1 Coríntios 4
Éhe̱n Nti̱a̱ná (MAJNT) vs VC
1 Kui b'a̱ maha, já xi ts'ínxát'aha̱ ra̱ Cristo̱ katumanu̱u ji̱n nga cha̱se̱ni̱, já xi kik'a̱i̱ xáha̱ nga ku̱a̱kúya ni xi y'éjña 'ma Nti̱a̱ná ni̱stjin nk'ie ko̱ mjehe̱ nga k'u̱éjña chji nd'a̱i̱.
1 Que os homens nos considerem, pois, como simples operários de Cristo e administradores dos mistérios de Deus.
2 Yahá nga xi 'ba̱i̱hi̱ nku xá binchihi̱ nga kixi̱ ngju̱a̱i̱ko̱ xáha̱.
2 Ora, o que se exige dos administradores é que sejam fiéis.
3 An bi najmi kjinta̱hana tsa cha̱so̱ho̱ mí nihi xi nda ko̱ tsa najmi nda títs'ian ko̱ tsa nku nda̱ jue xi b'a̱ ts'i̱ín. Ta̱ ndaha an najmi be xi nkú ts'ín ts'innisihi̱ ra̱ yjona̱ tsa mí nihi.
3 A mim pouco se me dá ser julgado por vós ou por tribunal humano, pois nem eu me julgo a mim mesmo.
4 Nda tjíya kju̱a̱nkjintak'unna̱ tu̱nga najmi kuihí niu̱ tsuhu̱ ra̱ tsa najmi tje̱nna. A̱t'aha̱ Nti̱a̱náhá xi basehe̱ ni xi ts'ian.
4 De nada me acusa a consciência; contudo, nem por isso sou justificado. Meu juiz é o Senhor.
5 Kui nga najmi tu̱ chasehe̱ ru̱u yá xi nda títs'ín ko̱ yá xi najmi nda títs'ín kintehe̱ ni nga kj'u̱a̱í Nda̱ Nti̱a̱ná. A̱t'aha̱ kuihí xi ku̱a̱kúchji ni xi tíjña 'ma má jyuu̱n ko̱ k'u̱éjña chji xi nkú ts'ín tjíntuyá ani̱ma̱ha̱ xu̱ta̱. Kui ni̱stjiu̱n Nti̱a̱ná nda ts'ín ku̱i̱nchja̱ne xu̱ta̱ xi nkú ts'ín kanéhe̱ nga nkúnkú.
5 Por isso, não julgueis antes do tempo; esperai que venha o Senhor. Ele porá às claras o que se acha escondido nas trevas. Ele manifestará as intenções dos corações. Então cada um receberá de Deus o louvor que merece.
6 Jun já nts'e, Apolo̱ ko̱ yjona̱ kuanchjani̱jmíyahana tu̱ xi cha̱hanu nga najmi tjíhin nga ku̱i̱tjátihu̱u xi nkú ts'ín tjít'a. Kui nga najmi tu̱ chánka katumaha̱nu̱u yjonu̱u nga̱t'aha̱ xi tje̱nnkiu ko̱ a̱s'a̱i najmi n'e̱chjíhi̱ ru̱u xinkuu̱.
6 Se apliquei tudo isso a mim e a Apolo foi por vossa causa, para que, por meio de nós, aprendais a não ultrapassar o que está escrito e para que vos não ensoberbeçais tomando partido a favor de um e com prejuízo de outrem.
7 A̱t'aha̱, ¿yá xi b'a̱ títsu nga ji xi 'yún nda sai a̱jihi̱n xu̱ta̱ xingisoo̱? Ngayjee̱ ni xi tjíhin tu̱ kik'a̱i̱híri. Nk'ie nga tu̱ kik'a̱i̱hí ri ni xi tjíhin, ¿á chu̱ba̱ chánkahá tín'esjeheni yjohi̱, xi nkúhu tsa najmi tu̱ kik'a̱i̱hí ri ni xi tjíhin?
7 O que há de superior em ti? Que é que possuis que não tenhas recebido? E, se o recebeste, por que te glorias, como se o não tivesses recebido?
8 Jun ja tjínnu̱u ngayjee̱ ni xi mjenu̱u. Ja kama nchi̱nó. Ja tsichumo xi nkú joyaha já rei̱ xi najmi ta̱ machjéhe̱n ra̱ ji̱n. Mjena tsa já rei̱ kju̱axi̱ ka̱mo kai, tu̱ xi b'a̱ ts'ín ko̱ ji̱n sa̱kút'aha̱ni̱ xánu̱u nga ta̱ ku̱a̱texumai̱.
8 Já estais fartos! Já estais ricos! Sem nós, sois reis! Praza a Deus que reineis, de fato, para que também nós reinemos convosco!
9 A̱t'aha̱ b'a̱ mana nga ji̱n xi tí'mini̱ já postru̱ Nti̱a̱ná kitsjánte nga kamai̱ xi nkúhu já xi finijé, xi tjín nga n'e̱k'ien. Ntítsjee̱ ko̱ xu̱ta̱ tíbe ni xi tímat'ai̱n.
9 Porque, ao que parece, Deus nos tem posto a nós, apóstolos, na última classe dos homens, por assim dizer sentenciados à morte, visto que fomos entregues em espetáculo ao mundo, aos anjos e aos homens.
10 Ji̱n xi xu̱ta̱ chi̱ni tí'mini̱ a̱t'aha̱ Cristo̱ n'exát'ai̱hi̱, ko̱ jun xi xu̱ta̱ nkjink'un kamo nga kis'ejinnu̱u Cristo̱. Ji̱n xi najmi tjínni̱ nga'yún, jun xi tjínnu̱u nga'yún. Jun nda ts'ín ts'ínkjáínnu̱u xu̱ta̱, ji̱n ch'on ts'ín ts'ínkjáínni̱.
10 Nós, estultos por causa de Cristo; e vós, sábios em Cristo! Nós, fracos; e vós, fortes! Vós, honrados; e nós, desprezados!
11 Santaha ni̱stjin nd'a̱i̱ kjintjíá tíyai̱ ko̱ santaha ni xi s'i̱ najmi tísakúni̱. Najmi tjínni̱ najyun, tíbich'onjinni̱ ko̱ chu̱ba̱ tinimasún níi̱.
11 Até esta hora padecemos fome, sede e nudez. Somos esbofeteados, somos errantes,
12 Ji̱n kjineni̱ yjoni̱. Ch'on tsuni̱ xu̱ta̱, tu̱nga binchintjáí níi̱ xi b'a̱ tsuni̱ tu̱ xi Nti̱a̱ná nda ts'i̱ínko̱ho̱ ra̱, ndaha tsa b'a̱ títsuni̱. Tje̱nnki unkieni̱ xu̱ta̱, tu̱nga n'e chúkju̱a̱ níi̱.
12 fatigamo-nos, trabalhando com as nossas próprias mãos. Insultados, abençoamos; perseguidos, suportamos; caluniados, consolamos!
13 Ch'on ts'ín nchja̱yaneni̱ xu̱ta̱, tu̱nga én ndahá n'ek'óyai̱hi̱ xi b'a̱ tsuni̱. Ja tsichu mai̱ xi nkúhu stjé a̱jihi̱n xu̱ta̱ a̱sunntee̱, xi nkúhu ni xi najmi chumi ni chjíhi̱ ra̱. B'a̱ tímat'ai̱n santaha ni̱stjin nd'a̱i̱.
13 Chegamos a ser como que o lixo do mundo, a escória de todos até agora...
14 Najmi tíb'et'ánu̱u ni xu'bi̱ tsa tu̱ xi tsjaha̱nu̱u kju̱a̱suba. Tíb'et'á níná ni xu'bi̱ tu̱ xi títsjani̱yáha̱nu̱u jun xi ntína̱ xi tjona.
14 Não vos escrevo estas coisas para vos envergonhar, mas admoesto-vos como meus filhos muitos amados.
15 A̱t'aha̱ ndaha tsa s'e̱nu̱u te mii̱ xi ku̱a̱kúyanu̱u éhe̱n Cristo̱, tu̱nga najmi nkjihín na̱'mi xi s'e̱nu̱u. An tsichu ma xi nkúhu tsa na̱'minu̱u nga y'eni̱jmínu̱u én nda tsuhu̱ Cristo̱ Jesu, kui xi kits'ínk'íéntu tík'unnu̱u.
15 Com efeito, ainda que tivésseis dez mil mestres em Cristo, não tendes muitos pais; ora, fui eu que vos gerei em Cristo Jesus pelo Evangelho.
16 Kui b'a̱ maha, tíbankihi̱nu̱u nga cha̱se̱ chu̱ba̱yahanú tu̱ xi b'a̱ ta̱ n'e̱henu.
16 Por isso, vos conjuro a que sejais meus imitadores.
17 Kui kju̱a̱ha nga títs'inkjísehe̱nu̱u Timoteo̱, xi ta̱ kikj'áts'e̱he̱ Nda̱ Nti̱a̱ná. Kui xi xi nkú joyaha ntína̱ xi tjona, xi ma 'yún k'an. Ts'i̱ínkj'áítsjennu̱u xi nkú títs'ian nga títs'inxát'aha̱ Cristo̱ Jesu, xi nkú ts'ín bakuyá ngayjee̱ ni̱nku̱ xi tjín tu̱ má xi tje̱hén ni.
17 Para isso é que vos enviei Timóteo, meu filho muito amado e fiel no Senhor. Ele vos recordará as minhas normas de conduta, tais como as ensino por toda parte, em todas as igrejas.
18 Tjín xi chu̱ba̱ tíbasin títjuhún a̱jinnu̱u a̱t'aha̱ b'a̱ títsu nga najmi kfínsenu̱u.
18 Alguns, presumindo que eu não mais iria ter convosco, encheram-se de orgulho.
19 Tu̱nga tsa Nti̱a̱ná mjehe̱, kfínse xatínu̱u ko̱ skue najmi tu̱ nkú títsu jóo̱. Ta̱ skue nkú tu̱ nk'a xáha̱ xi b'a̱ tíi̱ncha tsu.
19 Mas brevemente irei ter convosco, se Deus quiser, e tomarei conhecimento não do que esses orgulhosos falam, mas do que são capazes.
20 Nk'ie nga Nti̱a̱ná batéxumaha̱ xu̱ta̱, ni xi ts'ín xu̱to̱ bakúchji nga Nti̱a̱ná batéxumaha̱, najmi ni xi tsu.
20 Porque o Reino de Deus não consiste em palavras, mas em atos.
21 ¿Má nihi xi mjenu̱u? ¿A nk'ie nga kfínsenu̱u, ndjá ts'inko̱nu̱u? ¿A ra̱ tu̱ sahá kju̱a̱tjo kfínko̱nu̱u ko̱ ni̱ma̱kju̱a̱ kuasenu̱u?
21 Que preferis? Que eu vá visitar-vos com a vara, ou com caridade e espírito de mansidão?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.