.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 14, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.