Mateus 25

lyn (LYN) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ba nako eyo omubuso naku wilu kame sokufeke kanyi eso sina kutendahala abo akatana noku kwana likumi aba ana ku shimba amaboni oo ni kuta oka waniketa omukwati.
1 Jesus disse:
2 Ana kukwana mutanu kwa onyene neli aelo, mi mutanu neli ano kushangama.
2 Cinco eram sem juízo, e cinco eram ajuizadas.
3 Cwale aelo no kukwana mutanu kasiku shimbela amaboni oo amaati no kupula,
3 As moças sem juízo pegaram as suas lamparinas, mas não levaram óleo de reserva.
4 kono ano kushangama kame ana ku shimba amaati mwishimbelo yoo, bamweya ni maboni oo.
4 As ajuizadas levaram vasilhas com óleo para as suas lamparinas.
5 Cwale kakuli omukwati kame ana ku liyeha bakwiiya, sebeli akosa onje ni ku langana.
5 Como o noivo estava demorando, as dez moças começaram a cochilar e pegaram no sono.
6 Kono bakaci no usiku omuhuwo sebeli o yupahala nji, ‘Komumone, omukwati uno! Ko mwiiye mu mu wanikete!’
6 — À meia-noite se ouviu este grito: “O noivo está chegando! Venham se encontrar com ele!”
7 Cwale akatana awo sebeli ainguka onje ni kutateka oku lukisa amaboni oo.
7 — Então as dez moças acordaram e acenderam as suas lamparinas.
8 Cwale ano kweluba sebeli amba kwaa ano kushangama nji, “Mu tube ku maati enu, kakuli amaboni etu kame atima.”
8 Aí as moças sem juízo disseram às outras: “Deem um pouco de óleo para nós, pois as nossas lamparinas estão se apagando.”
9 Kono ano kushangama sebeli aa tambula nji, “Ka ku twesahala! katamba ku tu kwana aci naanyi. Mute kwa aulisi nji mu ka ku ulele eenu.”
9 — “De jeito nenhum”, responderam as moças ajuizadas. “O óleo que nós temos não dá para nós e para vocês. Se vocês querem óleo, vão comprar!”
10 Mi cwale akatana no kweluba asita feela mukuula amaati, omukwati sebeli okeela, mi awo ana kuku tukiseta sebeli aingena naye mu mukiti no likwala, mi esaandi sebeli siyatiliwa.
10 — Então as moças sem juízo saíram para comprar óleo, e, enquanto estavam fora, o noivo chegou. As cinco moças que estavam com as lamparinas prontas entraram com ele para a festa do casamento, e a porta foi trancada.
11 Munyima nweyo, akatana anjili sebeli aiya nonyene ni kwamba nji, ‘Mbumu, Mbumu! otu yatulwele.’
11 — Mais tarde as outras chegaram e começaram a gritar: “Senhor, senhor, nos deixe entrar!”
12 Kono omukwati sebeli otambula nji, “Niti luli kame ni myambela nji, kani mi yii.”
12 — O noivo respondeu: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: eu não sei quem são vocês!”
13 Cwale mwikale anyi me mutona, kakuli kamu limuka eliywaa simba enako eyo saiye Omwana no munu.
13 E Jesus terminou, dizendo:
14 Omubuso naku wilu kame okufekile kanyi eso sina kutendahala abo omulume aba ano kutukiseta okuta mu mwendo waye, sebeli oisana abika aye ni kwaambela nji ababalele ofumu waye.
14 Jesus continuou:
15 Sebeli oba omunjili amasaka no mali noku kwana mutanu, omunjili sebeli omuba amasaka ayiili no mali, omunjili esaka no mali imweya, sebeli oba omunjili ni munjili oku faniketa nomo atwesela. Cwale sebeli okutela.
15 E lhes deu dinheiro de acordo com a capacidade de cada um: ao primeiro deu quinhentas moedas de ouro; ao segundo deu duzentas; e ao terceiro deu cem. Então foi viajar.
16 Cwale woyo ona ku biwa amasaka mutanu no mali, ababo sebeli oka belekisa ni ku wanenabo kame no kukwana mutanu.
16 O empregado que tinha recebido quinhentas moedas saiu logo, fez negócios com o dinheiro e conseguiu outras quinhentas.
17 Mi kame ni woyo ona kubiwa amasaka ayiili sebeli ota okabelekisa ni kuwanenabo kame amasaka ayiili.
17 Do mesmo modo, o que havia recebido duzentas moedas conseguiu outras duzentas.
18 Kono woyo ona kubiwa esaka iweya no mali sebeli ota, nuka tombola owina banji niku shweeka amali no molyaye.
18 Mas o que tinha recebido cem moedas saiu, fez um buraco na terra e escondeu o dinheiro do patrão.
19 Cwale aba kuna kubita amaywaa no kupula omolya abika awo sebeli oiya, mi sebeli waisana nji amone omo ana belekisete amali aye.
19 — Depois de muito tempo, o patrão voltou e fez um acerto de contas com eles.
20 Cwale woyo ona kutambula amasaka mutanu no mali sebeli oiya kwa molyaye okulita amasaka no mali kame noku kwana mutanu ni kwamba nji, ‘Molyange kame ona kuniba amasaka mutanu no mali, komone, kame nina wanenebo kame masaka mutanu no mali beulu.’
20 O empregado que havia recebido quinhentas moedas chegou e entregou mais quinhentas, dizendo: “O senhor me deu quinhentas moedas. Veja! Aqui estão mais quinhentas que consegui ganhar.”
21 Omolyaye sebeli wamba kwa yonyene nji, ‘Nu tende wino, mi uli mubika no kuwaba ni ku sepahala! Nu sepahala ku inu no kucaniba, mba niku beeke okubusa eyi no kupula. Wingene mu kuwabelwa kwa molyowe!’
21 — “Muito bem, empregado bom e fiel”, disse o patrão. “Você foi fiel negociando com pouco dinheiro, e por isso vou pôr você para negociar com muito. Venha festejar comigo!”
22 Mi ni woyo ona kubiwa amasaka ayiili no mali, sebeli oiya kwa molyaye ni kwamba nji, ‘Molyange, kame ona kuniba amasaka ayiili no mali, Omone! kame nina wanenebo kame amasaka ayiili no mali.’
22 — Então o empregado que havia recebido duzentas moedas chegou e disse: “O senhor me deu duzentas moedas. Veja! Aqui estão mais duzentas que consegui ganhar.”
23 Omolyaye sebeli wamba kwa yonyene nji, ‘Nu tende wino, wene omubika no kuwaba niku sepahala, nu twese oku sepahala mu inu no kucaniba, mba niku beeke okubusa eyi no kupula, wingene mu kuwabelwa kwa molyowe!’
23 — “Muito bem, empregado bom e fiel”, disse o patrão. “Você foi fiel negociando com pouco dinheiro, e por isso vou pôr você para negociar com muito. Venha festejar comigo!”
24 Cwale ni woyo ona kubiwa esaka imweya no mali, ni yonyene sebeli oiya ni kwamba nji, “Molyange, kame niku limukile nji wene uli mulume noku bambaba, woyo ukutula omu wasi kuna, mi kame uungeka omu kausi kwaa embuto.
24 — Aí o empregado que havia recebido cem moedas chegou e disse: “Eu sei que o senhor é um homem duro, que colhe onde não plantou e junta onde não semeou.
25 Cwale kakuli kame nina kucila, sebeli nita okatombola owina banji niku pumbeka esaka yowe no mali mu mumbu. Esinu sowe sino sokame.”
25 Fiquei com medo e por isso escondi o seu dinheiro na terra. Veja! Aqui está o seu dinheiro.”
26 Kono omolyaye sebeli omu tambula nji, ‘Wene omubika no kwiiba ni kububa! Kame wamba nji kame olimukile nji kame ni kutula omo kanisi kuna, mi kame ni ungeka omo kanasi kwaa embuto.
26 — “Empregado mau e preguiçoso!”, disse o patrão. “Você sabia que colho onde não plantei e junto onde não semeei.
27 Cwale kame onaku fanena nji obeeke amali ange mu Panga, mi aba ni nauku kambe nonu sete amali ange niku beekelabo en̄ambekelo.
27 Por isso você devia ter depositado o meu dinheiro no banco, e, quando eu voltasse, o receberia com juros.”
28 Cwale mu mu biangule esaka no mali, mi mube kwa woyo okwite amasaka likumi no mali.
28 “Tirem dele o dinheiro e deem ao que tem mil moedas.
29 Kwaawo akwite, mba beekelwa, mi mba ikala neyi nokupula, kono kwaawo aulwile mane kame sa byanguliwe neyo akwite.
29 Porque aquele que tem muito receberá mais e assim terá mais ainda; mas quem não tem, até o pouco que tem será tirado dele.
30 Kanyi kwa woyo omubika nambulwa tuso, mu mu kondele ku uwi, oko salila ni kukweca amaeo.
30 E joguem fora, na escuridão, o empregado inútil. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.”
31 “Cwale omwana no munu aba saiye mu kanya yaye, yoli ni Mangeloi aye onje, kame saikale ba lubona no kanya yaye.
31 Jesus terminou, dizendo:
32 Mba ku ungana ba lubala lwaye amacaba onje, mi mba kete aanu anjili kwaa njili, kanyi omulisana aba ataba omukoko mu tupuli.
32 Todos os povos da terra se reunirão diante dele, e ele separará as pessoas umas das outras, assim como o pastor separa as ovelhas das cabras.
33 Mi kame sa beeke omukoko ku lyoko lyaye no silyo, mi abeeke otupuli kweli no simoo.
33 Ele porá os bons à sua direita e os outros, à esquerda.
34 Cwale molyoo kame saambe kwaawo ali ku lyoko lyaye no silyo nji, ‘Komwiye! anyi muna fuyolwa kwa Sitange! Mu yole omubuso ona ku lukisetwa anyi okutunda ku matatekelo no litunga.
34 Então o Rei dirá aos que estiverem à sua direita: “Venham, vocês que são abençoados pelo meu Pai! Venham e recebam o
35 Ni wenu kakuli kame nina ku yomba, mi sebeli muniba esi no kulya, mi kame nina kufa elinyotwa, mi sebeli muniba esi no kunwa, kame nina kutenda ongenda, mi sebeli muni tambula,
35 Pois eu estava com fome, e vocês me deram comida; estava com sede, e me deram água. Era estrangeiro, e me receberam na sua casa.
36 kame nina kuulwa esikumango, mi sebeli muniba esi no ukumanga, kame nina kutoma, mi sebeli muni babalela, kame nina kwikala mu tolongo, mi sebeli mwiiya mukunilekula.
36 Estava sem roupa, e me vestiram; estava doente, e cuidaram de mim. Estava na cadeia, e foram me visitar.”
37 Cwale ano kuluka kame sa mu tambule nji, ‘Molyetu, ka mwaka tuna ku kumona wo yombile, mi sebeli tu kuba esi no kulya, simba wofile elilyotwa ni kukuba esi no kunwa?
37 — Então os bons perguntarão: “Senhor, quando foi que o vimos com fome e lhe demos comida ou com sede e lhe demos água?
38 Mi cwale ka mwaka aba tuna kuku mona o endile ongenda, mi sebeli tuku tambula, simba oulwile esikumango, mi sebeli tu kuba esi no kukufuka?
38 Quando foi que vimos o senhor como estrangeiro e o recebemos na nossa casa ou sem roupa e o vestimos?
39 Mi cwale ka mwaka tu naku ku mona me u tomine, simba ouli mu tolongo, mi sebeli twiiya kwa wene mu kukupotela?
39 Quando foi que vimos o senhor doente ou na cadeia e fomos visitá-lo?”
40 Mi molyowo mba atambula nji, ‘Niti luli kame ni myambela nji kwawo abange acana muna kutendela ngeeso, yamene muna kutenda ngeeso!’
40 — Aí o Rei responderá: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quando vocês fizeram isso ao mais humilde dos meus irmãos, foi a mim que fizeram.”
41 Cwale kame saambe kwawo ali ku lyoko no simoo nji, ‘Anyi mu kutilwe kwa Nyambe, mutunde kwa mene, mute mu mulilo no kwaabwa, ou u lukisetwe Diabulosi ni mangeloi aye!
41 — Depois ele dirá aos que estiverem à sua esquerda: “Afastem-se de mim, vocês que estão debaixo da maldição de Deus! Vão para o fogo eterno, preparado para o Diabo e os seus anjos!
42 Kame ni tenda ngeesi kwaanyi kakuli kame ni naku yomba, mi ka mwasiku niba esi no kulya, kame nina kufa elinyotwa mi kamwasikuniba esi no kunwa.
42 Pois eu estava com fome, e vocês não me deram comida; estava com sede, e não me deram água.
43 Kame nina kutenda ongenda, mi ka mwasikuni tambula, kame nina kuulwa esikumango, mi ka mwasi kuni fuka, kame nina kukola, ni kwikala mu tolongo, mi ka mwasi kwiiya mu kuni lekula.
43 Era estrangeiro, e não me receberam na sua casa; estava sem roupa, e não me vestiram. Estava doente e na cadeia, e vocês não cuidaram de mim.”
44 Cwale nonyene kame samu tambule nji, ‘Molyetu, ka mwaka tuna kuku mona woyombile, simba wofile elinyotwa, simba wotendile ongenda, simba wo ulwile esikumango, simba wotomine, simba mu tolongo, mi sebeli tu kwangwa oku kubabalela?’
44 — Então eles perguntarão: “Senhor, quando foi que vimos o senhor com fome, ou com sede, ou como estrangeiro, ou sem roupa, ou doente, ou na cadeia e não o ajudamos?”
45 Cwale kame saatambule nji, “Niti luli kame ni myambela nji aba muna kukwangwa oku babalela omunjili kwaa acana ngeeso, yamene muna kukwangwa oku babalela ngeeso.”
45 — O Rei responderá: “Eu afirmo a vocês que isto é verdade: todas as vezes que vocês deixaram de ajudar uma destas pessoas mais humildes, foi a mim que deixaram de ajudar.”
46 Mi awo kame saate mu koto no kwaabwa, kono awo no kuluka kame saate mu mooyo no kwaabwa.
46 E Jesus terminou assim:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.