Mateus 13
Border Kuna NT (KVN_WBT) vs NAA
1 Imi Jesús ampa te ibegin neg-akar nad mata-kakaje. Tegin Jesús mata-kakpal chigwiszhun Pab-igalgin tulemal-oturdagal.
1 Naquele mesmo dia, Jesus saiu de casa e se assentou à beira-mar.
2 Tenal tulemal-ichejul irmanonigu, Jesús ulgin nakwis. Tegin Jesús ulgin-akar chii Pab-igalgin tulemal-oturdakalzhun. Tenal tulemaldin ukubgin pukwa-pesmal.
2 E grandes multidões se reuniram em volta dele, de modo que entrou num barco e se assentou. E toda a multidão estava em pé na praia.
3 Tegin Jesús ulgin-akar kep choggwen-chul purpal tulemal-oturdakalzhun. Tenal Jesús purpal tulemalga chogal: “Imi te ibagwengin tule-walgwen nad mie-mie immal-kwa imagal.
3 E de muitas coisas lhes falou por parábolas, dizendo:
4 Tegin tule immal-kwa minatapidgin, immal-kwa kwen igalbal-nanemaladgin apatis. Tenal chikwimal we immal-kwa masmal.
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e, vindo as aves, a comeram.
5 “Tegin immal-kwa kwen akwapir-ulak-naidgin apatis. Tenal nap-nue-nikchulidbal we immal-kwa pulzhuli nis.
5 Outra parte caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 Tenal tad kanonigu, immal-kwa mali-nue-napkin-akachulidbal ilgwen tinkus.
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 “Tegin immal-kwa-piddin iko-kwa-naidgin apatis. Tegin we immal-kwa nisgu, iko-kwabak mes nis. Tenal we immal-kwa tunkusgu, ikodin immal-kwa-nued-nijad izhos, al keg chanmagus.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram.
8 “Tenal immal-kwa-piddin napa-nuedgin apatis. Tenal we immal-kwa tunkusgu, yer chanmanoni. Tenal immal-kwa kalgwengin tulaatal chanmas, kwéntin kalgwengin tulapá chanmas, kwéntin kalgwengin tulagwen-kakaambe chanmasmo.
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto: a cem, a sessenta e a trinta por um.
9 Imi pemal nuekwa an-chogzhad itogenabmal.”
9 Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
10 Tegin Jesús-tulemalga-chunmajad-cholbal, e-chapingan Jesúszhe nonimal. Tegin e-chapingan Jesúszhe ekichialmal chogalmal: “¿Ibiga pe tulemalga purpal chunmas-wede? ¿Ibiga pe pakal-pud-pud tulemalga kwen chunmaszhuldé?”
10 Então os discípulos se aproximaram de Jesus e lhe perguntaram: — Por que o senhor fala com eles por meio de parábolas?
11 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: “Imi Pabdin pemalga igal-ukcha, Pab-neg-takmaidgin igal-otukal-maid mag itononigal. Tenal tule-pimaladga igal-kwen-ukleszhul mag we igal itogal.
11 Ao que Jesus respondeu:
12 Imi tule-mag-itosmalad kujal pul-pule mag itononimalo, tegin we tulemal pela-pela immal wisgunoniko. Tenal tule-nuekwa-itoszhulmaladdin kujal pul-pule aku-itononimalo.
12 Pois ao que tem, mais será dado, e terá em abundância; mas, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
13 Al an we tulemalga purpal chunmakalda:
13 Por isso, falo com eles por meio de parábolas: porque, vendo, não veem; e, ouvindo, não ouvem, nem entendem.
14 Imi we tulemalga immal-kujad, akpene Pab-kaka-palchoged-Isaías chogzhad-yopí kus. Tenal Isaías chogzhado:
14 Assim, neles se cumpre a profecia de Isaías:
15 Is. 6:9-10
15 Porque o coração deste povo
16 Tenal pemaldin, pe-imia mag atagedbal tegin pe mag itogedbal, pemalga ib-nuedga kus.
16 — Bem-aventurados, porém, são os olhos de vocês, porque veem; e bem-aventurados são os ouvidos de vocês, porque ouvem.
17 Tenal an chunchunnad pemalga chogdo: imi Pab-kaka-palchogmalad-ichejul tegin tule-nuegan-ichejul pe-immal-takchiidyob pirkin takpi-kusmalmogan, tenal we tulemal yabli kwen takchajul-kusmal. Tegin we tulemal pe-immal-itosmaladyob pirkin itobi-kusmalmogan, tenal we tulemal yabli kwen itoszhul-kusmalbaldo.”
17 Pois em verdade lhes digo que muitos profetas e justos desejaram ver o que vocês estão vendo, mas não viram; e quiseram ouvir o que vocês estão ouvindo, mas não ouviram.
18 Tegin Jesús chogalbal: “Imi pemal nuekwa itogenabmal an pemalga purpal immal-kwa-tigedgin chunmajad, igi chogle-wede.
18 — Ouçam, portanto, o que significa a parábola do semeador.
19 Imi tule Pab-neg-takmaidgin-chunmajad itosmalal, tenal we tule yabli aku-itononimalal, nia-sagla we tulegin Pab-kaka-chunmalejad chunoniko. Wedin, immal-kwa igalgin apatijadyob.
19 A todos os que ouvem a palavra do Reino e não a compreendem, vem o Maligno e arrebata o que lhes foi semeado no coração. Este é o que foi semeado à beira do caminho.
20 “Tenal immal-kwa nap-ulak-akwapir-naidgin apatijaddin choglege: tule Pab-kaka itojal, weligwaledgin Pab-kaka abingao.
20 O que foi semeado em solo rochoso, esse é o que ouve a palavra e logo a recebe com alegria.
21 Tenal we tule pinche askinbi Pab-kaka abingajadbal nue-naojul Pab-igal ebenoniko, immal-tiglejad nue mali nikchulidyob. Tenal Pab-kakapurwa-ulgin we tulega poni nononikil, o tulemal chabzhul tar-imanonimalal, we tule ilgwen Pab-igenonimalo.
21 Mas ele não tem raiz em si mesmo, sendo de pouca duração. Quando chega a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandaliza.
22 “Tenal immal-kwa iko-kwa-naidgin apatijaddin choglege: tule Pab-kaka-itojal, Pab-kaka abingenoniko. Tenal we tule kujal iti-napkined-immal-imakedgin pul-pule pinzhedago, pul Pab-igalgin-naneedga. Tegin we tule peyedzhe immal-nikuedgin yardalenoniko, immal-kwa-nued iko-tar-izhojadbal keg chanmanonikidyob.
22 O que foi semeado entre os espinhos é o que ouve a palavra, porém as preocupações deste mundo e a fascinação das riquezas sufocam a palavra, e ela fica infrutífera.
23 “Tenal immal-kwa-nap-nuedgin-apatijaddin choglege: tule Pab-kaka-nuegan-itojal, we tule mag-itogedbal, Pab-kaka abingas. Tenal we tulemal Pab-chogzhadbal ichejul immal-nuegan imanoniko, immal-kwa kalgwengin tulaatal chanmajadyob, kwéntin abal immal-nuegan imako, immal-kwa kalgwengin tulapá chanmajadyob, tegin kwéntin iche immal-nuegan imamogo immal-kwa kalgwengin tulagwen-kakaambe chanmajadyob. Tenal an immal-kwagin chunmajad, weob chogledo.”
23 Mas o que foi semeado em boa terra é o que ouve a palavra e a compreende; este frutifica e produz a cem, a sessenta e a trinta por um.
24 Tegin Jesús tulemalga immal-purpaled-pidgin chunmakalbal: “Imi Pab-neg-takmaid tule aga nagnugin trigo-kwa-nued-tigzhadyob.
24 Jesus lhes propôs outra parábola, dizendo:
25 Tenal tulemal pél kabidmaladgin tule-ebak-aichulid nonimo, trigo-kwa-tiglejadgin kagan-iskana tignonimo. Tegin tule-kagan-iskana-tignonikid pél kagan-iskana tigzhagu, kannan nadbal.
25 Mas, enquanto todos estavam dormindo, veio o inimigo dele, semeou o joio no meio do trigo e foi embora.
26 “Tegin trigo-kwa aknisgu, kagan-iskana mes nismo. Tenal trigo-kwa kagan-iskanabak mes tunkuszhun. Tenal trigo tuglumaknonigu, kep mag taklenonijun kagan-iskana kwichimo.
26 E, quando as plantas cresceram e produziram fruto, apareceu também o joio.
27 “Tegin tule-nagnu-ibed-e-mosmal takchamalgu kagan-iskana tunkusmalmo, tule-nagnu-ibedzhe nadmalzhun, chognegal. Tegin mosmal e-tummadzhe nonimalgu, e-tummadga chogalmal: ‘¿Tummad, imi pede nagnugin trigo-kwa-nuegan tigzhajulzhí?’ Tegin tule-nagnu-ibed chogal: ‘Teobdo.’ Tegin e-mosmal nagnu-ibedga chogalbal: ‘¿Tede, we kagan-iskanade pia tanijun?’
27 Então os servos do dono da casa chegaram e disseram: “Patrão, o senhor não semeou boa semente no seu campo? De onde, então, vem o joio?”
28 Tenal tule-nagnu-ibed aga e-mosmalga chogal: ‘Imi an wisdo, tule-anpak-aichulid an-nagnugin kagan-iskana tigzhamo. ¿Al nabir kagan-iskana nismóye?’ “Tegin mosmal tule-nagnu-ibedga chogal: ‘¿Tegil pe pei anmal pega kagan-iskana ounnu?’
28 Ele, porém, lhes respondeu: “Um inimigo fez isso.” Mas os servos lhe perguntaram: “O senhor quer que a gente vá e arranque o joio?”
29 Tenal tule-nagnu-ibed aga e-mosmalga chogal: ‘Chulá. Melle pe kagan-iskana unkemalgwelo. Tegil pe mes kagan-iskanabak trigo unkemalmogo.
29 O dono da casa respondeu: “Não! Porque, ao separar o joio, vocês poderão arrancar também com ele o trigo.
30 Al pemal aka mes kagan-iskana ebemalgwelo, trigo kwallegedzhe. Tegin an trigo kwangal tule-ogbochogalil, kep an nega chogo: Kepegin pe kagan-iskana etimigwelo. Tegin pe kagan-iskana kugmako, chogin okummagal. Tegin pemal kep trigo kwanmalo. Tegin pe trigo kwachamalal, kep pe ukur-ukagin trigo-kwa chabomalo.’ ”
30 Deixem que cresçam juntos até a colheita. E, no tempo da colheita, direi aos ceifeiros: ‘Ajuntem primeiro o joio e amarrem-no em feixes para ser queimado; mas recolham o trigo no meu celeiro.’”
31 Tegin Jesús tulemalga immal-purpaled-pidgin chunmakalbal: “Imi Pab-neg-takmaid, tule nagnugin chapi-mostaza-kwa tigzhadyob.
31 Jesus lhes propôs outra parábola, dizendo:
32 Imi chapi-mostaza-kwadin egmal-immal-kwaga pul purwí. Tenal mostaza-kwa nijal, tegin tunkujal, immal-kwa-pirka-il-ilbal-tiglemalad-egmalga pul tummad nao. Tenal mostaza chapiyob kunoniko. Al chikwimal mostaza-e-aanganbal ampagunonidamal.”
32 Esse grão é, na verdade, a menor de todas as sementes, mas, quando cresce, é maior do que as hortaliças, e chega a ser uma árvore, de modo que as aves do céu vêm se aninhar nos seus ramos.
33 Tegin Jesús tulemalga immal-purpaled-pidgin chunmakalbal: “Imi Pab-neg-takmaid, ome-walgwen arina-libir-tulapágwadgin madu-ina eyojadyob. Imi madu-ina pinna-pinna arina-kado, pel-kwapa omuedzhe.”
33 Jesus lhes contou ainda outra parábola:
34 Imi Jesús tulemalga pel-kwapa immal-purpaledgin chunmadi-kus, tenal Jesús pakal-pud tulemalga kwen chunmaszhul-kus.
34 Jesus disse todas estas coisas às multidões por parábolas e sem parábolas nada lhes dizia.
35 Tenal Jesús tulemalga purpal chunmadi-kus akpene Pab-kaka-palchoged-chogzhad-yopí kunonigal. Tenal Pab-kaka-palchoged Jesúsgin chogzhado:Sal. 78:2
35 Isso aconteceu para se cumprir o que foi dito por meio do profeta: “Abrirei a minha boca em parábolas; publicarei coisas ocultas desde a criação do mundo.”
36 Tegin Jesús pél chunmasgu, tulemal-pukmalad-akar negzhe nadzhun. Tegin Jesús negzhe nonigu, e-chapingan Jesúszhe nonimal chogalmal: “Tummad, imi anmal peiendo, pe anmalga palchog, pe kagan-iskanagin-chunmajadde ibi chogle-wede.”
36 Então, despedindo as multidões, Jesus foi para casa. E, aproximando-se dele os seus discípulos, disseram: — Explique-nos a parábola do joio do campo.
37 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalzhun: “Nabir. Imi tule-immal-kwa-nuegan-tigzhaddin, choglege, an-Te-Tule-Chunna.
37 E Jesus respondeu:
38 Tenal nagnudin choglege, iti-nap. Tenal immal-kwa-nuegandin choglege, Pab-neg-takmaidgined-tulemal. Tenal kagan-iskanadin choglege, niazhikid-tulemal.
38 O campo é o mundo. A boa semente são os filhos do Reino; o joio são os filhos do Maligno.
39 Tenal tule-kagan-iskana-tigzhaddin choglege, nia-sagla. Tenal tule-immal-kwaneed-nidin choglege, neg-tuku. Tenal tule-trigo-kwanmaladdin choglege, Pab-angelmal.
39 O inimigo que o semeou é o diabo. A colheita é o fim dos tempos, e os ceifeiros são os anjos.
40 “Imi tule-kagan-iskana-etimismalad tegin chogin-kukchamaladdin choglege, tule neg-tuku omojal, ampa kagan-kummajad-yopí tulemalgin kunonimalmogo.
40 Pois, assim como o joio é colhido e jogado no fogo, assim será no fim dos tempos.
41 Tenal te ibegin an-Te-Tule-Chunna naga angelmal-palminoniko, angelmal Pab-neg-takmaidgin pel-kwapa immalmal-iskuedgin-tule-egwachamalad weinonimalo. Tegin angelmal pel-kwapa tule-iskana-weinonimalbalo, cho-chaglagin metkal.
41 O Filho do Homem mandará os seus anjos, que ajuntarão do seu Reino todos os que servem de pedra de tropeço e os que praticam o mal
42 Tenal we tulemal cho-chaglagin melledel, peyedzhe pononimalo, tegin peyedzhe-wilejiidbal nugal kotamalbalo.
42 e os lançarão na fornalha acesa; ali haverá choro e ranger de dentes.
43 Tenal tule-chwilidikmaladdin Pab-neg-takmaidgin tadgwa-kaedyob, mag taklenoniko, tule-nuegan. Imi pe nuekwa an-chogzhad itomalo.”
43 Então os justos resplandecerão como o sol, no Reino de seu Pai. Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
44 Tegin Jesús chogalbal: “Imi Pab-neg-takmaiddin ol nagnugin otukal tigal-maidyob. Tenal tule-walgwen ol onosgu, kannan ol-otusbal. Tegin we tule weligwal nadgu, pél e-immalmal-nikad ukcha. Tenal tule-ol-onojad manigin we nagnu pakcha aga ol-otukal-chiid onogal.
44 — O Reino dos Céus é semelhante a um tesouro escondido no campo, que um homem achou e escondeu. Então, transbordante de alegria, vai, vende tudo o que tem e compra aquele campo.
45 “Teginbal, Pab-neg-takmaid tule-perla-paked perla-nued-aminaidyob.
45 — O Reino dos Céus é também semelhante a um homem que negocia e procura boas pérolas.
46 Tegin tule perla-peyedzhe-karked onosgu, kannan pél e-immalmal-nikad ukchabal. Tenal tule-perla-onojad kep manigin perla-karked pakchajun egadga kugal.”
46 Quando encontrou uma pérola de grande valor, ele foi, vendeu tudo o que tinha e comprou a pérola.
47 Tegin Jesús chogalbal: “Imi Pab-neg-takmaid tule matagin, chakigin akal-akal ua-kaedyob.
47 — O Reino dos Céus é ainda semelhante a uma rede que foi lançada ao mar e apanhou peixes de toda espécie.
48 Tenal tule chakigin akal-akal ua-kajal, kep ukubzhe chaki ebinonimalo. Tegin tulemal kep ukubzhe chakigin ua-kalejad-weinonimalo. Tenal tulemal ua-nabir-kullemaladdin karpagin chabomalo, tenal ua-keg-kullemaladdin tar-middamal.
48 E, quando já estava cheia, os pescadores a arrastaram para a praia e, assentados, escolheram os bons para os cestos e jogaram fora os ruins.
49 “Imi neg-tuku omojal, uagin kujad-yopí tulemalgin kunonimalmogo. Tenal te ibegin Pab-angelmal tule-chwilidikmalad-akar tule-iskana-weinonimalo.
49 Assim será no fim dos tempos: os anjos sairão, separarão os maus dentre os justos
50 Tenal angelmal cho-chaglagin tule-iskana-midmalo. Tegin tule-iskana peyedzhe pononimalo, tegin peyedzhe-wilejiidbal nugal kotamalbalo.”
50 e os lançarão na fornalha acesa; ali haverá choro e ranger de dentes.
51 Tegin Jesús aga e-chapinganzhe ekichialzhun: —¿Imi an-pemalga-purpal-Pab-neg-takmaidgin-chunmajad, pe mag itosmal? Tegin e-chapingan Jesúsga chogalmal: —Anmal pél mag itosmaldo.
51 Então Jesus perguntou: Eles responderam: — Sim!
52 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalbal: —Tenal tule-Pab-igalgin-yer-tulemal-oturdamalad Pab-neg-takmaid wisgunonikil, pato kuakwa pukwamal igal-cheredgin tegin igal-pingangin tulemal-oturdagal. Imi we tulemal-oturdamalad tule-neg-ibedyob, e-immal-chaboged-neg-akar immal-mugana tegin immal-pingan oninaidyob.
52 Então Jesus lhes disse:
53 Tegin Jesús aga e-chapinganga purpal pél chunmasgu, Capernaum-akar nadzhun.
53 Quando Jesus acabou de contar essas parábolas, retirou-se dali.
54 Tegin Jesús aga e-tunkujad-neg-kweburzhe nonigu, Judio-ormaked-neggin tognoni Pab-igalgin tulemal-oturdagal. Tenal tulemal-itobukmalad Jesús-chunmakedbal weob pakal pesmal. Tegin tulemal aga emal-emal chunmakalmal chogalmal: —¿We tulede pia turdas-wede, weob chunmakedé? ¿Ibiga nabir pinzheed-nika chunma-wede? ¿Tegin pia kannaleged onosbal-wede, immal-taktijulid imagal?
54 E, chegando à sua terra, ensinava-os na sinagoga, de modo que se maravilhavam e diziam: — De onde lhe vêm esta sabedoria e estes poderes miraculosos?
55 ¿We tulede, José-ulu-chobed-e-machijulzhí? ¿Tenal e-nan Maríajulzhí? ¿Tenal e-urpamalde: Santiago, José, Simón tegin Judaszhulzhí?
55 Não é este o filho do carpinteiro? A sua mãe não se chama Maria, e seus irmãos não são Tiago, José, Simão e Judas?
56 ¿Tenal e-punmal anmalbak wegin pel-kwapa pukwamalmojulzhí? ¿Tede we tulede pia turdaszhun, weob immal imagal?
56 Todas as suas irmãs não vivem entre nós? Então, de onde lhe vem tudo isto?
57 Tenal tule-pukmalad istar Jesús-taknonimalzhun. Tegin Jesús tule-pukmaladga chogalzhun: —Imi tulemal chogmal: ‘neg-kwebur-pimaladgin tulemal tule-tummadyob Pab-kaka-palchogmalad-takmal. Tenal tulemal-e-neg-kweburginmalad tegin tule-e-neg-yaginmalad tule-tummadyob Pab-kaka-palchogmalad-kwen-takchulmal.’ Al pemal tule-tummadyob an-kwen-takchulmalmo.
57 E escandalizavam-se por causa dele. Jesus, porém, lhes disse:
58 Tenal tulemal-Jesúsgin-pengusmaladbal, Jesús Nazaret-neg-kweburgin iche-iche immal-taktijulmalad wis imas.
58 E não fez ali muitos milagres, por causa da incredulidade deles.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 13, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.