Marcos 1

Kwanga New Testament (KWJ_WBT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Jisas Kurais, Gotri Che, ri mwanji kipe siraro ti ka hinga.
1 Este é o princípio das boas-novas a respeito de Jesus Cristo, o Filho de Deus.
2 Gotri mwanji bwarakarandaro hima ri, Aisaiya, ri chengi tiki kaisiro:
2 Iniciou-se como o profeta Isaías escreveu: “Envio meu mensageiro adiante de ti, e ele preparará teu caminho.
3 — ausente —
3 Ele é uma voz que clama no deserto: ‘Preparem o caminho para a vinda do Senhor! Abram a estrada para ele!’”.
4 O mwanji sawero hinga Jon sirawani hima da nambwe michi tiki ele hima ni uku ri yasindani ya sawe, “Kapwa sumbu kuhi ni gumwa ma ku sisini sembe Gotri ni ku hawa uku kunu yasisiwa Gotri kui kapwa sumbu sa humbwe.”
4 Esse mensageiro era João Batista. Ele apareceu no deserto, pregando o batismo como sinal de arrependimento para o perdão dos pecados.
5 Wowani ele Jutiya mapwa kipe hima hinga, ele Jerusalem ko pe hima hinga, Jon tambwa ya wu i. Wu ini kapwa sumbu wu wondaro ti hima miyafo i mwakambe tiki wu sawewani Jon uku ti ya wunu yasi.
5 Gente de toda a Judeia, incluindo os moradores de Jerusalém, saía para ver e ouvir João. Quando confessavam seus pecados, ele os batizava no rio Jordão.
6 Jon o nikaꞌari, omwe laka fo kamel tupu tiki wosiro, o tini ri injisini leti ti himamandemu tiki ri injisini omwengape tinga mwanungwa uku tinga ya ri anda.
6 João vestia roupas tecidas com pelos de camelo, usava um cinto de couro e alimentava-se de gafanhotos e mel silvestre.
7 Wosini Gotri mwanji ya ri sawe, “Hima fo ai gumwa tiki o takonda. Ri kwambu ti ai kwambu tini dikino. Ando a randau tau kapwacheche. Rindo ri rano tau omwesika naha.
7 João anunciava: “Depois de mim virá alguém mais poderoso que eu, alguém tão superior que não sou digno de me abaixar e desamarrar as correias de suas sandálias.
8 Ani uku minde ki kunu a yasisiwani o hima Gotri Himamwale ki kunu ri ai ri yasino.”
8 Eu os batizo com água, mas ele os batizará com o Espírito Santo!”.
9 Ete wosini gisi foki Jisas Galili ko fo, Nasaret, andosini ri tawani Jon Jotan gara tiki uku ya rini yasi.
9 Certo dia, Jesus veio de Nazaré da Galileia, e João o batizou no rio Jordão.
10 Rini yasisiwani ri ai ri sukwandau tinga metengei niri ti heiwani tapwasiwani Gotri Himamwale apwenumwa hinga Jisas tambwa ya sika.
10 Enquanto saía da água, viu o céu se abrir e o Espírito Santo descer sobre ele como uma pomba.
11 Sikasiwani tumwa foti niri we tiki ya sawe, “Mini ai Che. Ani mini ni ete ani okokonanda. Ani mini keke ani eripenda.”
11 E uma voz do céu disse: “Você é meu Filho amado, que me dá grande alegria”.
12 Wosini isiti nambwe Gotri Himamwale Jisas ni humbwewani hima da nambwe michi tiki ya ri i.
12 Em seguida, o Espírito conduziu Jesus ao deserto,
13 Jisas o hima da nambwe michi tiki gisi ti 40 ri dawani Saiten kapwa sumbu fwele ya rini simiyanehei. Wondawani Jisas fuku pe omwe lenga ri dawani ensel miyafo ya rini okulanda.
13 onde ele foi tentado por Satanás durante quarenta dias. Estava entre animais selvagens, e anjos o serviam.
14 Wosiwani Jon kalapus tokwe isiwani Jisas Galili mapwa tokwe tani Gotri mwanji kipe bwani ya ri sawe,
14 Depois que João foi preso, Jesus foi para a Galileia, onde anunciou as boas-novas de Deus.
15 “Gisi mwe takaisinda. Wowani Gotri kwambu hima i sembe aulindau oti takaihiro. O keke kunu kapwa sumbu kuhi ti gumwa ma ku sisini Gotri mwanji kipe tini sembe kuhi ma ku ha.”
15 “Enfim chegou o tempo prometido!”, proclamava. “O reino de Deus está próximo! Arrependam-se e creiam nas boas-novas!”
16 Wosini Jisas Galili fwa gamba tiki eti eti ini heiwani Saimon ga ri analongo Anduru ga tukwa ti fwa we tiki ya fi rawainda. O tukwa rawaindau oti fi ya tau.
16 Enquanto andava à beira do mar da Galileia, Jesus viu Simão e seu irmão André. Jogavam redes ao mar, pois viviam da pesca.
17 Wowani Jisas ya fini sawe, “Kini ma ki tani ani sirina. Wowa kini ani ondiyasiwa kini hima ani keke ki rata.”
17 Jesus lhes disse: “Venham! Sigam-me, e eu farei de vocês pescadores de gente”.
18 Ete wowani metengei tukwa oti fi andosini Jisas ni fi sirinani ya fi i.
18 No mesmo instante, deixaram suas redes e o seguiram.
19 Wosini biya hinga wu ini Jisas maꞌaini heiwani Sepeti che pi Jon ga Jemis ga, fini kanu tiki tukwa ti ya fi wonorukwenda.
19 Pouco mais adiante, Jesus viu Tiago e João, filhos de Zebedeu, consertando redes num barco.
20 Fi wondawani fini ri uchawani fi yapai Sepeti ga ele ya tau randau hima fwelenga kanu tiki wu dawani fini wunu fi andosini Jisas ni fi sirinani ya fi i.
20 Chamou-os de imediato e eles também o seguiram, deixando seu pai, Zebedeu, no barco com os empregados.
21 Wosini wunu Kapaneyam ko tokwe ya wu i. Wu ini himati gisi fo tawani metengei lotu wondau aka tiki wu raruni Jisas hima miyafo leni ya ri ondiyakandiyanda.
21 Jesus e seus seguidores foram à cidade de Cafarnaum. Quando chegou o sábado, entrou na sinagoga e começou a ensinar.
22 Wondawani ri mwanji ni wu mendini ya wu apapana. Hinde wowani, Jisas kale Gotri lo mwanji hambwandau hima hinga ri ondiyakandiyanda nambwe. Rini Gotri kwambu ri torosindau hinga ya ri ondiyakandiyanda.
22 O povo ficou admirado com seu ensino, pois ele falava com verdadeira autoridade, diferentemente dos mestres da lei.
23 Ka gisi hima fo o lotu wondau aka tiki dawani himamwale kapwa rini ga da. Ori hima to uchani ya sawe,
23 De repente, um homem ali na sinagoga, possuído por um espírito impuro, gritou:
24 “Jisas, Nasaret ko kipe, mini bwele sumbu ni nunu mi wosi ki mi tandau? Mini hinde, nunu mi ye kinani mi taroꞌo? Ani mini ani hambwanda. Mini Gotri hima kipe naha.”
24 “Por que vem nos importunar, Jesus de Nazaré? Veio para nos destruir? Sei quem é você: o Santo de Deus!”.
25 Wowani Jisas kwambu tiki ya ri sawe, “Ata ma gaina! Wosini ma rini andosini ma i.”
25 “Cale-se!”, repreendeu-o Jesus. “Saia deste homem!”
26 Ete wowani o himamwale kapwa ori hima ni yetupwani humbwewani seke tapa ri rikirikinawani o himamwale kapwa ata laka ti ri gikoni rini andosini ya i.
26 Então o espírito impuro soltou um grito, sacudiu o homem violentamente e saiu dele.
27 Wowani ele himiyama hurahama miyafo o tini wu heini mwale ti ya wunu sukwani i. O sumbu anandi hinga wosiwani wunu wu anambwa anambwani ya wu sawe, “Ka bwele sumbu hinga ni ri wosiro? Ri mwanji ako tandau ti, kwambu tinga dau. Rini himamwale kapwa leni mwanji bwandawani wunu ri mwanji wu mendini ya wu sirinanda.”
27 Todos os presentes ficaram admirados e começaram a discutir o que tinha acontecido. “Que ensinamento novo é esse?”, perguntavam. “Como tem autoridade! Até os espíritos impuros obedecem às ordens dele!”
28 Ete wosisiwani Jisas wosiro sumbu oti metengei ini ele Galili ko hinga ya ete chiki.
28 As notícias a respeito de Jesus se espalharam rapidamente por toda a região da Galileia.
29 Wosini wunu lotu wondau aka ti wu andosini hoko tokwe wu raruni Saimon ga Anduru ga fi aka tiki ya wu raru. Jemis hima pi Jon okwe funda ya wu i.
29 Depois que Jesus saiu da sinagoga com Tiago e João, foram à casa de Simão e André.
30 Wu isini wu heiwani Saimon atako tape hi saindani tei tiki ya ete ti tukuyanda. Wowani Saimon atako handau tini Jisas ni metengei ya wu sawe.
30 A sogra de Simão estava de cama, com febre. Imediatamente, falaram a seu respeito para Jesus.
31 Wu sawewani rini tini tambwa ri ini ti tapa ri torosini ya tini rasai. Ete wosiwani tape hi ti tini saindaro ti kipe ya tini wosi. Wowani ti saini wunu keke ahirahi ya ti wonda.
31 Ele foi até ela, tomou-a pela mão e ajudou-a a levantar-se. A febre a deixou, e ela passou a servi-los.
32 Wosiwani hunduya ini sisinawani ele siki wondau hima lenga himamwale kapwa dau ele hima ga Jisas tambwa ya wunu rata.
32 Ao entardecer, depois que o sol se pôs, trouxeram a Jesus muitos enfermos e possuídos por demônios.
33 Wondawani o ko pe hima hinga tinda o aka lengu ki fotukumbwa wu wau kinani ya wu ta.
33 Toda a cidade se reuniu à porta da casa para observar.
34 Wu tasiwani Jisas hahungondau hima miyafo kipe ti wunu ri wosindani ele hima ga dau himamwale kapwa miyafo wunu ri rani ya ri rumbwenda. Ri rumbwesiwani himamwale kapwa le rini hambwandawani Jisas ya wunu sawe, “Kunu mwanji fo bwa kei.”
34 Então Jesus curou muitas pessoas que sofriam de diversas enfermidades e expulsou muitos demônios. Não permitia, porém, que os demônios falassem, pois sabiam quem ele era.
35 Wosini lindana nambwe nurumbumbwa, Jisas saini aka andosini hima nambwe michi ki ri ini Gotri ni ya ri uchahambwanda.
35 No dia seguinte, antes do amanhecer, Jesus se levantou e foi a um lugar isolado para orar.
36 Wondawani Saimon ga ri nau lenga Jisas ni wu sirinani rini wu wakini wu ini
36 Mais tarde, Simão e os outros saíram para procurá-lo.
37 rini wu heini ya wu sawe, “Ele himiyama hurahama hinga tinda mini hei kinani o wu wakinda.”
37 Quando o encontraram, disseram: “Todos estão à sua procura!”.
38 Ete wowani ya wunu ri sawe, “Ma nu i, ele ko takai hinga. Nu ini ani ele ko kipe hima hinga leni Gotri mwanji a sawe ki. Hinde wowani, o keke a taro.”
38 Jesus respondeu: “Devemos prosseguir para outras cidades e lá também anunciar minha mensagem. Foi para isso que vim”.
39 Wosisini Jisas ele Galili ko hinga tinda ya ri i. Ri isini wu lotu wondau aka leki Gotri mwanji wunu sawendani himamwale kapwa miyafo ri rani ya ri rumbwenda.
39 Então ele viajou por toda a região da Galileia, pregando nas sinagogas e expulsando demônios.
40 Wosini gisi foki sechi okwe andau hima fo rini tambwa mwaꞌambwe keke ri sili kinani ri tani seke ri ombungwesini ya ri sawe, “Sembe mihi au mini saiwa, mini kipe o mi ani wosikonda.”
40 Um leproso veio e ajoelhou-se diante de Jesus, implorando para ser curado: “Se o senhor quiser, pode me curar e me deixar limpo”.
41 O hinga ri sawewani Jisas rini heini sembe rihi ti rini keke miyafo naha ya ri wo. Wosini ri tapa ti dachinani ori hima ri haiyesini ya ri sawe, “Sembe ahi ti au ani sainda. Kipe ti ma wosi.”
41 Cheio de compaixão, Jesus estendeu a mão e tocou nele. “Eu quero”, respondeu. “Seja curado e fique limpo!”
42 O hinga ri sawewani sechi okwe oti metengei ete humbuwani kipe ti ya ri wosi.
42 No mesmo instante, a lepra desapareceu e o homem foi curado.
43 Wowani Jisas kwambu tiki ya rini sawe,
43 Então Jesus se despediu dele com uma forte advertência:
44 “Ma mendi, apa mi ini o sumbu hima foni sawe kei. Woroti puris hima fori tambwa mi ini mi tape ti ma rini meku. Wosini Moses kaisiro Gotri lo mwanji sawendau hinga sumbwe dau omwe mi torosini kipe ti mi wosiro keke Gotri ni ya ma ha. Wosiwa himiyama hurahama miyafo sechi okwe mihi ti humburo oti sa wu hambwa.”
44 “Não conte isso a ninguém. Vá e apresente-se ao sacerdote para que ele o examine. Leve a oferta que a lei de Moisés exige pela sua purificação. Isso servirá como testemunho”.
45 Jisas o hinga rini sawesiwani ori hima metengei ri ini mwanji miyafo ri bwandani o sumbu rini ki sukwaro tini ya ri saweꞌi sawetanda. O keke Jisas apa ko tokwe hima amwei tiki hinde ai i kumbwa. O hinga keke hima nambwe ko tiki ya ri da. Wondawani ele himiyama hurahama rini tambwa ele mapwa ele mapwa tokwe ya wu tanda.
45 O homem, porém, saiu e começou a contar a todos o que havia acontecido. Por isso, em pouco tempo, grandes multidões cercaram Jesus, e ele já não conseguia entrar publicamente em cidade alguma. E, embora se mantivesse em lugares isolados, gente de toda parte vinha até ele.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.