Judas 1
Godiha̱ Ta̱ Bolofe̱i̱ (KXW) vs AAI
1 A̱me Jut, Yesu Kelesuha̱ dabai degedi o, o Jemsha̱ e̱ mala̱. Ni̱me Aye Godiha̱ tagalemo͡u haguamabeedema haguisai. Yesu Kelesuha̱ ni̱ wolo͡u dala kaha̱ degemo͡u, a̱ ni̱moko͡u kuguo ko͟͡u kuhe nala̱ma neli̱.
1 Ayu Jude i James airi atufuw, baise Jesu Keriso isan abi’akir. Kwa iyab Tamat God iyabuwi e’afi ana yabowamaim kwama’am naatu Jesu Keriso ana tafafaramaim kwama’am etei isa a fef akikirum.
2 A̱ge Godiha̱ ni̱moko͡u solo͡u do degedi midiho̱bo͡u, hoho̱ degedi midiho̱bo͡u ke̱ degegouba, ni̱ bologua̱do dalaguale ke̱ tagali.
2 Kabeber, tufuw, naatu yabow kwa wanawanamaim wanatowan na’in nasuwa nare.
3 Ma̱ mogodo dia̱ma, a̱ ni̱moko͡u Godiha̱ di mamo̱u̱ kaha̱ ta̱ ke̱ ko͡u nalala̱mo͡u degeiye, ke̱no͡u si a̱ haba fima̱i̱ ke̱ fogo͡u mo͡u, dede̱i̱ sasagile ta̱no͡u nala̱ma nela̱mo͡u degeli kuhe. Godiha̱ge, e̱ o sasa̱i̱ kedia̱ e̱moko͡u damale̱yodemabeedema ko͡u tobou kaha̱ degeimo͡u, ni̱ damale̱yodei ke̱me defe̱i̱do tolo͡u bano͡u suluguama.
3 Are au ofonah, ayu asinaftobon yawas boubun tafafaram isan atakirum, baise nati efanin ayu dogorou wanawanan i kokok kwanekwan mi’itube akikirum ana’ototofari, saise God mar maumurih efanin mar ta’imon ana sabuw baitumatum bitih, nati baitumatum i kwanafair kwanawasfafar gewas kwanama.
4 Ogo͡u gai egei tobolo͡u idi o ilo kedia̱me ni̱ duo kile amafe̱i̱ fologa dalagua. Afu Godiha̱ o kegele i ke̱me ta̱ sama makoloyodema makai ta̱ ke̱me kuguoko͡u nala̱i̱ dala. Damale̱do, o kedia̱ Godi tobeko͡u muguomo͡u tobolo͡u idibe, Godiha̱ habagugueibe dibo͡u de dala kaha̱ degeimo͡u, di to͡u e tagadi midiho̱ gehe̱ gehe̱ milo͡u goubabe, e̱ge dimoko͡u midiho̱ kasaga̱i̱ kaha̱ hebe ta nele̱ meiyode tobolo͡u idi. Ke̱me kasaga̱i̱ hiyedo, dia̱ge di Hiye O Yesu Kelesu, di Wolo͡u Daladi Hiye O e̱me tobeko͡u mugu dalagua.
4 Anayabin sabuw afa God ana ef ufunane tenan i wa’iwa’iramaim hina wanawanat hirun, bai’obaiyen hibotabir te’o, “God i manaw kabeber wairafin imih karam boro tanisesebar kwanekwan, naatu Regah Jesu Keriso ata Bonawiyenayan ta’imon teyayaub.” Iti sabuw i marasika Buk Atamaninamaim isah hi’oka inu’in baimakiy boro hinab.
5 A̱ tobo͡u ladi ko͟͡ume ni̱o͡u ko͡u teweye, ke̱no͡u si ni̱ toto͡u degeiye domo͡u, a̱ haba tobo͡u lamo͡u. Hiye Oha̱ge e̱ o sasa̱i̱ sosogo͡u mo͡u, sa Isip to͡u fogo͡u mo͡u ko͡u yaiye, ke̱no͡u si habage, e̱ damale̱yodele ili mei o sasa̱i̱ olo͡u fe̱i̱ woma mei degei.
5 Iti sawar etei isah i kwaso’ob, baise akokok nuhi anakusib maiye, Regah ana sabuw Egyptane nawiyih hitit, baise nati ufunamaim sabuw iyab men hibitumatum etei gurusih himorob.
6 E̱sol o kedia̱ degei ke̱ne tawama. Godiha̱ge e̱ dabai ke̱ e̱sol o ilo kedia̱moko͡u ko͡u ne̱mo͡u iye, ke̱no͡u si dia̱ dabai ke̱ degele dafamo͡u fogo͡u yai. Kegei kaha̱ degemo͡u, Hiye Oha̱ge dia̱me tigi tabale saga̱i̱ mei kaha̱ tigigimamo͡u, mihi̱ duo mo͡u gulido didio̱ degema fogou dalagua. Kege dalaguali, sawisiei hiye ke̱ tama̱ degeiba, kelege Godiha̱ dia̱ ta̱ sama file.
6 Naatu tounamatar iyab hibi’ukwarin hai fair men hikakafiy, baise hai efan nowah anababatun hikwahir hire fatum wanatowan inu’inuwinamaim God fatumih gugumin wanawanan ya hima Baibatebat Ana Veya gagamin tekakaif.
7 Nebe ke̱no͡u tefei, sa Sodombo͡u, sa Gomorabo͡u, sa sa hafe̱i̱ dege deleigueibo͡u olo͡u fe̱i̱ ke̱ tie o sasa̱i̱ kedia̱ sasa̱i̱ hiyoubo͡u, o hiyoubo͡u suluguadi midiho̱ ke̱bo͡u, to͡u e tagadi midiho̱ kasaga̱i̱ ilo kelebo͡u de milo͡u ga idi kaha̱ hebe ke̱ mala̱ ibe, die sa olo͡u fe̱i̱be dou mei degediyo mei kaha̱ na̱ma mei degei.
7 Ef nati ta’imon Sodom Gomorah sabuw naatu bar merar nati sisibinamaim hima’am hai yawas etei baisesebar kwanekwan hitin. Orot taiyuwih naatu baibin taiyuwih hibisesebar kwanekwan isan God wairaf wanatowan iyafar re nati bar merar sabuw etei e’arahih himorob. Naatu nati sawar etei i sabuw bowabow kakafin wairafih hai baimatnuwen.
8 Nebe ke̱no͡u tefei, ogo͡u gai egei tobolo͡u idi o kedia̱ne midiho̱ kasaga̱i̱ milo͡u ga ili. Dia̱ge diho̱ boho͡u ga duguomo͡u, dio͟͡u die to͡u e tagali saga̱i̱ ke̱no͡u degelemo͡u, Godiha̱ ta̱ tobeko͡u muguomo͡u, e̱sol o kedia̱moko͡u ne susuga tobolo͡u idi.
8 Ef nati ta’imon sabuw mim kwanekwaneyah hai baifuwenamaim biyah hibokarit, God ana aiwob hikwahir, naatu Auyom mar ana sabuw hi’uwih higigimih.
9 Afu e̱sol o hiye Maikel dilie Tama̱ dilie, koyoha̱ge Moses tei ke̱ molo͟͡u domo͡u ta̱e biya i. Ta̱e biya iligibe, Maikelha̱ge Tama̱ko͡u be ta̱ kasaga̱i̱ tobolo͡u mo͡u ta susuga tobo͡u li mei, mo͡u ko͡u gueno͡u tobou, Hiye O Godi yo͟͡uno͡u na̱bo͡u de biya tobolo͡u yode tobou.
9 Baise tounamatar hai ukwarin Michael, Demon mowan hairi Moses biyan isan higamigam ana maramaim, i men taiyuwin ana fair tafanamaim bat awan fokar demon mowan iu kwanikwaniy baise eo, “Regah boro nakwarar narumutufuri.”
10 Ke̱no͡u si, ogo͡u gai egei tobolo͡u idi o kedia̱ge bi olo͡u fe̱i̱, dia̱ sibige̱ ta tawaiyo mei koko͡u be bo͡u bagano͡u tobolo͡u idi. Dia̱me gali toto͡u degele i ke̱ saga̱i̱. Die midiho̱ kegei kaha̱ge, dio͟͡usieno͡u makolo idi.
10 Iti sabuw tur naniyah men hiso’ob, baise asir hio tibigigim kwanekwan, naatu sawar afa naniyah i hiso’ob baise haru forobe tisisinaf kwanekwan, imih nati sawaramaim boro nagurusih.
11 Ogo͡u gai egei o kedia̱me dio͟͡u tawaibo͡u.
11 Baimakiy boro kakafin anababatun hinab, Cain sisinafumaim ana ef hi’ufunun tenan, naatu kabay isan yah rab. Balam sawar kakafih sisinafube tisisinaf, naatu Korah ana konakon wanawanan hirun higugurusibe boro nagurusih.
12 Ni̱ kefeguo, fi̱ tano͡u degemo͡u, nale̱ nala̱ imo͡u be, ogo͡u gai egei o kedia̱ne ya fologa, ni̱bo͡u de nale̱ nala̱ idi. Nale̱ nala̱ iligi, ni̱ dihi̱le koko͡u sidifibo͡u mei, midiho̱ sibigibo͡u degelemo͡u, gili dege dio͟͡u die fi̱no͡u tolo͡u idi. Dia̱me mabi, wiye mala̱ ima haguama dedi ke̱ sa̱ degei, hue̱i̱ todiyo mei. Dia̱me hebeye e̱ a̱ kelege kolo ma̱diyo mei ke̱ sa̱ degei. Hebe sale̱ fiyoumo͡u obe yoko͡u tolo͡u tele file̱i̱ ke̱ sa̱ degei.
12 Iti sabuw aurih biya’ohow aurih biya’ohow en naatu bir kakaf en, farumayah na’atube a kau’ay wanawanan hirun a’aa atom ana yasisir i teo’of nowah, sakuk aurin toun en ebabin enan na’atube. Naatu maur ana veya ai baiwa’e tekerer tebatabat tiu’uyarir na’atube,
13 Dia̱me midiho̱ kasaga̱i̱ kege ko͡u mo͡u milo͡u gamo͡u suluguadi, sidifi ta degele idiyo mei. To̱ bobouye to̱ biya̱ko͡u to̱ tuobo͡u kofaibo͡u de ma̱di ke̱no͡u tefei. Tabe, dia̱me kuidiho̱, agudileto͡u mo͡u yo͟͡uwa suluguadi ke̱ sa̱ degei. Kegei kaha̱, dia̱me sa hulia̱do, Godiha̱ ko͡u milo͡u ma ma̱i̱ dala koko͡u ya, tofousogo tofousogo kegeno͡u dalaguale.
13 taiyuwih hai biya’ohow ana itinin tor yan yabat erab fus ekubar rougoy erarouw na’atube. Naatu daman hai efan hisa’ir tibibib kwanekwan na’atube, baise nahimaim i gugumin kakafin God isah ya’asair wanatowan inu’in.
14 O Enok e̱ ko͡u guai obe Adam. O Adambe sasafe̱i̱ o, haba o habage hagua̱ ibe demo͡u o Enokbe dio hagua̱i̱. Kegemo͡u, Enokha̱ge ogo͡u gai egei o kedia̱moko͡u habage tama̱ degele ke̱ ko͡u gue tobou, Hiye Oha̱ e̱ yo͟͡u e̱ e̱sol o 1000 olo͡u fe̱i̱ su̱u̱do kege sosogo͡u haguale.
14 Naatu Adam ana rara’ane hitutufuw renan Enoch i Adam ana’agir bai seven tufuw, i sabuw isah eobaimanih eo, “Kwa’itin, Regah ana sabuw kakafiyih maumurih na’in ai rourin na’atube bairi hitit tenan.
15 Haguasieba, o sasa̱i̱ olo͡u fe̱i̱ ta̱ sama fileba, egei dulo idiyo mei obo͡u, Godi tobeko͡u muguomo͡u midiho̱ kasaga̱i̱ milo͡u ga idi obo͡u, e̱moko͡u ta̱ kasaga̱i̱ tobolo͡u idi obo͡u olo͡u fe̱i̱ kedia̱me hebe kasaga̱i̱ mala̱ ileyode tobo͡u ba dio͟͡u dulo tawale ile.
15 Sabuw etei baibatiyih isan, naatu sabuw iyab God ana ef hisa’ir kakafin tisisinaf kousirih isan, naatu sabuw bowabow kakafih sinafuyah God ana ef hisa’ir tur kakafih hio hibigigim isah.”
16 Ogo͡u gai egei tobolo͡u idi o kedia̱ge hoho̱ degele idiyo mei. Gofo͟͡u ta̱no͡u tobolo͡u mo͡u, dio͟͡u die to͡u e tagali midiho̱ kasaga̱i̱ ke̱no͡u milo͡u gamo͡u suluguali, dio͟͡usie hiye degele idi. O ilo kelege die midiho̱ ke̱ sesemabadomo͡u, ta̱ sebe dege tobolo͡u idi.
16 Iti sabuw i gamin okwanekwaneyah naatu bai’ubabarenayah, taiyuwih hai yawas kakafih tibi’ufunun. Naatu taiyuwih isah teo’o ra’ara’at, sabuw afa isah awah heaharewan saise i hai ma gewas isan.
17 Ma̱ mogodo dia̱ma, ni̱ge habage tama̱ degele kaha̱ ta̱, di Hiye O Yesu Kelesuha̱ ta̱-bolofe̱i̱-mala̱-suluguadi-o kedia̱ tobolo͡u idi ke̱ tawama.
17 Baise au ofonah, abisa ata Regah Jesu Keriso ana kob abarayah marasika hio kwananowar i kwananuh.
18 Dia̱ge ko͡u gue tobolo͡u idi, uwage sawisiei hafe̱i̱ degeli kelegebe, susuga tobolo͡u idi o ilo kedia̱ Godi tobeko͡u muguoba, dio͟͡u tagaliya ke̱no͡u sulugualeyode tobolo͡u idi.
18 Iti na’atube a tur hi’owen hio, “Mar yomanin ana veya, sabuw iyab God ana ef hisa’ir hai naniyan kakafinamaim ebobonawiyih boro hinatit hinao hini’ibi.”
19 O kedia̱me ogo͡u gai egei tobolo͡u idi ono͡u. Dia̱ degeiye, damale̱yodele i o ilo kele di egei dulo idi ke̱ dafama, haba egei gehe̱ dulamo͡u fogo͡u yadi. Ogo͡u gai egei tobo͡u di o kedia̱me sa sibige̱ ko͟͡umaha̱ midiho̱ ke̱no͡u milo͡u ga idi, Duo Bolofe̱i̱be dia̱bo͡u de dala mei.
19 Iti sabuw i kausesebayah, hai kok gagamin i tafaram ana yawas kakafih hinasinaf, aurih Anun Kakafiyin en.
20 Ma̱ mogodo dia̱ma, ni̱no͡u si Godiko͡u damale̱yodele i kaha̱ degemo͡u, ni̱me Godiha̱ yo͟͡uno͡u dogo͡u guo dalaba suluguama. Sulugualibe, Duo Bolofe̱i̱ha̱ hu̱ya ke̱ diho̱ baga̱ tobo͡u mo͡u suluguama.
20 Baise kwa, au ofonah, baitumatum kakafiyinamaim nawowabi kwanara’at, naatu Anun Kakafiyinamaim kwanayoyoban.
21 Ni̱me Godiha̱ ni̱ tagaibano͡u suluguama. Kege sulugualibe, di Hiye O Yesu Kelesuha̱ hagua, ni̱ solo͡u do dege mala̱ ile folouba, ni̱me e̱ sako͡u tofousogo tofousogo kegeno͡u dalale ke̱ dia dalaguama.
21 God ana yabow wanawananamaim natafafari kwanama ata Regah Jesu Keriso kwanakaif. I ana kabeberamaim boro yawas wanatowan nit.
22 Damale̱yodele i o sasa̱i̱ ilo kele fima̱i̱ bolo̱u̱ dege dalaguababe, ni̱ge dia̱moko͡u solo͡u do degeba dede̱i̱ sasagiema.
22 Sabuw iyab hai baitumatum ekwakwaris kwana kabibirih baibais kwanitih.
23 O sasa̱i̱, douye nala̱ dalagua saga̱i̱ kedia̱me ni̱ge toto figa̱ muguma. Midiho̱ kasaga̱i̱ milo͡u gadi o sasa̱i̱ kedia̱moko͡u solo͡u do degema. Ke̱no͡u si, solo͡u dobo͡u gue̱bo͡u de degema. Yobe, midiho̱ kasaga̱i̱ dia̱ milou kaha̱ge, die duobo͡u, haba die yukueibo͡u debe sibigibo͡u dalagua kaha̱ degemo͡u. Kegeligi, ni̱ne midiho̱ dia̱ degeli saga̱i̱ ke̱no͡u milo͡u ga iye.
23 Sabuw afa wairaf wan teyey saisewat wairaf wanane kwanarowen sukwarabih kwaniyawasih. Naatu kwanabir kwanakakaf auman sabuw afa kwaniwanbabanih, baise hai faifuw hi’usi’us karitanin auman men kwana’us.
24 Godiha̱ge ni̱me mihi̱ko͡u fiyasigeiye domo͡u defe̱i̱do dia dala. E̱ge ni̱ mala̱ ile, e̱ sa bolo̱do koko͡u dogoguba, ni̱ hoho̱ hiyedo degele ile, yobe ni̱me hebe kasaga̱i̱ ke̱ ta mala̱ ile mei. Kegei kaha̱ degemo͡u, di Godiko͡u hoho̱bo͡u me.
24 Imih God ta’imon ata Baiyawasenayan tanabora’ara’ah. I karam kwa boro natafafari a boro men narusukun, naatu a aubar en nabuwi ereyasisir kwanan bonamanamarin gewasin nanamaim kwanatit,
25 Godibe tano͡u fe̱i̱. E̱me di Mamo̱u̱ O kaha̱ degeimo͡u, Hiye O Yesu Kelesuha̱ hu̱ya ke̱ di e̱moko͡u hoho̱bo͡u me. E̱ hoho̱be bolo̱do, di ta tawaga tobolo͡u saga̱i̱ mei. E̱ hu̱bo͡u e̱ nele̱bo͡u debe hiyedo folodo. O sasa̱i̱ olo͡u fe̱i̱do e̱ ta̱ dulo sesemabeedei. Godi e̱me afudo delei, ifine dala, habagene yo͟͡u kegeno͡u dalale. Damale̱do.
25 Ata Regah Jesu Keriso’one God isan tanaorereb, marakaw, bonamanamarin, fair, onowaten marasika na boun naatu mar etei nama wanatowan, wanatowan. Amen.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Judas 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.