Lucas 8

Kwanga New Testament (KWJ_WBT) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Da hinga woni Jisas ele ko laka ga ele ko cheche ga funda funda ri ini Gotri aulindau kwambu tinga ri mwanji kipe tinga ele himiyama hurahama ni ya wunu ri bwanda. Wondawani ri tapaꞌangi tapaꞌangi hatachi fisi Himache rihi le rini ga ya wu inda.
1 Algum tempo depois Jesus saiu e viajou por cidades e povoados, anunciando a boa notícia do Reino de Deus . Os doze discípulos foram com ele,
2 Ete wondawani Jisas imbihumbwa wunu ga daro himamwale kapwa ri rani ri humbwewani hahungo wuhi okwe kipe wunu ri wosindaro humwe le rini ga ya wu inda. Humwe fo Mariya hi tihi foti ka hinga o tini wu uchanda, Mariya Makitala. Injelembwa Jisas tini ki tapaꞌangi ini hatachi fisi himamwale kapwa ri rani ri humbwero.
2 e também algumas mulheres que haviam sido livradas de espíritos maus e curadas de doenças. Eram Maria, chamada Madalena, de quem tinham sido expulsos sete demônios;
3 Joana, Herot aka aulindau hima fori hi ti Chusa, ri humwe, e, Susana, wosini humwe fwele okwe rini ga ya wu i. Kale humwe wunu Jisas ga ri himache lenga wui tau wunu okula kinani wui ya mwaꞌambwe tini wu humbwendau.
3 Joana, mulher de Cuza, que era alto funcionário do governo de Herodes; Susana e muitas outras mulheres que, com os seus próprios recursos, ajudavam Jesus e os seus discípulos.
4 Hima miyafo ele ko ele ko ki wu tani Jisas mu tiki ya wu wau. Wosiwani mwanji yepe foti ka hinga ya wunu ri sawe,
4 Uma grande multidão, vinda de várias cidades, veio ver Jesus. Quando todos estavam reunidos, ele contou esta parábola :
5 “Hima fori ini tau tiki ahirahi wapa ti ri yesinani ya ri humbwe. Ri humbwewani ahirahi wapa fwele numbo tiki ya sika. Wosiwani hima le yitini singalendawani apwe le sikani ya anda.
5 — Certo homem saiu para semear. E, quando estava espalhando as sementes, algumas caíram na beira do caminho, onde foram pisadas pelas pessoas e comidas pelos passarinhos.
6 Wowani ahirahi wapa fwele nuwe miyafo da nambwe humokuto tenge tiki ya sika. Wosini fwamwe le sukwaro ti, nuwe ti uku nambwe keke nika yekowani hopweneni ya rikaꞌai.
6 Outras sementes caíram num lugar onde havia muitas pedras, e, quando começaram a brotar, as plantas secaram porque não havia umidade.
7 Wowani ahirahi wapa fwele lame chele ki nindo tiki ya sika. Wosiwani lame chele ki oti okwe saini fwamwe sukwaro ti ya yekicha.
7 Outra parte caiu no meio de espinhos, que cresceram junto com as plantas e as sufocaram.
8 Wowani ahirahi wapa fwele nuwe kipe tiki rairo ti fwamwe le dingini omwesika saini mu foki tuko miyafo naha 100 hinga ya wa.” Jisas o hinga sawesini, hapa tinga ka hinga ri uchani ya ri sawe, “Hima wasamba chele ti saiyayanasini do mwanji sa ri mendi.”
8 Mas algumas sementes caíram em terra boa. As plantas cresceram e produziram cem grãos para cada semente. E Jesus terminou, dizendo:
9 Wosiwani ri himache le o mwanji yepe mu mwe wu hambwa ki ya rini wu sili.
9 Os discípulos de Jesus perguntaram o que ele queria dizer com essa parábola .
10 Wowani ya ri sawe, “Gotri aulindau kwambu ti mwanji mu yanisiro ti rinjenga o kunu ri mekusiro. Woro ele biya himiyama hurahama leto wunu mwanji yepe numbwa wu mendindau. O keke miya ti wu maꞌaikaꞌaindau ti, mwaꞌambwe fotini wu heinda nambwe. Wasamba wuhi ti mwanji wu mendindau ti, mwanji mu tini wu hambwanda nambwe.
10 Jesus respondeu:
11 “Woro o mwanji yepe ti mwanji mu mwe ti ka hinga: Ka ahirahi wapa o Gotri mwanji ni sawero.
11 — O que essa parábola quer dizer é o seguinte: a semente é a mensagem de Deus.
12 Ahirahi wapa fwele numbo tiki sikaro ti, o kale hima hinga ni sawero. Wunu Gotri mwanji mendisiwani Saiten tani o Gotri mwanji wui sembe tiki daro tini ai rani ri rumbwe. Rini ete hambwandau, ‘Foki sembe wu hasiwa Gotri ai wunu raꞌaino.’
12 As sementes que caíram na beira do caminho são as pessoas que ouvem a mensagem. Porém o Diabo chega e tira a mensagem do coração delas para que não creiam e não sejam salvas.
13 Ahirahi wapa fwele nuwe miyafo da nambwe humokuto tenge tiki sikaro ti, o kale hima hinga ni sawero. Wunu Gotri mwanji mendini torosini o tini wu eripendau. Woro nene ti nuwe tiki raini ambomuna nambwe. Wunu sembe ti gisi faiche kumbwa wu hasiwani simiyanehei sumbu foti wunu wosikowani ya wu ai iu.
13 As sementes que caíram onde havia muitas pedras são as pessoas que ouvem a mensagem e a recebem com muita alegria. Elas não têm raízes e por isso creem somente por algum tempo; e, quando chega a tentação, abandonam tudo.
14 Wowani ahirahi wapa fwele lame chele ki nindo tiki rairo ti o ka hinga, hima le Gotri mwanji wu mendisini wu ikowani, ele sembe nomo, ele ya mwaꞌambwe, e, dele nuwe kipe eripeꞌaripe sumbu leto ai wunu yekichandau. Wosiwani wunu ahirahi tuko wandau hinga wu wanda nambwe.
14 As sementes que caíram no meio dos espinhos são as pessoas que ouvem a mensagem. Porém as preocupações, as riquezas e os prazeres desta vida aumentam e sufocam essas pessoas. Por isso os frutos que elas produzem nunca amadurecem.
15 Wowani kale ahirahi wapa fwele nuwe kipe tiki sikaro ti o ka hinga, hima le Gotri mwanji wu mendini inaka tiki wu toronambundau. Sembe wuhi tinga sumbu wuhi tinga kipe naha, wosini kwambu naha ki wu etisini wu randawani ahirahi tuko miyafo wandau hinga ya wu wanda.
15 E as sementes que caíram em terra boa são aquelas pessoas que ouvem e guardam a mensagem no seu coração bom e obediente; e, porque são fiéis, produzem frutos.
16 “Hima le lamu ti okusini hungwe tako ki, e, tei tako ki wu owenda nambwe. Mina. Wunu lamu okusini tei tenge tiki wu lisindau. Wowa hima le aka we tokwe wu sirakoni o lamu okundau ni wu heino.
16 Jesus continuou:
17 Ele yanisini dau mwaꞌambwe ichai amwei sirano. Ele mwaꞌambwe hima yanisindau ti ichai amwei sirawa hima le o tini hambwakonda.
17 Pois tudo o que está escondido será descoberto, e tudo o que está em segredo será conhecido e revelado.
18 “Kunu hambwafwaꞌaisini mwanji ti norukweni ku mendi. E, hima fori sumbu kipe fo rini ki dawa, Gotri miyafo naha ai rini hano. E, hima fori sumbu kipe fo rini ga da nambwe, woro ete ri hambwandawa sumbuche foti rini ga dau, woro o sumbuche rihi okwe Gotri rani rumbweno.”
18 — Portanto, tomem cuidado e vejam como vocês ouvem. Porque quem tem receberá mais; mas quem não tem, até o que pensa que tem será tirado dele.
19 Ka gisi ki Jisas nuwai ga ri hipache lenga rini tambwa ya wu ta. Wu tani wu heiwani himiyama hurahama miyafo naha wausiwani rini tambwa takaini wu i ki, mina.
19 A mãe e os irmãos de Jesus vieram até o lugar onde ele estava, mas, por causa da multidão, não conseguiam chegar perto dele.
20 Wowani hima fwele heisini ya rini sawe, “Mi nuwai ga mi hipache lenga mini hei kinani wu tani hoko tiki kale kwai eninda.”
20 Então alguém disse a Jesus: — A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
21 Ete wowani rini ga mwanji wasa ka hinga ya wunu ri sawe, “Himiyama hurahama le Gotri mwanji wu mendini wu sirinano ti, wunu ai nuwai, wunu ai hiparakambwe.”
21 Mas Jesus disse a todos:
22 Gisi foki Jisas ga ri himache lenga kanu foki ya wu rau. Wosini ya wunu ri sawe, “Ma kari kwai fwanjuwei angi tokwe nu i.” Wosini ya wu i.
22 Certo dia Jesus subiu num barco com os seus discípulos e disse: Então eles partiram.
23 Kanu oti indawani Jisas rini ya ri tukuyanda. Wondawani ausuwa laka foti o fwanjuwei ki saini fwa o tini yembekinawani tani kanu we tiki raini talekondawani o tini heini ya wu aki.
23 Enquanto estavam atravessando o lago, Jesus dormiu. Um vento muito forte começou a soprar sobre o lago, e o barco foi ficando cheio de água, de modo que todos estavam em perigo.
24 Wokoni wu ini Jisas ni wu yetelesini ya wu sawe, “Apukolaka, Apukolaka, uku sumbwe nu ani nu hakondau naha.” Wowani ri saini ausuwa o tinga fwa yembekinandaro tinga mwanji kwambu ki ya sawe. Ete wowani ausuwa o tinga fwa yembekinandaro tinga humbuwani, fwa oti ai yembekina nambwe.
24 Aí os discípulos chegaram perto de Jesus e o acordaram, dizendo: — Mestre, Mestre! Nós vamos morrer! Jesus se levantou e deu uma ordem ao vento e à tempestade. Eles pararam, e tudo ficou calmo.
25 Wosini ya wunu ri sawe, “Sembe ku haro ti, soki dau?” Ete wowani wu akindani inaka miyafo ya wu hambwa. Wondani wunjenga ka hinga ya wu anambwa anambwa, “Dori hinde na hima hinga ri dasini ka ausuwa laka ga ka fwa yembekinandaro tinga ri sawewani ri mwanji fi mendini fi humburo.”
25 Então ele disse aos discípulos: Mas eles estavam admirados e com medo e diziam uns aos outros: — Que homem é este? Ele manda até no vento e nas ondas, e eles obedecem!
26 Wosinumbwa wu ini Gekesa lei mapwa tokwe wu ini ya wu raru. Ka mapwa o Galili fwanjuwei angi tokwe dau.
26 Jesus e os discípulos chegaram à região de Gerasa, no lado leste do lago da Galileia.
27 Jisas o kanu ki ri sikasini hapimwai tokwe ri isiwani o ko kipe hima fori rini tambwa ya ri ta. Himamwale kapwa miyafo ori hima ga dau. Asama miyafo rini nikaꞌari ti ri inji nambwe. Rini aka forukumbwa ri tukuya nambwe. Mina. Rini matimat kumbwa ete ri dau.
27 Assim que Jesus saiu do barco, um homem daquela cidade foi encontrar-se com ele. Esse homem estava dominado por demônios. Fazia muito tempo que ele andava sem roupas e não morava numa casa, mas vivia nos túmulos do cemitério.
28 Woro ori hima Jisas ni ri heini ata ri gini nuwe ki ri raini ri seke mu naha ki ri opulisini ata ti hapa tinga ka hinga ya ri ucha, “Jisas, kari kaumbwa naha ki dau Gotri Che, bwele sumbu hinga tini mi ani wosikondau? Seꞌe, mini apa nomo ani ha kei.”
28 Quando viu Jesus, o homem deu um grito, caiu no chão diante dele e disse bem alto: — Jesus, Filho do Deus Altíssimo! O que o senhor quer de mim? Por favor, não me castigue!
29 O mwanji hinga sawero ti, Jisas o himamwale kapwa ori hima ni ri hanjaꞌai ki mwanji kwambu ki ri sawewani himamwale kapwa o to ya ucha. Gisi gisi o himamwale kapwa to ori hima ni ete ri toronambusindau. Hima le gisi gisi rini heini rini torosini seni ti seke tapa tiki rini injisiwani ele seni rini injisiro ti ri lekutoni ri rumbwendau. Wosini o himamwale kapwa rini rani hima da nambwe michi tiki rini raꞌaindau.
29 Ele disse isso porque Jesus havia mandado o espírito mau sair dele. Esse espírito o havia agarrado muitas vezes. As pessoas chegaram até a amarrar os pés e as mãos do homem com correntes de ferro, mas ele as quebrava, e o demônio o levava para o deserto.
30 Wowani Jisas ya rini sawe, “Hi mihi ti namo?” Ete wowani ya ri sawe, “Hi ahi Lekiyon.” Hinde wowani, himamwale kapwa miyafo naha rini ga dau.
30 Jesus perguntou a ele: — O meu nome é Multidão! — respondeu ele. (Ele disse isso porque muitos demônios tinham entrado nele.)
31 Wowani ele himamwale kapwa mwanji miyafo ki Jisas ni ya wu sili, “Apa kaimbwa naha soko ambwenda nambwe wa tiki nunu rawai kei!”
31 Aí os demônios começaram a pedir com insistência a Jesus que não os mandasse para o abismo .
32 Wondawani fe miyafo naha kimba cheche ki takai hinga wu enindani ya wu uyanda. Ete wowani himamwale kapwa mwanji miyafo ki Jisas ni ka hinga ya wu sili, “Ma nunu humbwewa kale kau fe leki nu ini nu raru!” Ete wowani Jisas wunu ohounawani ele fe ki wu raru ki ya wu i.
32 Muitos porcos estavam comendo num morro ali perto. Os demônios pediram com insistência a Jesus que os deixasse entrar nos porcos, e ele deixou.
33 Ele himamwale kapwa ori hima ni wu hanjaꞌaisini wu ini ele fe ki ya wu raru. Ete wowani ele fe anasawe hapa tinga wu namani wu ini fwa dau kapwa michi naha foki ya wu rai. Wu raini wu yoꞌosikitani uku sumbwe wu ani ya wu ha.
33 Então eles saíram do homem e entraram nos porcos, que se atiraram morro abaixo, para dentro do lago, e se afogaram.
34 Ete wowani fe aulindaro hima le o tini wu heikoni ya wu akini i. Wu ini ele sumbu wu heiro tini o ko kipe himiyama hurahama lenga ele ko cheche ki dau hima lenga ya wu sawenda.
34 Quando os homens que estavam tomando conta dos porcos viram o que havia acontecido, fugiram e espalharam a notícia na cidade e nos seus arredores.
35 Wowani ele himiyama hurahama o sumbu ni wu hei kinani Jisas tambwa wu tani ori hima ni ya wu hei. Ele himamwale kapwa rini ga daro rini hanjaꞌaisiwani ri dasini inaka ri hambwani nikaꞌari ti ri injisini Jisas seke mu tiki takaini ya ri lininda. Ete wowani ele himiyama hurahama o sumbu ni wu heini ya wu aki.
35 Muita gente foi ver o que havia acontecido. Quando chegaram perto de Jesus, viram o homem de quem haviam saído os demônios. E ficaram assustados porque ele estava sentado aos pés de Jesus, vestido e no seu perfeito juízo.
36 Wondawani ele sumbu ni heiro hima leto injelembwa himamwale kapwa rini ga daro ti apa kipe naha ri ai iro sumbu mwanji mu mwe ti ya wunu sawenda.
36 Os que haviam visto tudo contaram ao povo como o homem tinha sido curado.
37 Gekesa mapwa ki dau hima le Jisas ni ya wu sawe, “Mini nunu ma hanjaꞌaisini ya ma i.” Wunu akindani o hinga ya wu sawe. Ete wowani Jisas kanu tiki ri rauni ri litisini ya ri ai i.
37 Aí toda a gente da região de Gerasa ficou com muito medo e pediu que Jesus saísse da terra deles. Então Jesus subiu no barco e foi embora.
38 Wokoni ele himamwale kapwa rini hanjaꞌaisini iro hima ori Jisas ni ka hinga mwanji miyafo ki ya ri sili, “Ani mini ga funda si i ki.” Wowani Jisas ri ko tokwe rini humbwewani ri ikowani ya rini sawe,
38 E o homem de quem os demônios tinham saído implorou a Jesus: — Me deixe ir com o senhor! Mas Jesus o mandou embora, dizendo:
39 “Mi ko tokwe ma ai ini Gotri ele sumbu laka mini wosiro tini ma wunu sawekawe.” Ete wowani ori hima ini o ri ko ki dau himiyama hurahama ele ni Jisas rini wosiro sumbu laka tini ya wunu ri sawenda.
39 — Volte para casa e conte o que Deus fez por você. Então o homem foi pela cidade, contando o que Jesus tinha feito por ele.
40 Jisas ri ai tawani ele himiyama hurahama ya wu eripe. Wunu rini ni wu nikisindaro.
40 Quando Jesus voltou para o lado oeste do lago, a multidão o recebeu com alegria, pois todos tinham ficado ali à espera dele.
41 Wondawani hima fori ya ta, hi rihi ti Jairas. Rini lotu wondau aka tini aulindau hima. Ri tani Jisas seke mu tiki ri ombungwesini inaka funda ri owesini ka hinga ya ri sili, “Mini ai aka tokwe ma ta.”
41 Então chegou um homem chamado Jairo, que era chefe da sinagoga daquele lugar. Ele se jogou aos pés de Jesus e pediu com insistência que fosse até a sua casa
42 Rini che rihi funda naha, himiyama che tombwa, asama tihi ti tapaꞌangi tapaꞌangi hatachi fisi. Woro kamindache naha ya ti hakondau. Ete wowani Jisas indawani himiyama hurahama miyafo naha rini wu sirinani wu tani rini wu haweini ya wu anatakai anatakainda.
42 porque a sua filha única, de doze anos, estava morrendo. Enquanto Jesus ia caminhando, a multidão o apertava de todos os lados.
43 Wondawani humwe foti o ki ya ti da. Asama tapaꞌangi tapaꞌangi hatachi fisi akawe ti dawani hima fori ka ti hahungo okulawani kipe tini wosi nambwe.
43 Nisto, chegou uma mulher que fazia doze anos que estava com uma hemorragia. Ela havia gastado com os médicos tudo o que tinha, mas ninguém havia conseguido curá-la.
44 Woro o humbwe to Jisas gumwa tiki takai ti tani ti tapa ti ri nikaꞌari tumwafu tiki ya ti toro. O hinga ti wosiwani metengei ete o ti hahungo ete humbukoni kipe ya ti wosi.
44 Ela foi por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele, e logo o sangue parou de escorrer.
45 Wowani Jisas ya sawe, “Namoto tapa tiki ani tororo?” Ete wowani wunu tinda ete ya wu sawe, “Ani mina. Ani mina.” Ete wowani Pita ya sawe, “Apukolaka, himiyama hurahama miyafo naha mini takai takai tani wu anangina ananginanda.”
45 Aí Jesus perguntou: Todos negaram. Então Pedro disse: — Mestre, todo o povo está rodeando o senhor e o está apertando.
46 Wowani Jisas ya sawe, “Fori tapa ti ani ni tororo. Hinde wowani, a mendiwani kwambu ahi fwele ani hanjaꞌaihiro.”
46 Mas Jesus disse:
47 Wowani o humwe ya ti hambwa, tini apa rini ni hinde ti yani kumbwa. O keke ti rikirikinani ti tani ri seke mu tiki ti ombungwesini ele himiyama hurahama lei miyaningisopo tiki tapa tihi ti Jisas ni tororo sumbu mu mwe tini ya ti sawekawe. Wosini ya ti sawe, “Hahungo ahi ti metengei ete humburo.”
47 Então a mulher, vendo que não podia mais ficar escondida, veio, tremendo, e se atirou aos pés de Jesus. E, diante de todos, contou a Jesus por que tinha tocado nele e como havia sido curada na mesma hora.
48 Wowani Jisas ya tini sawe, “Ai che, sembe nihi ti ti ani haro ti keke kipe o ai nini wosiro. Ma isini sembe nihi wahapisini ya ma da.”
48 Aí Jesus disse:
49 Mwanji ti ete ri bwandawani ka hima laka aka ki dau hima fori tani o hima laka ni ya ri sawe, “Che mihi haro. Apa tau kwambu ti ondiyakandiyandau hima ni ha kei.”
49 Jesus ainda estava falando, quando chegou da casa de Jairo um empregado, que disse: — Seu Jairo, a menina já morreu. Não aborreça mais o Mestre.
50 Wowani Jisas o mwanji ni ri mendini mwanji wasa ka hinga ya rini sawe, “Mini apa aki kei. Sembe mihi ti ma ete handa. Wondawa che mihi ti kipe tini wosino.”
50 Jesus ouviu isso e disse a Jairo:
51 Ete wowani Jisas o mekupu hima ri aka tokwe ri ini ri rarukoni ri sawewani ele himiyama hurahama rini ga wu raru nambwe. Mina. Pita, Jon, Jemis, e, o che ti nuwai yapai wundombwa rini ga ya wu raru.
51 Quando Jesus chegou à casa de Jairo, deixou que Pedro, João e Tiago entrassem com ele, além do pai e da mãe da menina, e mais ninguém.
52 Wondawani ele himiyama hurahama wunu o che keke ya wu ichakanda. Ete wondawani Jisas ya wunu sawe, “Kunu ichaka kei, do humweche ha nambwe nimba tukuyandau.”
52 Todos os que estavam ali choravam e se lamentavam por causa da menina. Então Jesus disse:
53 Ete wowani ri mwanji keke ya wu hingi. Wunu ete wu hambwanda, o hahiro.
53 Aí começaram a caçoar dele porque sabiam que ela estava morta.
54 Jisas o himiyama che i tapa ki ri torosini ya sawe, “Ai che, ma sai.”
54 Mas Jesus foi, pegou-a pela mão e disse bem alto:
55 Ete wowani himamwale tihi ti ai tani raruwani metengei ete ya ti sai. Wowani Jisas ya wunu sawe, “Ahirahi fwele ma tini ku hawa sa ti a.”
55 Ela tornou a viver e se levantou imediatamente. Aí Jesus mandou que dessem comida a ela.
56 Wowani o che ti nuwai yapai fini ete fi apapana. Ete wowani Jisas mwanji kwambu tiki ya fini sawe, “Kini apa hima forini do sumbu ki sawe kei.”
56 Os seus pais ficaram muito admirados, mas Jesus mandou que não contassem a ninguém o que havia acontecido.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.