João 1
Jalapa de Díaz Mazatec NT (MAJ_BTT) vs NVI
1 Nga tuts'ihi̱n ni tu̱ b'a̱ ts'ín jahá tíjña Ée̱n. Kui Ée̱n xi y'ejñako̱ho̱ Nti̱a̱ná. Kui Ée̱n xi Nti̱a̱ná.
1 No princípio era aquele que é a Palavra. Ele estava com Deus, e era Deus.
2 Kui xi y'ejñako̱ Nti̱a̱ná nkúhu nga tuts'ihi̱n ni.
2 Ela estava com Deus no princípio.
3 Ée̱n kits'ínndako̱ho Nti̱a̱ná ngayjee̱ ni xi tjín. Ndaha nku ni xi tjín najmi kin'enda tsa najmi tjín Ée̱n.
3 Todas as coisas foram feitas por intermédio dele; sem ele, nada do que existe teria sido feito.
4 Yo̱ nibáha̱ ra̱ kju̱a̱tík'un. Kui kju̱a̱tík'uu̱n, kui nd'í xi ts'ín ndzjehe̱n xu̱ta̱.
4 Nele estava a vida, e esta era a luz dos homens.
5 Ndíi̱ tíb'at'ai má jyuu̱n ko̱ má jyuu̱n najmi tíchúkju̱a̱ha̱ nga títs'ínk'ien.
5 A luz brilha nas trevas, e as trevas não a derrotaram.
6 J'ai nku nda̱ xi 'mi Jua xi Nti̱a̱ná kits'ín nibáha̱.
6 Surgiu um homem enviado por Deus, chamado João.
7 J'ai tsúya ni xi kikie tu̱ xi ku̱i̱tsu̱yaha yáha nd'íu̱ ko̱ tu̱ xi s'e̱jihi̱n ra̱ ngayjee̱ xu̱ta̱ nd'í xi j'ai nchja̱ni̱jmíyaha.
7 Ele veio como testemunha, para testificar acerca da luz, a fim de que por meio dele todos os homens cressem.
8 Najmi kui xi nd'íu̱. Tu̱ kin'e nibáhá tu̱ xi ku̱i̱tsu̱yaha yáha nd'íu̱.
8 Ele próprio não era a luz, mas veio como testemunha da luz.
9 Nd'í xi ndoo̱ xi ts'ín ndzjehe̱n ngayjee̱ xu̱ta̱ ja ma kj'u̱a̱íhí a̱sunntee̱.
9 Estava chegando ao mundo a verdadeira luz, que ilumina todos os homens.
10 Ée̱n j'aik'iejña a̱sunntee̱, Én xi Nti̱a̱ná kits'ínndako̱ho a̱sunntee̱. Tu̱nga xu̱ta̱ a̱sunntee̱ najmi kamankjihi̱n yáha kui.
10 Aquele que é a Palavra estava no mundo, e o mundo foi feito por intermédio dele, mas o mundo não o reconheceu.
11 J'ai a̱nte xi ts'e̱, tu̱nga xu̱ta̱ xi ts'e̱ najmi kits'ínkjáíhi̱n.
11 Veio para o que era seu, mas os seus não o receberam.
12 Tu̱nga xi kits'ínkjáíhi̱n ko̱ kis'ejihi̱n, kui xu̱ta̱ha xi kitsjáha̱ nga ka̱ma ntíhi̱ Nti̱a̱ná.
12 Contudo, aos que o receberam, aos que creram em seu nome, deu-lhes o direito de se tornarem filhos de Deus,
13 Kui xi kitsin xi nkú ts'ín kama mjehe̱ Nti̱a̱ná. Najmi kitsin xi nkú ts'ín tsin xu̱ta̱ xi tjín, ko̱ ta̱ ndaha najmi xi nkú ts'ín tíjñaha̱ xu̱ta̱, ko̱ ta̱ ndaha najmi xi nkú ts'ín mjehe̱ xu̱ta̱.
13 os quais não nasceram por descendência natural, nem pela vontade da carne nem pela vontade de algum homem, mas nasceram de Deus.
14 Kui Ée̱n xi kik'a yjoninte ko̱ y'ejñajinni̱ ko̱ kiyai̱ kju̱a̱chánkaha̱, a̱t'aha̱ kui xi Ntí nku tutuhu̱ Nti̱a̱ Na̱'miu̱. Tsakúchji kju̱a̱nda chánkaha̱ ko̱ én xi b'a̱ tjíu̱n.
14 Aquele que é a Palavra tornou-se carne e viveu entre nós. Vimos a sua glória, glória como do Unigênito vindo do Pai, cheio de graça e de verdade.
15 Jua kitsúya yáha kui. B'i̱ kitsú: —Kui xi kinchjani̱jmíyahana nga b'a̱ kixian: “Xi a̱skahan nibá nga an, kui xi tjun nga an, a̱t'aha̱ kui xi tu̱ b'a̱ ts'ín jahá tíjña.”
15 João dá testemunho dele. Ele exclama: "Este é aquele de quem eu falei: Aquele que vem depois de mim é superior a mim, porque já existia antes de mim".
16 Xki̱ kju̱a̱nda xi kik'a̱i̱ná kju̱a̱nchi̱ná chánka xi ts'e̱ tsitjujihin.
16 Todos recebemos da sua plenitude, graça sobre graça.
17 A̱t'aha̱ Nti̱a̱ná kits'ínchjén Moise nga kitsjá kju̱a̱téxumoo̱, tu̱nga j'aihí Jesucristo̱ nga y'éjña kju̱a̱ndoo̱ ko̱ én xi na̱xu̱ tjín.
17 Pois a Lei foi dada por intermédio de Moisés; a graça e a verdade vieram por intermédio de Jesus Cristo.
18 Najmi tjín xi ja be nkú tjín Nti̱a̱ná. Nku tutuhú Ntí nku tutuu̱ xi tíjñako̱ Nti̱a̱ Na̱'miu̱, kui xi j'aikúchjiná Nti̱a̱ná.
18 Ninguém jamais viu a Deus, mas o Deus Unigênito, que está junto do Pai, o tornou conhecido.
19 B'i̱ ts'ín kinchja̱ Jua nk'ie nga já judio̱ k'aku̱ xi tjín nanki Jerusalen kits'ínkji já na̱'mi ko̱ já xi ta̱ ts'ínxát'a ni̱nku̱ xi má nga ngju̱ásjaiyaha̱ Jua yáha kui.
19 Esse foi o testemunho de João, quando os judeus de Jerusalém enviaram sacerdotes e levitas para lhe perguntarem quem ele era.
20 Kinchja̱ kixi̱ kixi̱ Jua ko̱ najmi ts'ana̱cha̱. B'i̱ kitsú: —Najmi an nda̱ xi xi kitsú Nti̱a̱ná nga ts'i̱ín nibá.
20 Ele confessou e não negou; declarou abertamente: "Não sou o Cristo".
21 B'a̱ kitsú jóo̱ nga kingjásjaiyaha̱: —¿Yáhá ni ji? ¿A jihí xi Elia̱? —Najmi an —kitsú Jua. —¿A jihí xi nda̱ profeta̱ xi tjíhin nga kj'u̱a̱í? —kitsú jóo̱. —Najmi —kitsú Jua.
21 Perguntaram-lhe: "E então, quem é você? É Elias? " Ele disse: "Não sou". "É o Profeta? " Ele respondeu: "Não".
22 —¿Yáha ji? —ta̱ kitsú ngáha jóo̱—. A̱t'aha̱ tjíhin nga kuankínko̱ ngáha̱ ri̱ én kixi̱ já xi kits'ín nibáni̱. ¿Nkú bixín?
22 Finalmente perguntaram: "Quem é você? Dê-nos uma resposta, para que a levemos àqueles que nos enviaram. Que diz você acerca de si próprio? "
23 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jua: —An xi nku nda̱ xi tínchja̱ a̱nte kixiu̱ nga b'a̱ títsu: “Tjen kixi̱u ni̱yá má nga nibá Nti̱a̱ná.” Kui niu̱ xi y'ét'a nda̱ profeta̱ Isaia̱ xu̱ju̱n éhe̱n Nti̱a̱ná.
23 João respondeu com as palavras do profeta Isaías: "Eu sou a voz do que clama no deserto: ‘Façam um caminho reto para o Senhor’ ".
24 Ko̱ já xi kits'ínkji já fariseo̱
24 Alguns fariseus que tinham sido enviados
25 ta̱ kingjásjaiyaha̱ Jua: —Tsa najmi ji xi kitsú Nti̱a̱ná nga ts'i̱ín nibá ko̱ ta̱ ndaha Elia̱ ko̱ ta̱ ndaha nda̱ profeta̱ xi tjíhin nga kj'u̱a̱í, ¿á xu̱ta̱ tíbatentáhani?
25 interrogaram-no: "Então, por que você batiza, se não é o Cristo, nem Elias, nem o Profeta? "
26 B'i̱ kitsú Jua: —An ntánijua tíbatentáko̱hona xu̱ta̱, tu̱nga síjñajihínnu̱u nku xi najmi yo,
26 Respondeu João: "Eu batizo com água, mas entre vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 xi kj'u̱a̱í a̱skahan nga an. Najmi tje̱henna tsa kjendáya n'úhu̱ tja̱ba̱xín ntéhe̱.
27 Ele é aquele que vem depois de mim, cujas correias das sandálias não sou digno de desamarrar".
28 B'a̱ kama ni xu'bi̱ nanki xi 'mi Betani̱a̱, nanki xi tíjña ngabantá ntáje̱ Jordan, má tsaténtá xu̱ta̱ Jua.
28 Tudo isso aconteceu em Betânia, do outro lado do Jordão, onde João estava batizando.
29 Ni̱stjin xi ma ndyjuu̱n ngáha kikie Jua nga Jesu nibák'un tiñaha̱ ko̱ b'i̱ kitsú: —Kui xu'bi̱ xi chu̱tsa̱nka̱ha̱ Nti̱a̱ná xi kjexín ngatitsuhu̱n xu̱ta̱ a̱sunntee̱.
29 No dia seguinte João viu Jesus aproximando-se e disse: "Vejam! É o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Kui xi kinchjani̱jmíyahana nga b'i̱ kixian: “Xi a̱skahan nibá nga an, kui xi tjun nga an, a̱t'aha̱ kui xi tu̱ b'a̱ ts'ín jahá tíjña.”
30 Este é aquele a quem eu me referi, quando disse: Vem depois de mim um homem que é superior a mim, porque já existia antes de mim.
31 Nk'ie ta̱ ndaha an najmi be yá níhi, tu̱nga ntánijuahá jái̱tentá xu̱ta̱ tu̱ xi s'e̱jña chjihi̱ ra̱ xu̱ta̱ Israel yáha kui.
31 Eu mesmo não o conhecia, mas por isso é que vim batizando com água: para que ele viesse a ser revelado a Israel".
32 B'i̱ ta̱ kitsúya Jua ni xi kikie: —Kikie nga nibajen Espiri̱tu̱ ndji̱o̱jmi ján xi nkú joyaha nku chu̱tuju ko̱ nga j'aik'iejñantjai nintaku̱.
32 Então João deu o seguinte testemunho: "Eu vi o Espírito descer do céu como pomba e permanecer sobre ele.
33 Ta̱ ndaha an najmi kje̱e be yá níhi, tu̱nga xi kits'ín nibáhána nga ntánijua kuatentáhana xu̱ta̱, kui xi b'a̱ kitsúna: “Xi cha̱i̱ nga ni̱bajenk'uhu̱n Espiri̱tu̱ ko̱ k'úéjñantjaihi̱, kui xi Espiri̱tu̱ Santo̱ ku̱a̱téntáko̱ho xu̱ta̱.”
33 Eu não o teria reconhecido, se aquele que me enviou para batizar com água não me tivesse dito: ‘Aquele sobre quem você vir o Espírito descer e permanecer, esse é o que batiza com o Espírito Santo’.
34 An kikie nga tsitjusun kui ée̱n ko̱ tíxinya nga kui xi Ntíhi̱ Nti̱a̱ná.
34 Eu vi e testifico que este é o Filho de Deus".
35 Nk'ie nga kama ndyjuu̱n, ta̱ yo̱hó tíi̱nchako̱ ngáha Jua jo já ni'yakuyáha̱. Kikie nga j'a Jesu yo̱ ko̱ b'i̱ kitsú:
35 No dia seguinte João estava ali novamente com dois dos seus discípulos.
36 —Kui xu'bo̱ xi chu̱tsa̱nka̱ha̱ Nti̱a̱ná.
36 Quando viu Jesus passando, disse: "Vejam! É o Cordeiro de Deus! "
37 Kint'é nga joo̱ já ni'yakuyáha̱ ni xi kinchja̱ ko̱ kitsjennkíhi̱ Jesu.
37 Ouvindo-o dizer isso, os dois discípulos seguiram a Jesus.
38 A̱s'a̱i tsasenji a̱stu̱n Jesu ko̱ kikie nga tje̱nnkihi̱ jóo̱. B'i̱ kitsúhu̱: —¿Mí xi tíbinchisjó? —Ji nda̱ maestru̱ —kitsú jóo̱—, ¿má tinchin?
38 Voltando-se e vendo Jesus que os dois o seguiam, perguntou-lhes: "O que vocês querem? " Eles disseram: "Rabi", ( que significa Mestre ), "onde estás hospedado? "
39 —Nibáa̱so̱ho̱o —kitsú Jesu. A̱s'a̱i ngji jóo̱ ko̱ kikie má tíjña Jesu. Yo̱ kits'ínkj'a ni̱stjin xu'bo̱, a̱t'aha̱ ja ngixun. Nkú ra̱ ma nga chu̱ba̱ ñju niu̱.
39 Respondeu ele: "Venham e verão". Então foram, por volta das quatro horas da tarde, viram onde ele estava hospedado e passaram com ele aquele dia.
40 Já xi joo̱ xi kint'é ni xi kinchja̱ Jua ko̱ kitsjennkíhi̱ Jesu, nku xi 'mi Andre xi nda̱ nts'e̱ maha Simon Pedro̱.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois que tinham ouvido o que João dissera e que haviam seguido a Jesus.
41 Kui xi títjun ngjingisjai Simon ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —Ja kuasakúni̱ nda̱ xi kitsú Nti̱a̱ná nga ts'i̱ín nibá.
41 O primeiro que ele encontrou foi Simão, seu irmão, e lhe disse: "Achamos o Messias" ( isto é, o Cristo ).
42 A̱s'a̱i j'aiko̱ Andre nda̱ nts'e̱ nga j'aisehe̱ Jesu. Jesu tsasehe̱ Simon ko̱ b'i̱ kitsúhu̱: —Ji xi Simon, ntíhi̱ Jona. Ji xi k'úín ngáha ri Pedro̱.
42 E o levou a Jesus. Jesus olhou para ele e disse: "Você é Simão, filho de João. Será chamado Cefas" ( que significa Pedro ).
43 Ni̱stjin xi ma ndyjuu̱n, nk'ie nga tífi Jesu a̱nte Galilea̱, a̱s'a̱i ngjisehe̱ Felipe̱ ko̱ b'i̱ kitsúhu̱: —Tsjénnkiní.
43 No dia seguinte Jesus decidiu partir para a Galiléia. Quando encontrou Filipe, disse-lhe: "Siga-me".
44 Nanki Betsaida̱ nibáha Felipe̱, má nga ta̱ nankihi̱ Andre ko̱ Pedro̱.
44 Filipe, como André e Pedro, era da cidade de Betsaida.
45 A̱s'a̱i Felipe̱ ngjisehe̱ Natanael ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —Ja kuasakúni̱ nda̱ xi kinchja̱ni̱jmíyaha Moise nga y'ét'a xu̱ju̱n kju̱a̱téxumoo̱ ko̱ xi ta̱ y'ét'a já profeta̱. Kui xi Jesu ntíhi̱ Kuse, nda̱ xi nibáha nanki Nazaret.
45 Filipe encontrou Natanael e lhe disse: "Achamos aquele sobre quem Moisés escreveu na Lei, e a respeito de quem os profetas também escreveram: Jesus de Nazaré, filho de José".
46 B'a̱ kitsú Natanael: —¿A ka̱mahá stjújin Nazaret nku ni xi nda? —Nibáa̱se̱i̱hi̱ —kitsú Felipe̱.
46 Perguntou Natanael: "Nazaré? Pode vir alguma coisa boa de lá? " Disse Filipe: "Venha e veja".
47 Nk'ie nga kikie Jesu nga nibá tiña Natanael, b'a̱ kitsú: —Kuihí nda̱ xu'bi̱ xi xu̱ta̱ Israel tje̱he̱n ra̱, nku nda̱ xi najmi b'ana̱cha̱.
47 Ao ver Natanael se aproximando, disse Jesus: "Aí está um verdadeiro israelita, em quem não há falsidade".
48 —¿Nkú ts'ín yahaní? —kitsú Natanael. B'i̱ kitsú Jesu: —Kuakiehe kintehe̱ ni nga kuanchja̱hi Felipe̱, nk'ie nga kabinchunnkí yá higuera̱.
48 Perguntou Natanael: "De onde me conheces? " Jesus respondeu: "Eu o vi quando você ainda estava debaixo da figueira, antes de Filipe o chamar".
49 —Ji nda̱ maestru̱ —kitsú ngáha Natanael—, ji xi Ntíhi̱ Nti̱a̱ná. Ji xi nda̱ rei̱hi̱ xu̱ta̱ Israel.
49 Então Natanael declarou: "Mestre, tu és o Filho de Deus, tu és o Rei de Israel! "
50 B'i̱ kitsú Jesu: —¿A a̱t'aha̱ kuakiehe kintehe̱ yá higuera̱ kuaxihin, a kui kju̱a̱ha nga kuas'ejihin ri nga Nti̱a̱ná kits'ín nibáhana? 'Yún chánka ni xi cha̱ sai nga xu'bi̱.
50 Jesus disse: "Você crê porque eu disse que o vi debaixo da figueira. Você verá coisas maiores do que essa! "
51 Ko̱ b'i̱ ta̱ kitsú ya Jesu: —Kju̱axi̱ ni xi tíxinnu̱u. Cho̱o nga tsjén ti̱xa̱ ndji̱o̱jmi ján ko̱ nga ntítsjehe̱ Nti̱a̱ná ku̱i̱yájnu ko̱ ku̱i̱tjujen nga kj'u̱a̱ísehe̱ Ntíhi̱ Nda̱x'i̱u̱n.
51 E então acrescentou: "Digo-lhes a verdade: Vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o Filho do homem".
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.