João 8
AKUS RO NA PALATUNG TANGINANG ANI IESU KARISTO (LCM) vs NAA
1 Sikei Iesu kala pasal ane kuli mulang ang Elaio.
1 Jesus, no entanto, foi para o monte das Oliveiras.
2 Si tenei vauk ina kala papok ane nei rina i atailai na petau ang kimela duk aulitai aongos ania na kapo sinong na kapo akalkalit iria.
2 De madrugada, voltou novamente para o templo, e todo o povo se reuniu em volta dele; e Jesus, assentado, os ensinava.
3 Na ri vap malangas ani saupai ve ri Parisaio kila serei ta mang aina kita sabonai ania si rot ve tauan osongon. Na kianla atung ia e noria i vap ang
3 Então os escribas e fariseus trouxeram à presença dele uma mulher surpreendida em adultério e, fazendo-a ficar em pé no meio de todos,
4 na kila antok a Iesu ta, “Katakai i akalit, aina ke, kita sabonai ania si rot ve tauan osongon.
4 disseram a Jesus: — Mestre, esta mulher foi surpreendida em flagrante adultério.
5 Si kara sausaupai Moses kata antok ta aina asukang ke tara so punuk ia ta iat. Au numai, kupo saka mengen an?”
5 Na Lei, Moisés nos ordenou que tais mulheres sejam apedrejadas. E o senhor, o que tem a dizer?
6 Kipo sui asukang ke using kipo gule ring asi kari mengen arikek ania. Sikei Iesu kala tuturung na kalapo salsalik ta kungana e vunep.
6 Eles diziam isso tentando-o, para terem de que o acusar. Mas Jesus, inclinando-se, escrevia na terra com o dedo.
7 Na kipo uli sunggil ania. Au kala tu atung na kala antok iria, “Si imi, man parik katapa abis a lau rikek, kapo ro ta nia ka ainoai i igenen ka luk a iat na ka so ia.”
7 Como eles insistiam na pergunta, Jesus se levantou e lhes disse:
8 Au, kala tuturung pok na kalapo salsalik e vunep.
8 E, inclinando-se novamente, continuou a escrever no chão.
9 Taun kila longong a mengen ke, kilapo soung suai siksikei, ria kitala to na matas miang aino, na aliu paspasal tung si kila kovek luai aongos, sikei aina ke papalik ve Iesu kilonglapo tung e iang.
9 Mas eles, ouvindo essa resposta, foram saindo um por um, a começar pelos mais velhos até os últimos, ficando só Jesus e a mulher em pé diante dele.
10 Na Iesu kala tu atung na kala sui ia ta, “Iuang, petau ke e voi? Au sa, kapo kovek ta sikei kata lapa saupai anim?”
10 Levantando-se, Jesus perguntou a ela:
11 Na aina ang kala antok, “Volava, kapo kovek ta mangsikei.” Na Iesu kala antok ia, “E, nau kapa parik napa kun saupai anim. Pasal na kula aulei ta bil arikek.”]
11 Ela respondeu: — Ninguém, Senhor! Então Jesus disse:
12 Iesu kala anguan mengen an ani ri vap ta mengen asukang ke, “Nau napo malangas ani kuli rina. Ninia kapo using iau ka atogon a malangas i to na parik kapa angkoai si pasal nei vong.”
12 De novo, Jesus lhes falou, dizendo:
13 Na ri Parisaio kila antok ia, “Numai papalik kupo uli mengen ta kam keve avibisan akorong, asukang na sa kupo posong ia kapo kovek i tutuman ina.”
13 Então os fariseus lhe disseram: — Você dá testemunho de si mesmo. O testemunho que você dá não é verdadeiro.
14 Na Iesu kala polpol ta, “Kantanem. Man nau papalik napo mengen tatag, sikei kapo tutuman, using napo nas ta nata serei le voi na naka ane voi. Sikei nami parik mipa nas ta nata serei le voi na naka ane voi.
14 Jesus respondeu:
15 Nami mipo uli saupai si palpal i pukun, sikei nau parik napa saupai ani mangsikei.
15 Vocês julgam segundo a carne; eu não julgo ninguém.
16 Sikei, man nau naka vil saupai, kag saupai kapo tutuman using parik napa abis papalik ia. Napo tung kuvul ve mamai nia vo asok ke anig.
16 E, se eu julgo, o meu juízo é verdadeiro, porque não sou só eu que julgo, mas eu e o Pai, que me enviou.
17 Si kami sausaupai akorong kapo mengen ta man a pongua karilong mengen kapo sikei, sa kilongpo posong ia kapo tutuman.
17 Também na Lei de vocês está escrito que o testemunho de duas pessoas é verdadeiro.
18 Nau napo akus atutuman ta kag keve avibisan akorong, na mamai voiang kata asok iau kapo kun akus tatag kapa.”
18 Eu dou testemunho de mim mesmo, e o Pai, que me enviou, também dá testemunho de mim.
19 Na kila sui ia, “Nei vanang a tamam?” Na kala polpol iria, “Parik mipa nas iau na mamai kapa. Si man mila nas iau mila kun nas kapa ani mamai.”
19 Então eles lhe perguntaram: — Onde está o seu Pai? Jesus respondeu:
20 Iesu katapo mengen ta mengen ke si taun ang katapo akalkalit nei rina i atailai ngerena i keve asisiang ipo alilis. Na kapo kovek ta mangsikei ka teng akit ia, using kana taun lak parik kapa sinong.
20 Jesus proferiu essas palavras perto da caixa de ofertas, quando ensinava no templo. Ninguém o prendeu, porque ainda não havia chegado a sua hora.
21 Na Iesu kala anguan mengen an aniria, “Naka pasal suai na mi gule iau na mi mat si kami keve rikek. Parik mipa angkoai si pasal ane si ring ang naka pasal ane singina.”
21 Outra vez Jesus lhes falou, dizendo:
22 Le si oring suke katapo vil ri Iudaia si mengen ta, “Kapo mengen ta parik mipa angkoai si pasal ane si ring naka pasal ane singina. Au, ka sa kana? Ka raung pok ia?”
22 Então os judeus diziam: — Será que ele tem a intenção de se suicidar? Porque diz: “Para onde eu vou vocês não podem ir.”
23 Na Iesu kala antok, “Nami mipo vap i vunep. Nau le pangkul. Mita serei le kuli rina, sikei nau parik natapa serei le kuli rina.
23 Jesus lhes disse:
24 Asukang a natala antok imi ta mi mat si kami keve lau rikek. Io, tutuman luai, mi mat si kami keve lau rikek man parik mipa lomlomon tatag, nau ke vang kana.”
24 Por isso, eu lhes disse que vocês morrerão em seus pecados. Porque, se não crerem que
25 Na kila sui ia, “Au, numai nang a si?” Na Iesu kala polpol, “Sa natala posong ia le kabang, nambang kapo asukang.
25 Então lhe perguntaram: — Quem é você? Jesus respondeu:
26 Napo atogon a mengen miang animi si kami laulauan i ago. Sikei nia vo asok ang anig kapo atutuman, na sa napo longong ia singina, napo mengen a kuli rina ke tatana.”
26 Muitas coisas tenho para falar e julgar a respeito de vocês. Porém aquele que me enviou é verdadeiro, de modo que as coisas que dele ouvi, essas digo ao mundo.
27 Parik kitapa malangas ta katapo mengen iria ta tamana.
27 Eles não entenderam que Jesus lhes falava do Pai.
28 Na Iesu kala antok iria ta, “Man mila atakuk a igenen i pukun, milapo malangas ta nau palau nang, na mila nas kapa ta parik napa abis using kag vubuk, sikei napo mengen ta bil ang mamai kata akalkalit iau tatana.
28 Então Jesus disse:
29 Nia kata asok iau na kapo ago ve nau. Parik kapa papelek tapai anig using napo uli abis ani keve avibisan voiang kapo uruk ania.”
29 E aquele que me enviou está comigo, não me deixou só, porque eu faço sempre o que lhe agrada.
30 Si taun a Iesu kata mengen ta keve bil ke, amiang i vap kilapo lomlomon tatana.
30 Quando Jesus disse isto, muitos creram nele.
31 Na Iesu kala mengen ri Iudaia vap lapo lomlomon ang tatana ta, “Si man mi usiusing kag akalkalit milapo kag keve nat i akalit atutuman luai.
31 Então Jesus disse aos judeus que haviam crido nele:
32 E iang mila nas a tutuman, na tutuman ka akala imi.”
32 conhecerão a verdade, e a verdade os libertará.
33 Na kila ngenget ia, “Namem kana na keve tivuna i Abaram na parik namemta lapa asosokai tapai si mangsikei. Marai sa na kupo mengen ta namem atogon a kalakala?”
33 Eles responderam: — Somos descendência de Abraão e jamais fomos escravos de ninguém. Como você pode dizer que seremos livres?
34 Na Iesu kala polpol iria, “Napo mengen atutuman imi ta man a si kapo uli bil arikek, nambang e iang kalapo asosokai si lau rikek.
34 Jesus respondeu:
35 Asosokai kapo kovek i sinsinongan nei vainagoan, sikei nat ang kapo tauk ina asikei.
35 O escravo não fica sempre na casa; o filho, sim, fica para sempre.
36 Asukang na man kana nat kala akala imi, mila atogon vang a kalakala ro luai.
36 Se, pois, o Filho os libertar, vocês serão verdadeiramente livres.
37 Napo nas ta mipo keve tivuna i Abaram, sikei lak mipo buk raung anig, using parik mipa ainak ani kag keve mengen.
37 Bem sei que vocês são descendência de Abraão; no entanto, estão querendo me matar, porque a minha palavra não está em vocês.
38 Nau napo mengen imi ta bil ang a mamai katala akalit iau tatana. Au nami mipo abis a bil ang mitala longong ia si tamami.”
38 Eu falo das coisas que vi junto de meu Pai; vocês, porém, fazem o que ouviram do pai de vocês.
39 Na kila antok ia ta, “Tamamem vang ta Abaram.” Na Iesu kala sui iria ta, “Au, man mipo inatus si Abaram, marai sa na parik mipa abis val Abaram si kana keve avibisan?
39 Então lhe disseram: — Nosso pai é Abraão. Mas Jesus respondeu:
40 Arai, natala mengen aongos imi ta mengen tutuman i kag longong le si God, sikei lak mipo buk raung anig. Abaram parik katapa bil asukang.
40 Mas agora vocês estão querendo me matar, a mim que lhes falei a verdade que ouvi de Deus; Abraão não fez isso.
41 Mipo abis a keve lau ang a tamami kapo abis ia.” Na kila gel ia ta, “God papalik nia vang kapo tamamem, namempo tav nat mai.”
41 Vocês fazem as obras do pai de vocês. Eles responderam: — Nós não somos filhos ilegítimos. Temos um pai, que é Deus.
42 Na Iesu kala antok iria, “Man a God kapo tamami, oro mila buk iau, using nata pasal le si God na kana namelapo ago. Parik natapa serei using a kag vubuk, sikei nia kata asok iau.
42 Jesus disse:
43 Marai sa na mipo tav malangas ani sa napo mengen tatana? Using apok parik mipa angkoai si longong aro ani sa napo mengen tatana.
43 Por que vocês não compreendem a minha linguagem? É porque vocês são incapazes de ouvir a minha palavra.
44 Nami mipo inatus si tamami ta vo petau ang anira, na mipo buk using ani kana vubuk a tamami. Le kabang le katapo mangsikei a igenen daung na parik kapa mengen atutuman using a tutuman kapo kovek singina. Taun kapo kapau kapo mengen ta kana keve mengen akorong using kapo igenen kapau na kapo tamana i kapau.
44 Vocês são do diabo, que é o pai de vocês, e querem satisfazer os desejos dele. Ele foi assassino desde o princípio e jamais se firmou na verdade, porque nele não há verdade. Quando ele profere mentira, fala do que lhe é próprio, porque é mentiroso e pai da mentira.
45 Sikei, using napo mengen imi ta mengen tutuman, parik mipa lomlomon tatag.
45 Mas, porque eu digo a verdade, vocês não creem em mim.
46 Si kapo angkoai si antok anig ta kag lau rikek? Si man napo mengen atutuman imi, marai sa na parik mipa lomlomon tatag?
46 Quem de vocês me convence de pecado? Se digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Ninia kata serei le si God kapo longong kana mengen a God. Nami parik mitapa serei le si God, nambang tukulai ina na parik mipa buk longong.”
47 Quem é de Deus ouve as palavras de Deus; por isso, vocês não me ouvem, porque não são de Deus.
48 Na ri Iudaia kila polpol ia, “Sa, parik namempa korong si pege ta numai le Samareia, na kupo atogon ingua?”
48 Os judeus disseram a Jesus: — Será que não temos razão em dizer que você é samaritano e tem demônio?
49 Na Iesu kala antok ta, “Napo kovek i ingua. Napo sunguk alakat a mamai, sikei nami mipo nau varas iau.
49 Jesus respondeu:
50 Parik napa gule urmaus pok anig, sikei kapo atogon a mangsikei ka alis ia, na nia ka saupai ania.
50 Eu não procuro a minha própria glória; há quem a busque e julgue.
51 Napo mengen atutuman imi, ninia kapo usiusing aro kag keve mengen parik kapa mat, parik luai.”
51 Em verdade, em verdade lhes digo que, se alguém guardar a minha palavra, não verá a morte eternamente.
52 Le si oring suke, ri Iudaia kila antok ia ta, “Kana vang namemla nas ta kupo atogon a ingua! Arai, Abaram katala mat lenginang, na mamain ta katakai i kus amalangas kapa, sikei kana lak kupo antok ta ninia kapo usiusing aro kam mengen parik luai kapa mat.
52 Então os judeus disseram: — Agora estamos certos de que você tem demônio. Abraão morreu, e também os profetas, e você diz: “Se alguém guardar a minha palavra, não provará a morte eternamente.”
53 Au si kupo laba kana ani tivumem ta Abaram? Katala mat na mamain ta katakai i kus amalangas kapa. Kupo naol ia ta numai a si kana?”
53 Você não está querendo dizer que é maior do que Abraão, o nosso pai, que morreu? Também os profetas morreram. Quem você pensa que é?
54 Na Iesu kala polpol ta, “Si man napo alatun pok iau, kag alatun kapo bil palau. Mamai, voiang mipo antok ta kami God, ninia kapo alatun iau.
54 Jesus respondeu:
55 Using nami, parik mipa nas ia, sikei nau napo nas ia. Na man naka antok ta parik napa nas ia, e iang nalapo igenen kapau val nami. Sikei napo nas ia, na napo usiusing kana keve mengen.
55 Entretanto, vocês não o conhecem; eu, porém, o conheço. Se eu disser que não o conheço, serei como vocês: mentiroso; mas eu o conheço e guardo a sua palavra.
56 Tivumi ta Abaram katapo maramarak ta ka arai ani kag taun, na katala arai korong ania na kala uruk.”
56 Abraão, o pai de vocês, alegrou-se por ver o meu dia; e ele viu esse dia e ficou alegre.
57 Na ri Iudaia kila mengen ta, “Iau, parik lak kupa 50 na matas lak, na lenginang kutala arai ani Abaram!”
57 Então os judeus lhe perguntaram: — Você não tem nem cinquenta anos e viu Abraão?
58 Na Iesu kala polpol, “Napo mengen atutuman imi ta nau nata ago aino luai ani taun i ingus ani Abaram.”
58 Jesus respondeu:
59 Si oring ke, kilapo lukluk iat asi so ania, sikei kala mun aniria na kala pasal pelek a rina i atailai.
59 Então pegaram pedras para atirar nele, mas Jesus se ocultou e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.