Mateus 15
Jalapa de Díaz Mazatec NT (MAJ_BTT) vs NTLH
1 A̱s'a̱i i̱ncha j'aisehe̱ Jesu já fariseo̱ ko̱ já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱ xi nibaha nanki Jerusalen. B'a̱ i̱ncha kitsúhu̱:
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 —¿Á najmi ts'íntjusuhun já ni'yakuyáhi̱ sihi̱n xi y'éjñaná ntje̱ cháná? Najmi títjun bané ntsja nk'ie nga kjine ni̱ñu̱.
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Ko̱ máha jun, ¿á najmi n'etjusuhunnu ni xi y'éjña Nti̱a̱ná, nga tu̱ sahá sinnu̱u n'etjusuhunnu?
3 Jesus respondeu:
4 Tjít'a má nga b'a̱ kitsú Nti̱a̱ná: “Cha̱nkjúín na̱'mihi̱ ko̱ na̱ahi̱”, ko̱ “Xi ch'on ku̱i̱tsu̱hu̱ na̱'mihi̱ ko̱ tsa na̱aha̱, kui xi tjíhin nga n'e̱k'ien.”
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Tu̱nga juhún b'a̱ bixíún nga tsa tjín xi b'i̱ ku̱i̱tsu̱hu̱ na̱'mihi̱ ko̱ tsa na̱aha̱: “Ngayjee̱ ni xi tjínna nga kúási̱nko̱ho kai, ja chje̱ kitsjaha̱ Nti̱a̱ná”,
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 tsa tjín xi b'a̱ ku̱i̱tsu̱, kui xi najmi ta̱ tjíhin tsa sku̱e̱nkjún na̱'mihi̱ ko̱ tsa na̱aha̱. Kui nihi xi bixíún. B'a̱ ts'ín najmi ta̱ n'echjíhinu éhe̱n Nti̱a̱ná tu̱ nga̱t'aha̱ sin xi kin'ekjas'ennu̱u.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 ’¡Tu̱ tsjohónu̱u nga bakuchíú xi nkú ts'ín yankjún Nti̱a̱ná! Kju̱axi̱ kjáíhin ni xi kitsú nda̱ profeta̱ Isaia̱ nk'ie nga b'a̱ ts'ín y'ét'a:
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 — ausente —
8 “Deus disse:
9 — ausente —
9 A adoração deste povo é inútil,
10 A̱s'a̱i b'i̱ kitsúhu̱ Jesu xu̱ta̱ nkjiu̱n: —Tjenñju ko̱ katumankjinnu̱u.
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Ni xi fas'en ts'a xu̱ta̱, najmi kui xi ts'ín sihi̱ nginku̱n Nti̱a̱ná. Ni xi bitju ní ts'a, kui ní nihi xi ts'ín sihi̱.
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 A̱s'a̱i j'aisehe̱ Jesu já ni'yakuyáha̱ ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —¿A yai nga já fariseo̱ najmi kuasasíhi̱n én xi kuachubai?
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 B'i̱ kitsú Jesu: —N'e̱sjenji santaha ko̱ kja̱ma̱ha̱ ngayjee̱ yá xi najmi y'éntje̱ Na̱'mina̱ xi tíjña ndji̱o̱jmi ján.
13 Jesus respondeu:
14 Najmi tu̱ nkjún manu̱u jóo̱. Já ka̱há niu̱ xi bakú ni̱yáha̱ xu̱ta̱ ka̱. Tsa nku nda̱ ka̱ ku̱a̱kú ni̱yáha̱ kj'a̱í nda̱ ka̱, ¿a najmi ku̱i̱xu̱ntuyáhá nga joo̱ nku ti̱xa̱?
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 A̱s'a̱i b'a̱ kitsú Pedro̱: —T'inyani̱ nkú tsuhu̱ ra̱ ni xi kuak'iejña chu̱ba̱yai.
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 B'i̱ kitsú Jesu: —¿A ta̱ ndaha jun najmi mankjinnu̱u?
16 Jesus disse:
17 ¿A najmi yanú nga ngayjee̱ ni xi fas'en ts'a xu̱ta̱, fi a̱ya ka̱ts'a̱ ko̱ bitju ngáha?
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Ni xi bitju ní ts'a xu̱ta̱, kui ní xi nibáha a̱jin ani̱ma̱ha̱ ko̱ kui xi ts'ín sihi̱ nginku̱n Nti̱a̱ná.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 A̱t'aha̱ a̱jin ani̱ma̱ha̱ ní xu̱ta̱ nibáha̱ ra̱ nga ch'on ts'ín ts'ínnkjink'un, nga ts'ínk'ien xinkjín, nga bangane kju̱a̱bixoo̱n, nga tjín xi fantuko̱ jminchjín nga najmi kje̱e bixan, nga ndyjé ts'ín, nga nchja̱ én tsank'á, ko̱ nga ch'on tsuhu̱ xinkjín.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Kuihí ni xu'bi̱ xi ts'ín sihi̱ xu̱ta̱ nginku̱n Nti̱a̱ná. Tu̱nga tsa kji̱ne̱ ni̱nku̱a̱n nga najmi títjun ku̱a̱né ntsja, najmi kui nihi xi ts'ín sihi̱ xu̱ta̱ nginku̱n Nti̱a̱ná.
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 A̱s'a̱i tsitju Jesu yo̱ nga ngji a̱nte xi tiña maha̱ nanki Tiro̱ ko̱ nanki Sidon.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Ko̱ tu̱ kikjintáya tje̱nnkihí ra̱ nku ta̱chju̱ún xi najmi ntje̱ judio̱ tje̱he̱n ra̱ xi yo̱ tíjña. B'a̱ kitsúhu̱: —¡Ji chá maestru̱, ji xi ntje̱he̱ David, cha̱se̱ ni̱ma̱ní i̱chí an! ¡Ta̱kjín i̱chína̱ tíjñajihi̱n chánindoo̱, kui nga tu̱ xí uhún tíbehe̱ ra̱!
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Tu̱nga ndahá nku én najmi kinchja̱ Jesu. A̱s'a̱i j'aise tiñaha̱ já ni'yakuyáha̱ ko̱ b'a̱ i̱ncha kitsúhu̱: —Tu̱ sahá b'a̱ t'ihi̱n ta̱chjúu̱n nga katji, a̱t'aha̱ tíkjintáya tje̱nnkiná.
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Kits'ín nibána Nti̱a̱ná nga tu̱ nkuhú xu̱ta̱ xi ntje̱ Israel tje̱he̱n ra̱ kfínsehe̱, xu̱ta̱ xi kindyja xi nkú joyaha chu̱tsa̱nka̱ xi ngji t'axín suba.
24 Jesus respondeu:
25 A̱s'a̱i j'ai ta̱chjúu̱n, tsasinkúnch'int'aha̱ Jesu ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —¡Ji chá maestru̱, ti̱si̱nko̱ní i̱chí an!
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 B'i̱ kitsú Jesu: —Najmi nda tjín tsa chjú'aha̱ ni̱nku̱a̱ha̱n jántíu̱ nga kj'u̱a̱i̱hi̱ nañóo̱.
26 Jesus disse:
27 A̱s'a̱i b'a̱ kitsú ta̱chjúu̱n: —Joho̱n, chá maestru̱, tu̱nga santahá ni ko̱ nañóo̱ kjine xi̱hi̱ ni̱nku̱a̱n xi bixunntunkí yámixa̱ha̱ nti̱a̱ha̱.
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 B'i̱ kitsú Jesu: —Ji ta̱chju̱ún, ¡á b'a̱ 'yún s'ejihin ri nga Nti̱a̱ná kits'ín nibána! Katuma xi nkú ts'ín mjehi. Ta̱ kuihi chu̱bo̱ kamanda ta̱kjíhi̱n ta̱chjúu̱n.
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Tsitju Jesu yo̱ nga ngji a̱ndai ntáchak'un Galilea̱. A̱s'a̱i ngjinji nku a̱sunntu tje̱nki̱ ko̱ yo̱ y'ejña.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 I̱ncha j'aisehe̱ Jesu nkjin ṉkjún xu̱ta̱ nga j'aiko̱ xi najmi ma fi, xi ka̱, xi najmi ma nchja̱, xi kutu ntsja, ko̱ nkjin sa xi uhu̱n. Kui xi j'aik'íéntut'áha̱ Jesu ko̱ Jesu kits'ínnkihi̱ ngayjee̱.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Kui nga kama nkjúhu̱n ra̱ xu̱ta̱ nkjiu̱n nk'ie nga kikie nga tínchja̱ xu̱ta̱ xi najmi ma nchja̱, kamandu̱ú ntsja xu̱ta̱ xi kutu ntsja, tjíma xu̱ta̱ xi najmi ma fi, ko̱ kama chjihi̱ xu̱ta̱ xi ka̱. A̱s'a̱i i̱ncha kits'íntsjoho̱ Nti̱a̱ha̱ xu̱ta̱ Israel.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 A̱s'a̱i kinchja̱ha̱ Jesu já ni'yakuyáha̱ ko̱ b'i̱ kitsúhu̱: —Tíma ni̱ma̱na xu̱ta̱ nkjii̱n, a̱t'aha̱ ja tjíhi̱n jan ni̱stjin nga tjíntuko̱ná e̱i̱. Ja najmi ta̱ tjíhi̱n ra̱ nichine. Najmi mjena ts'inkjí kjintíá, a̱t'aha̱ tsa ku̱a̱yáya a̱ya ni̱yóo̱.
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 A̱s'a̱i b'i̱ i̱ncha kitsú já ni'yakuyóo̱: —¿Tu̱nga má xi tje̱hen sa̱kúná e̱i̱ a̱nte t'axín xu'bi̱ ni̱nku̱a̱n xi ka̱maha̱ ra̱ nga kji̱ne̱ xu̱ta̱ xi b'i̱ nkjún ts'ín nkjin maha?
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 B'i̱ kitsú Jesu: —¿Nkú tjín ni̱nku̱a̱n kich'o? B'a̱ i̱ncha kitsú jóo̱: —Yatu maha ko̱ k'u̱a̱ tji̱o̱ xi̱xi̱.
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 A̱s'a̱i b'a̱ kitsú Jesu nga k'úéntu xu̱ta̱ nkjiu̱n t'anankiu̱.
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Jakj'á ni̱nku̱a̱n xi yatuu̱ ko̱ tji̱o̱ ko̱ kitsjáha̱ máb'a̱chjíhi̱ Nti̱a̱ná. Tsakjánya ko̱ kitsjáha̱ já ni'yakuyáha̱. A̱s'a̱i já ni'yakuyóo̱ kits'ínndzjoho̱ ni̱nku̱o̱n ko̱ tji̱o̱ xu̱ta̱ nkjiu̱n.
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 Kikjine tente xu̱ta̱ niu̱ santa nkúhu nga kitse sisihi̱n. A̱s'a̱i j'áíya ni̱nku̱a̱n xi ts'ankiu̱. Yatu ni̱si̱n kama.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Ñju mii̱ jáx'i̱n ko̱ kj'a̱í jminchjíu̱n ko̱ jántí xi kikjine nichinee̱.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Nk'ie nga kits'ínkji Jesu xu̱ta̱ nkjiu̱n ni'yaha̱, jas'en ngáha tsutsuu̱ nga ngji a̱nte xi tiña maha̱ nanki Magadan.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.