Atos 15
Border Kuna NT (KVN_WBT) vs AAI
1 Tegin Pablo Bernabébak Antioquía-neg-kweburgin pukwadgin, teun tulemal kwen Provincia-Judea-akar Antioquíaje nonimalmo. Tenal tule-nonimalad igal-pidgin Jesúsgin-kwenamalad-oturdakal, chogalmal: “Imi pemal akpene Moisés-igal-mezhijadyob, pe abgan-tuku kwen chikchulil, pemal kwen abonolegojulmal.”
1 Orot afa Judea’ane hire hina Antioch hitit baitumatumayah nati’imaim hima’am hi’obaibiyih hio, “Kwa i Moses ana ofafar eo na’atube a’ar mo’oh hina’afuw kwa boro yawas kwanab.”
2 Tegin Pablo Bernabébak tulemal-immal-chognonikid nabir kwen itoszhulmal. Tegin Pablo Bernabébak we tulemalbak peyedzhe aga imakalmalzhun. Imi kwenamaladga we poni nononigu, kwenamalad-Antioquíagin-pukmalad Pablo-tegin-Bernabé-amismal Jerusalénzhe palmigal. Tegin kwenamalad Pablobak-mes-negal kwenamalad-pimalad-amismalmo, Jesús-nuggin-palmilegalmaladzhe tegin kwenamalad-iktumaladzhe wisgunegal abgan-tuku-chikleged-igal igi mai.
2 Paul, Barnabas hairi iti bai’obaiyen isan nati orot bairi higam tur manin maiyow hio, basit Paul Barnabas hairi naatu Antioch orot afa na Jerusalem tur abarayah naatu regaregah ai’in bairi iti tur yamutufurin isan hirubinih.
3 Tegin Pablo Bernabébak Jerusalénzhe palmilesmalgu, Fenicia-tegin-Samaria-tulemalga choge-nad: “Imi tule-Judiojulmalad, e-igal-akpenegwad igesmal Pab-Jesúsbak nanegal.” Tegin kwenamalad we neg-kweburgangin-itobukmalad yer itosmal, tegin welgusmalbal.
3 Ekaleisia ana kou’ay wanawananamaim iti sabuw hiyafarih hin. Naatu hiremor hina Fonisia naatu Samaria’amaim hi’afuwabon hirabon. Ufun Sabuw mi’itube God hibai hibitumatum isan hai tur hi’owen, naatu baitumatumayah nati’imaim hima’am iti tur hinowar yasisir dogoroh awan karatan.
4 Tegin Pablo Bernabébak Jerusalénzhe nonimalgu, Jesúsbal-nanimalad tegin Jesús-nuggin-palmilegalmalad tegin kwenamalad-iktumalad, ampokaal Pablo tegin Bernabé-abingasmal. Tegin Pablo Bernabébak pel-kwapa tule-Jesúsgin-ibzhemaladga chogalzhun, Pab-Jesús emalbal Chipre-tupkin tegin Provincia-Pisidiagin immal imas.
4 Hina Jerusalem hititit ana veya’amaim, God ana ekaleisia, Tur Abarayah, naatu regaregah ai’in etei nati’imaim hima’am hai merar hiyi. Naatu Paul Barnabas hairi hibinanawan ana veya God isah mi’itube sisinaf hai tur hio’owen.
5 Tegin Pariseomal-Pab-Jesúsgin-ibzhemalad-wal-walgwen chogalmal: “Imi antin chog, tule-Judiojulmalad Pab-Jesúsgin-ibzhasmalal, keg-chulgu abgan-tuku chiked-wilubmal. Tegin anmal Judiojulmaladga chogenabmalbal: ‘Pe nuekwá Moisés-igal-mamikidbal naneenabmal.’ ”
5 Baise baitumatumayah afa Pharisee hai kou’ayane himisir hio, “Nati sabuw i boro hai ar kanabih hina’afuw naatu tana’uwih Moses ana ofafar hini’ufunun.”
6 Tegin Jesús-nuggin-palmilegalmalad kwenamalad-iktumaladbak ormasmal abgan-tuku-chiked-igal itogal.
6 Tur Abarayah regaregah bairi hina hiku’ay iti baibat nutitiyin isan
7 Tegin Jesús-nuggin-palmilegalmalad kwenamalad-iktumaladbak untar chunmasmalgu, Pedro chunmakalzhun: “Kwenamalad, imi pemal nued wismal, Pab untargus pemal-abalgin an-chus, tule-Judiojulmalad anpal Pab-kaka-nuegan itogal, tegin Jesúsgin ibzhegalbal.
7 Manin maiyow hibas inan ufunamaim Peter misir eo, “Taitu baitumatumayah kwa kwaso’ob marasika God ayu kwa wanawanamaim rubinu iti Tur Gewasin Ufun Sabuw isah binan isan, saise i auman iti tur hitanowar naatu hititumatum.”
8 Tenal Pab-Tummad-ulubzhe-tule-wijiiddin, anmal-tulega E-Purpa-Nued-ukchad-yopí, Judiojulmaladga E-Purpa-Nued-ukchamo, pel-kwapa tulemalga oyogal Pab Tummad Judiojulmalad-abingasmo.
8 God orot etei dogoroh i so’ob, imih Anun Kakafiyin it bitit na’atube Ufun Sabuw auman itih, nati’imaim ebi’obaiyit God nati sabuw auman ibasit ebowabow.
9 “Tenal Pab Tummad yopígwadbi tule-takedbal, Judiomal tegin Judiojulmalad-chogbo-pel Jesúsgin-ibzhajadgin e-iskued elilenoni.
9 God it isat esisinaf na’atube i auman isah ef ta’imon esisinaf, anayabin i hai baitumatumamaim dogoroh eyayafur.
10 ¿Ibiga pe Pab-Tummad-wilub-takmal-wede, Judiojulmaladga Moisés-igal mesnanimal? Imi anmal, tegin anmal-tadgan yabli Moisés-igalgin kwen unniguszhulmal inniki nanegal.
10 Naatu boun aisim bit gagamin it uwatanah naatu it men karam tata’abar i kwabai bai’ufununayah tuwabuh kwayara’ah God routobon kwabitin.
11 “Imi anmal-Judiomal ibzhemaldo, Pab-Jesús wilejakwa anmal-takchadbal abonolenonimal. ¿Tede ibiga pemalde Judiojulmaladga igal-pulegan mesbimalzhun? Imi Judiojulmalad ampa anmal-yopí Jesúsgin-ibzheedgin abonolenonimalmo.”
11 En! Baise, manaw kabeber ata Regah Jesu’umaim nan it ta’ita’imon taitumatum tabai biyawasit na’atube ibo hitumatum hibai yawas itih.”
12 Tegin Pedro pél chunmasgu, tulemal-pel-kwapa-itobukmalad immal-kwen-chogzhajulmal. Tegin Pablo Bernabébak tulemalga chogalzhun, Pabdin emalbal Judiojulmalad-abalgin immal-taktijulmalad imasmal oyogal Pab-kaka-nuegandin, ib-chunchunnad.
12 Kou’ay nati etei awah fot hima Paul Barnabas hairi God ina’inan fokarih naatu baifofofor mi’itube i wanawanahimaim Ufun Sabuw isah sisinaf i hai tur hiowen hima hinowar.
13 Tegin Pablo tegin Bernabé pél chunmasmalgu, Santiago kep chunmakalmo:
13 Hio in sasawar ufunamaim, James misir eo, “Taitu naatu tuwai’inah anao kwananowar!
14 “Kwenamalad, pemal nue an-itomalo. Imi Simón-Pedro-pega-chunmajad pe itosmal, Pabdin kepe-saglagin Judiojulmaladgin igi pinzhedii. Imi teun Pab tule-Judiojulmalad-aminoni egadga kugal.
14 Simon iti boun mi’itube God ana naniyan wantoro’ot Ufun Sabuw wanawanahimaim bow i ana sabuw nowan himatar kakaifih isan iti kubuna tanowar.
15 Imi Pedro-anmalga-chunmajad, akpene Pab-kaka-palchogmalad chogzhagujad-yopí kus. Imi Pab-kaka-palchoged kartagin nermakal maido:
15 Dinab oro’orot hai tur etei iti tur isan i tibasit. Bukamaim iti na’atube eo.
16 — ausente —
16 ‘Iti ufunamaim ayu boro ana matabir, Regah eo,
17 — ausente —
17 Saise sabuw afa boro ayu hinanuwuhu hinan,
18 Am. 9:11-12
18 Imih Regah eo, iti i marasika eo hinowaraka.’
19 Tegin Santiago chogalbal: “Al an chogdo, anmal melle tutujul Judiojulmalad-Pabzhe-tanimaladga igal-mesmalo.
19 “Iti i ayu au not,” James ikofan eo maiye, “Ufun Sabuw God isan temamatabir men tana’otanih.
20 Tenal anmal Judiojulmaladga karta palmienabmal choggal: ‘Pemal pab-tummad-chobaledga-immalmal-ukchad, pe melle kunmalo. Tegin pe melle ome-pidgin yolego; tegin omegandemo melle machered-pidgin yolemogo. Tegin pemal melle immal-kammu-kaal-purkwed kunmalo, tegin pe melle immal-tulgan-abe kobmalbalo.’
20 Baise nati efanin fef tanakirum hai tur tana’owen, bay sibor hiya’ay biyah eregubagub auman men hinaa, men hina’in tabitabir hiniwa’an kwanekwan, masanuw sikah birabir naatu wanawanah rara auman men hinaa.
21 Imi pe wisguenabmal, tulemal akpene-akar ulukued-ibe-ilbal, neg-kwebur-ilbal Judio-ormaked-neggin Moisés-igalgin turdananimal. Pitomalgua.”
21 Anayabin Moses ana ofafar i kwamur moumurin maiyow Kou’ay Baremaim Baiyarir Ana Veya mar etei hibiyab hibinan hinonowar.”
22 Tegin kwenamalad Santiago-chunmajad pél yer itosmalgu, Jesús-nuggin-palmilegalmalad, kwenamalad-iktumalad, tegin Jesúsgin-ibzhemalad, emal-tule-abalgin aga walbo tule-tummagan-amis, Pablo Bernabébak Antioquíaje mes negal. Tenal tule-walbogid nug Judas-Barsabás, kwéntin nug Silas.
22 Imaibo tur abarayah, Regaregah ai’in naatu kirisiyan sabuw bairi hita’imon hai not hibogaigiwas orot afa kou’ayomaim roubinih Paul Barnabas bairi au Antioch baiyafarih isan hio. Basit Judas wabin ta Barsabas, Silas hairi hirubinih, iti orot rou’ab i baitumatumayah hai bonawiyenayah orot gagamih.
23 Tegin Jesús-nuggin-palmilegalmalad, tegin kwenamalad-iktumalad, tule-walbogidbal Jesúsgin-kwenamaladga karta palmiszhun. Imi we kartagin kwenadgan-tummagan chogdo: “Imi anmal Jesús-nuggin-palmilegalmalad, tegin kwenadgan-iktumalad, anmal pemal-kwenamalad-Judiojulmalad-Antioquíagin-pukmaladga, Provincia-Siriagin-pukmaladga, tegin Provincia-Ciliciagin-pukmaladga, karta wis palmijii. Imi anmaldin nuegan pukwamal.
23 Naatu fef i iti na’atube hikirum hitih hibai hin.
24 “Imi anmal wisgusmal, tulemal-peje-natap-kusmalad pemalga chognatapmal, pemalde abgan-tuku chikenabmal. Tenal anmaldin we tulemalga igal-kwen-ukchajul, abgan-tuku-chiked-igalgin pemal-oturdagal. Imi we tulemal pemalga chunmaked onos-choggu, al pemal mag itojul-pesmal, piti-igal pul napírragwad.
24 “Aki tur anowar orot afa aki ai kou’ayane hitit hina hai turamaim abisa hio i kwa anot hikwaris. Naatu nati orot i men kafai aki biyai’ine fair aitih nati tur hibai hinamih.
25 “Tegin anmal pulal igal-itosmalgu, chogzhamal; anmal pul-nabir kwenadgan-amio, Bernabé-Pablo-pilaledbak pemalzhe walbo tule-palminatap, pemal-wis-taknemalgal.
25 Isan imih aki aru’ay ao aibasit tur abarayah afa arubinih kwa isa abiyafarih. Iti orot i boro ata ofonah Barnabas Paul bairi hinan.
26 Tenal we kwenamalad Jesucristo-nuggin-chunmadimaladbal, tulemal tar-mesnemalan.
26 Iti orot rou’ab ata Regah Jesu Keriso wabin isan hai yawas etei hikwahir tebowabow.
27 Al anmal pemalzhe Judas tegin Silas-palmismal, pemalga nuekwá kakal kartagin-chiid palchoggal.
27 Imih Judas Silas hairi kwa isa abiyafarih, i boro hinao kwanowar sawar ta’imon iti fefemaim akikirum na’atube.
28 “Imi Pab Purpa Nued tegin anmal pinzhemalmo, wedin ib-nued pemalga choggal: ‘Imi pemalgin melle nue immalmal omurmalegal, anmal pul immal-chunchogmaladbi pemalga ulmanemal:
28 Aki Anun Kakafiyin bairi aibasit men bit gagamin atit kwatab, ofafar iti bai’ufnunin isan aibasit abit sisibinamaim.
29 pemal melle immalmal pab-tummad-chobaledga-ukchad kunno, tegin pe melle immal-tulgan-abe kobmalbalo, tegin pe melle immal-kammu-kaal-purkwed kunpalo, tegin pe melle ome-pidgin yolego. Tegin omegandemo melle machered-pidgin yolemogo.’ Imi we igal-chogbakegwadgin pe nanejulil, wedin pemalga ib-nuedga kuo. Tegil ibagwenmalzhunno.”
29 Bay wagaburisah hisisibor men kwanaa, for rara auman men kwanaaf for sikah hibir himomorob men kwanaa, naatu in baisesebar kwanekwan i kwanahaiw. Sawar iti ao na’atube kwanasisinaf kwa a ef etei boro namutufor. Gewasinamaim aotuturi, kwanama.”
30 Tegin Judas-Barsabás tegin Silas, Pablo tegin Bernabébak mes Antioquía-neg-kweburzhe nadmalzhun. Tegin tule-walbakegwad Antioquíaje omosmalgu, kwenamalad-pukmaladbak ormasmal. Tegin Pablomal kwenamaladga karta ukchamalbal.
30 Orot hiyafarih tur hibai hin Antioch hitit, nati’imaim ekaleisia tutufin etei hi’af ayuwih rou’ay gagamin hibai naatu fef hitih.
31 Tegin kwenamalad-Antioquíagin-pukmalad karta apchosmalgu, karta yer emalga chunmajiidbal weligwal pesmal.
31 Fef hibai hibiyab ana maramaim dogor wanawanan yasisir awan karatan koufair tur hinonowar isan.
32 Tegin Judas-Barsabás tegin Silas, Pab-kaka-palchogmalad-choggu, al Judas-Barsabás tegin Silas pul-nuekwa Pab-Jesús-wisgugal kwenamalad-imasmal tegin pela-pela kwenamalad-okannosmalbal kantik Pab-Jesúsbal naigugal.
32 Judas Silas hairi i God ana dinab oro’orot, imih i tur manih maiyow hima hidudur, baitumatumayah koufair hitih naatu tafah fair hiyai.
33 Tegin Judas-Barsabás tegin Silas Antioquíagin untar megwisgu, kannan Jerusalénzhe nejogalbal. Tegin Jesúsgin-kwenamalad kannan tule-emalzhe-palmialidzhe yer-itogedgin tule-walbogid-palmijogalmalbal. (
33 Fur bai’ab na’atube hima’am ufunamaim himisir taih tuwah tufuwamaim hio tuturih naatu sabuw iyab hibiyafarih isah himatabir maiye hin.
34 Tenal Silas aga chogzha, ede Antioquíagin peio. Tegin Judas-Barsabásdin kannan Jerusalénzhe nadzhun.)
34 Baise Silas nati’imaim ana not bogaigiwas iban ma maiye.
35 Tegin Pablo Bernabébak Antioquíagin pesmalzhun. Tegin Pablo tegin Bernabé ichejul kwenamalad-pimaladbak Pab-Jesús-kaka-nuegangin chunmadi-kualmal. Tegin Pablo Bernabébak Jesús-igalgin tulemal-oturdadi-kusmalbal.
35 Naatu Paul Barnabas hairi Antioch imaim mar kafai hima, naatu baitumatumayah afa nati’imaim bairi sabuw afa hi’obaibiyih naatu Regah ana tur gewasin hibinan hiremor.
36 Imi te ibagwengin untaradgin Pablo Bernabéga chogal: —¿Anmal akpene Pab-kaka-nuegan-chogdi-kusmalad-neg-kweburganzhe nemalbalojí? Anmal kwenamalad-taknegal igi kubukmal-dewa.
36 Veya bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Barnabas isan eo, “It boro tanamatabir maiye bar merar etei taituwat tema’ama’amaim tanarun tanatit taninanawanih, Regah ana tur nati’imaim tabibinan tana’itin sabuw basit tema’am.
37 Tegin Bernabé Pabloga chogal: —Tegil nabirde, anmal nemalodo. Tenal Bernabé Juan-Marcos-chedbi-kual.
37 Nati ana veya Barnabas i kok John Mark tab bairi hitan.
38 Tenal Pablodin yapa Juan-Marcos-chedgual. Tegin Pablo Bernabéga chogal: —Imi we machi anmalbak arpigusgu tulemalga Pab-kaka-nuegangin chunmagal, we machi kwen unniguszhul-kus. Tegin we machi Provincia-Panfiliagin kannan negzhe akpiris. ¿Tede ibiga anmal kannan Juan-Marcos-pal-chedo?
38 Baise Paul i men kok boro John Mark hitab bairi hitan, anayabin i men bairi hima hai bowabow hibow in yomanin hisawarimih, baise i Pamfilia imaim ihamiyih matabir maiye.
39 Tegin Pablo Bernabébak aga abin-abin imakalmalgu, aga igal-kwen-nudaszhulmal. Tegin Pablo Bernabébak aga ebesmalzhun, pis-pis nadmalzhun. Tegin Bernabé Marcosbak ulgin nadmal Chipre-tupche.
39 Nati’imaim Barnabas Paul hairi higam tur fokarih hio, naatu hairi hikusib Barnabas Mark bai hairi wa hibai au Cyprus hin.
40 Tegin Pablo Silas-amisgu, Jesúsgin-kwenamalad Pabloga tegin Silasga Pabzhe kochamal, Pabga chogalmal: —Pab Tummadye, pe nued Pablo tegin Silas-takelen, nabirinye.
40 Paul Silas rubin bai naatu tafaram bihamiy ana veya, baitumatumayah orot rou’ab hibuwih higegewasinih Regah ana manaw ana kabeber wanawanan hiyari’iyih takaifih isan.
41 Tegin Pablo Silasbak, Provincia-Siriagin tegin Provincia-Ciliciagin, Jesúsgin-kwenamalad-okannoe-nasmal.
41 Basit Paul misir Syria naatu Silisia wanawanahimaim run remor ekaleisia koufair itih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.