Mateus 25

Mum Language NT Portions (KQA) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Kamavata Jisas sɨhinda ambami, Kandɨtɨwɨmi hañɨ Gotɨndu tɨwɨyɨ kɨyɨhɨyɨha, navundi ñaŋɨra kumanzɨpi timutamu tɨŋgɨruramɨvatɨndu vana maña kɨyɨmandɨ. Kru mumɨŋga navundi urɨrɨm andɨmi mɨŋga parɨm andɨmi. Kamatɨhi navundi ñaŋɨra kandɨhaŋɨnɨŋ umbimbuŋgɨ nurɨŋandɨ haŋɨnɨŋ mɨŋata, kru kandɨhamaŋ kɨndɨñɨ ŋgata tɨmbuta payɨm vata umu.
1 Então o Reino dos céus será semelhante a dez virgens, que saíram com suas lâmpadas ao encontro do esposo.
2 Navundi kandɨhañɨndu arɨkita arɨkita kwɨrɨ indarɨmit avi naŋga ŋɨnɨŋ, arɨkita arɨkita kwɨrɨ indarɨmit avi manɨmanɨ ŋɨnɨŋ.
2 Cinco dentre elas eram tolas e cinco, prudentes.
3 Navundi indarɨmit avi manɨman naŋga haŋɨnɨŋ suñɨndamandu umbi nurɨŋandɨ haŋɨnɨŋ mɨŋamu. Hara kuku hapa muvɨra kuku vuŋgɨyɨ kavuŋgɨta mɨŋata mambayɨmu.
3 Tomando suas lâmpadas, as tolas não levaram óleo consigo.
4 Hara navundi indarɨmit avi naŋga haŋɨnɨŋ nurɨŋandɨ suñɨndamandu umbi haŋɨnɨŋ mɨŋamu. Kamata kuku hapa muvɨra kuku vuŋgɨyɨ kavuŋgɨta mɨŋata umu.
4 As prudentes, todavia, levaram de reserva vasos de óleo junto com as lâmpadas.
5 Hara kru, navundi urara hama mambayɨhavumi. Kamataharɨm navundi ñaŋɨra kandɨhaŋɨnɨŋ sɨhanaŋga akwɨmɨtandɨhi karɨhamu.
5 Tardando o esposo, cochilaram todas e adormeceram.
6 Kamata kɨvɨ itɨñɨ indarɨhu kru mumɨŋga kuyu kɨmbañɨ ambami, Indarɨmara. Kru, navundi urara hama payɨ. Harɨm patɨra uta nuŋ ŋgɨm, vamba ambami.
6 No meio da noite, porém, ouviu-se um clamor: Eis o esposo, ide-lhe ao encontro.
7 Kamavahi navundi ñaŋɨra kandɨhaŋɨnɨŋ sɨhanaŋga yahamɨrata nurɨŋandɨ umbi haŋɨnɨŋ sɨwɨtamamu.
7 E as virgens levantaram-se todas e prepararam suas lâmpadas.
8 Kamatɨhu navundi indarɨmit avi manɨman haŋɨnɨŋ navundi indarɨmit avi naŋga haŋɨnɨŋ ambamu, Arɨŋ narɨŋandɨ kuku hapa hañɨndu muvɨra ŋgumara. Arɨŋandɨ umbi nɨŋɨnɨŋ kwɨmɨrɨm andɨtɨhi, vamba ambamu.
8 As tolas disseram às prudentes: Dai-nos de vosso óleo, porque nossas lâmpadas se estão apagando.
9 Kamavahura navundi indarɨmit avi naŋga haŋɨnɨŋ kɨmbɨ nɨmavamba ambamu. Kuku hapa nɨ narɨ naŋga arɨŋ kandɨ mandɨrɨmandɨ. Harɨm avinda uta kuku hapa mɨŋamɨŋa hañɨ narɨŋambirɨm mut mɨŋɨmandɨra, vamba ambamu.
9 As prudentes responderam: Não temos o suficiente para nós e para vós; é preferível irdes aos vendedores, a fim de o comprardes para vós.
10 Kamavahu navundi indarɨmit avi manɨman haŋɨnɨŋ kuku hapa mutɨmɨŋɨrɨm uhuhu, kru, navundi urɨrɨm andɨmi hama yɨvurahami. Kamatɨhi navundi indarɨmit avi naŋga kuku hapa sɨwɨtamamu haŋɨnɨŋ, nu naŋga tavɨ hañɨ navundi urarandu tɨmu hañɨ indɨhumu. Kamatɨhu sɨkwɨtaya kru kɨndɨŋariha yɨhɨmu.
10 Ora, enquanto foram comprar, veio o esposo. As que estavam preparadas entraram com ele para a sala das bodas e foi fechada a porta.
11 Kamata kɨyɨhandata, navundi ñaŋɨra kuku hapa mut mɨŋɨrɨm umu haŋɨnɨŋ aŋga pata ambamu, Aru mɨŋga, aru mɨŋga, pata arɨŋambirɨm kɨndɨŋari nɨ pɨhɨrɨ, vamba ambamu.
11 Mais tarde, chegaram também as outras e diziam: Senhor, senhor, abre-nos!
12 Kamavahura aru hama kɨmbɨ ambami, Yi narɨŋ kandɨ ambin, yi narɨŋ maŋgandin, vamba ambami, vami.
12 Mas ele respondeu: Em verdade vos digo: não vos conheço!
13 Kamavata Jisas nurɨŋ ambami, Narɨ maŋgandara, pamata hɨvɨyɨ, naŋga pamata hɨrɨvɨyɨra vaha Krundu Ñɨŋi hama payɨmandɨ. Harɨm narɨ tamɨŋga naŋga kɨyɨmara, vami. Navundi ñaŋɨra kuma timutamu tɨŋgɨruramɨvat|alt="10 virgins" src="WA03904b.tif" size="col" copy="Graham Wade © United Bible Societies 1989" ref="25.13"
13 Vigiai, pois, porque não sabeis nem o dia nem a hora.
14 Jisas sɨhinda ambami, Gotɨndu tɨwɨyɨ kɨyɨhɨyɨha kru mumɨŋga pɨhu kutañɨ urɨm andɨndi maña. Nuŋandɨ sɨmbɨrasara saŋ haŋɨnɨŋ uraramahi payɨmu. Kamata nuŋandɨ muhɨmɨmuhɨm karatamɨrɨmandɨyu vata nurɨŋandɨ kumaŋgɨmbañɨ tamami.
14 Será também como um homem que, tendo de viajar, reuniu seus servos e lhes confiou seus bens.
15 Kamata sɨmbɨrasara saŋ haŋɨnɨŋ mɨnza vatɨvatɨndu vana naŋga tɨkatɨkarɨm indarɨramarama tɨmbahɨrɨs haŋɨnɨŋ tɨŋgɨrumi. Kru muhamaŋ 5,000 tɨmbahɨrɨs ŋgumi. Muhamaŋ 2,000 tɨmbahɨrɨs ŋgumi. Muhamaŋ 1,000 tɨmbahɨrɨs ŋgumi. Kamata kru hama umi.
15 A um deu cinco talentos; a outro, dois; e a outro, um, segundo a capacidade de cada um. Depois partiu.
16 Kamatɨhi kru 5,000 tɨmbahɨrɨs mɨŋami hama 5,000 tɨmbahɨrɨs kandɨhañɨ tɨmbahɨrɨs sɨmbɨra mɨŋata sɨhinda 5,000 tɨmbahɨrɨs mu mɨŋami.
16 Logo em seguida, o que recebeu cinco talentos negociou com eles; fê-los produzir, e ganhou outros cinco.
17 Kru 2,000 tɨmbahɨrɨs mɨŋami hama ndahara, 2,000 tɨmbahɨrɨs hañɨ tɨmbahɨrɨs sɨmbɨra mɨŋata sɨhinda 2,000 tɨmbahɨrɨs mu mɨŋami.
17 Do mesmo modo, o que recebeu dois, ganhou outros dois.
18 Hara sɨmbɨrasara saŋ 1,000 tɨmbahɨrɨs mɨŋami hama uta pɨrɨyɨ kumba kayɨvata nuŋandɨ aru hamandu tɨmbahɨrɨs ha sipɨrumi.
18 Mas, o que recebeu apenas um, foi cavar a terra e escondeu o dinheiro de seu senhor.
19 Kamata kutaŋgɨvɨ uhi, nurɨŋandɨ aru hama aŋga payɨmi. Kamata nurɨŋ tɨmbahɨrɨs ŋgumi haŋɨnɨŋɨrɨm kuyu mɨŋasɨrɨvɨrɨm andɨmi.
19 Muito tempo depois, o senhor daqueles servos voltou e pediu-lhes contas.
20 Kamatɨhi kru 5,000 tɨmbahɨrɨs mɨŋami hama sɨhinda 5,000 tɨmbahɨrɨs mu naŋga mɨŋata pata nɨmavamba ambami, Aru mɨŋga nɨŋga, yaŋ 5,000 tɨmbahɨrɨs ŋgumana. Hara tɨmbahɨrɨs kandɨnɨñɨ tɨmbahɨrɨs sɨmbɨra mɨŋata sɨhinda 5,000 tɨmbahɨrɨs mɨŋamin, vamba ambami.
20 O que recebeu cinco talentos, aproximou-se e apresentou outros cinco: - Senhor, disse-lhe, confiaste-me cinco talentos; eis aqui outros cinco que ganhei.'
21 Kamavahi nuŋandɨ aru hama ambami, Na sɨmbɨrasara saŋ avi mɨŋga, na sɨmbɨra avi mɨŋamana. Na nandɨ sɨmbɨra ha avindamata karatamata, suksɨmbɨrɨ hɨm karatamamaŋgaramana. Harɨm na muhɨmɨmuhɨm sambɨ karatamɨrɨmana vata pirɨkɨnɨ. Kamataharɨm pata yi naŋga kɨnzɨhɨnzɨtɨ, vamba ambami.
21 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
22 Kamata kru 2,000 tɨmbahɨrɨs mɨŋami hama ndahara payɨmi. Pata nɨmavamba ambami, Aru mɨŋga nɨŋga, yaŋ 2,000 tɨmbahɨrɨs ŋgumana. Hara tɨmbahɨrɨs kandɨnɨñɨ tɨmbahɨrɨs sɨmbɨra mɨŋata sɨhinda 2,000 tɨmbahɨrɨs mɨŋamin, vamba ambami.
22 O que recebeu dois talentos, adiantou-se também e disse: - Senhor, confiaste-me dois talentos; eis aqui os dois outros que lucrei.
23 Kamavahi nuŋandɨ aru hama ambami, Na sɨmbɨrasara saŋ avi mɨŋga, na sɨmbɨra avi mɨŋamana. Na nandɨ sɨmbɨra ha avindamata karatamata, suksɨmbɨrɨ hɨm karatamamaŋgaramana. Harɨm na muhɨmɨmuhɨm sambɨ karatamɨrɨmana vata pirɨkɨnɨ. Kamataharɨm pata yi naŋga kɨnzɨhɨnzɨtɨ, vamba ambami.
23 Disse-lhe seu senhor: - Muito bem, servo bom e fiel; já que foste fiel no pouco, eu te confiarei muito. Vem regozijar-te com teu senhor.
24 Kamavahi kru 1,000 tɨmbahɨrɨs mɨŋami hama ndahara payɨmi. Kamata nɨmavamba ambami, Aru mɨŋga yi naŋ ŋgandin, na paña mɨŋga. Na kɨva muŋɨnɨŋ kurɨnduyɨ ndahara kayɨvandana. Naŋga pɨrɨvɨsa muyɨ kru mumɨŋga ñaña kɨrɨs sisɨvahi kandɨ tamahi ndahara nurɨŋandɨ ñaña haŋɨnɨŋ mɨŋandana.
24 Veio, por fim, o que recebeu só um talento: - Senhor, disse-lhe, sabia que és um homem duro, que colhes onde não semeaste e recolhes onde não espalhaste.
25 Kamataharɨm yaŋ pɨŋitɨhi, uta nandɨ tɨmbahɨrɨs nɨ pɨrɨhumbañɨ sipɨrumin. Nandɨ tɨmbahɨrɨs hanɨ, vamba ambami.
25 Por isso, tive medo e fui esconder teu talento na terra. Eis aqui, toma o que te pertence.
26 Kamavahira nuŋandɨ aru hama kɨmbɨ nɨmavamba ambami, Na sɨmbɨrasara saŋ ñamba, na yakwɨrɨ mɨŋga. Na yaŋ ŋgamaŋgarandana. Yi kɨva muŋɨnɨŋ kurɨnduyɨ ndahara kayɨvandin. Naŋga pɨrɨvɨsa muyɨ kru mumɨŋga ñaña kɨrɨs sisɨvahi kandɨ tamandi ndahara nurɨŋandɨ ñaña haŋɨnɨŋ mɨŋandin.
26 Respondeu-lhe seu senhor: - Servo mau e preguiçoso! Sabias que colho onde não semeei e que recolho onde não espalhei.
27 Hara mumɨndɨhi tɨmbahɨrɨs yandɨha uta tɨmbahɨrɨs tamatama tavɨyɨ mandamana. Kamatamandɨti aŋga pata yandɨ tɨmbahɨrɨs ha kañɨmbɨrɨti tɨmbahɨrɨs muvɨra naŋga mɨŋahin.
27 Devias, pois, levar meu dinheiro ao banco e, à minha volta, eu receberia com os juros o que é meu.
28 Kamataharɨm 1,000 tɨmbahɨrɨs nu naŋga kɨyɨnɨ mɨŋata kru 10,000 tɨmbahɨrɨs naŋga nɨmaŋ ŋgumara.
28 Tirai-lhe este talento e dai-o ao que tem dez.
29 Kru muhɨmɨmuhɨm naŋga haŋɨnɨŋ, nurɨŋ sɨhinda muvɨra ŋgurɨman. Kamatɨn nurɨŋandɨ muhɨmɨmuhɨm sambɨ kɨyɨmandɨ. Hara kru mumɨŋgandu muhɨmɨmuhɨm maŋgɨti, nuŋandɨ muhɨmɨmuhɨm kɨyɨmandɨ sɨmbɨrɨ ha, aŋga mɨŋɨman.
29 Dar-se-á ao que tem e terá em abundância. Mas ao que não tem, tirar-se-á mesmo aquilo que julga ter.
30 Harɨm sɨmbɨrasara saŋ ñamba nɨmaŋ kavarɨtɨra tapɨra kɨvɨmɨŋgwɨ humba ndambu indɨhuta kɨyɨm. Pɨhu kɨvɨmɨŋgwɨ kandɨhañɨ irɨharɨha mɨka satɨpɨrɨmandɨyu, vamba ambami, vami.
30 E a esse servo inútil, jogai-o nas trevas exteriores; ali haverá choro e ranger de dentes.
31 Jisas sɨhinda ambami, Krundu Ñɨŋi hama aru miku maña kutɨkara sɨhanaŋga naŋga payɨmandɨ. Kandɨhɨvɨ hañɨ nuŋandɨ mɨnzɨmɨnzɨ maka aru miku ndu hañɨ mɨnzɨrɨmandɨ.
31 Quando o Filho do Homem voltar na sua glória e todos os anjos com ele, sentar-se-á no seu trono glorioso.
32 Kamati krunavundi sɨhanaŋga pɨrɨvɨsa muvundumuvundu haŋɨnɨŋ pata nuŋandɨ kɨpumɨkayɨ tɨwɨrɨmandɨyu. Kamatu nurɨŋ tamarahata arɨkinziviyɨ tamɨrɨmandɨ. Kru sipsip karatamatama hama tamarahahi sipsip timu uhu meme tamu undu maña.
32 Todas as nações se reunirão diante dele e ele separará uns dos outros, como o pastor separa as ovelhas dos cabritos.
33 Kamata sipsip haŋɨnɨŋ nuŋandɨ kuma kandɨ sambavu tamata, meme haŋɨnɨŋ kuma kakayɨ sambavu tamɨrɨmandɨ.
33 Colocará as ovelhas à sua direita e os cabritos à sua esquerda.
34 Kamata aru miku hama krunavundi nuŋandɨ kuma kandɨ sambavu kɨyɨmandɨyu haŋɨnɨŋ nɨmavamba ambɨrɨmandɨ, Yavandak narɨŋ avindamandi. Yandɨ Yava pɨrɨ nɨŋandɨhin tamami hɨrɨvɨyɨ ambami, Yandɨ tɨwɨyɨ kɨyɨmandɨyu vamba ambami. Kamataharɨm pata Yavandu tɨwɨyɨ narɨ kɨyɨmara.
34 Então o Rei dirá aos que estão à direita: - Vinde, benditos de meu Pai, tomai posse do Reino que vos está preparado desde a criação do mundo,
35 Nɨmata, kuha yi avɨharɨm kɨyɨhin yaŋ ñaña ŋgumara. Yaŋ kukumɨtandɨhi kuku ŋgumara. Yi pɨhu muyɨndu mɨŋga, hara yaŋ tɨmbuta narɨŋandɨ tavɨyɨ umara.
35 for I hungered, and ye gave me to eat; I thirsted, and ye gave me to drink; I was a stranger, and ye took me in;
36 Yandɨ mɨkwɨrɨ maŋgɨyɨhi, yaŋ mɨkwɨrɨ ŋgumara. Kandi kɨmuhin yaŋ karatamamara. Naŋga kru ñamba vana andɨhu tamandu upɨyɨ kɨyɨhin pata yaŋ ŋgamara, vamba ambɨrɨmandɨ.
36 naked, and ye clothed me; I was ill, and ye visited me; I was in prison, and ye came to me.
37 Kamavɨti krunavundi tɨtɨtaya kɨndu haŋɨnɨŋ kɨmbɨ nɨmavamba ambɨrɨmandɨyu, Aru mɨŋga, na pamata hɨrɨvɨyɨ avɨharɨm kɨyɨhana naŋ ñaña ŋgumarɨŋ. Naŋga pamata hɨrɨvɨyɨ naŋ kukumɨtandɨhi kuku ŋgumarɨŋ.
37 Then shall the righteous answer him saying, Lord, when saw we thee hungering, and nourished thee; or thirsting, and gave thee to drink?
38 Naŋga naŋ pamata hɨrɨvɨyɨ ŋgaharɨŋ na kru pɨhu muyɨndu mɨŋga kɨyɨhana naŋ tɨmbuta arɨŋandɨ tavɨyɨ umarɨŋ. Naŋga pamata hɨrɨvɨyɨ mɨkwɨrɨ manɨman kɨyɨhana, naŋ mɨkwɨrɨ ŋgumarɨŋ.
38 and when saw we thee a stranger, and took thee in; or naked, and clothed thee?
39 Naŋga pamata hɨrɨvɨyɨ kandikɨmuta kɨyɨhana, naŋga kru ñamba vana andɨhu tamandu upɨyɨ kɨyɨhana uta naŋ ŋgamarɨŋ, vamba ambɨrɨmandɨyu.
39 and when saw we thee ill, or in prison, and came to thee?
40 Kamavɨtu aru miku hama kɨmbɨ krunavundiŋ nɨmavamba ambɨrɨmandɨ, Yi narɨŋ kandɨ ambin, muhɨmɨmuhɨm vana yaranava ñɨmbi manɨman haŋɨnɨŋɨndu muvatɨŋ andɨndara haŋɨnɨŋ, yaŋ andɨndara, vamba ambɨrɨmandɨ.
40 And the King answering shall say to them, Verily, I say to you, Inasmuch as ye have done it to one of the least of these my brethren, ye have done it to me.
41 Kamavata aru miku hama krunavundi nuŋandɨ kuma kakayɨ sambavu kɨyɨmandɨyu haŋɨnɨŋ nɨmavamba ambɨrɨmandɨ, Narɨ krunavundi siŋgundɨtɨŋɨnɨŋ, narɨ yaŋ mikiramata ahu tuvarata sɨhaŋgɨyɨhɨyɨ helɨyɨ umara. Ahu kandɨha Satan naŋga nuŋandɨ kutɨkara haŋɨnɨŋɨrɨm Got sɨwɨtamami.
41 Then shall he say also to those on the left, Go from me, cursed, into eternal fire, prepared for the devil and his angels:
42 Nɨmata, yi avɨharɨm kɨyɨhin yaŋ ñaña maŋgumara. Naŋga yaŋ kukumɨtandɨhi kuku maŋgumara.
42 for I hungered, and ye gave me not to eat; I thirsted, and ye gave me not to drink;
43 Yi pɨhu muyɨndu mɨŋga, hara yaŋ tɨmbuta narɨŋandɨ tavɨyɨ maŋumara. Naŋga yandɨ mɨkwɨrɨ maŋgɨyɨhi, yaŋ mɨkwɨrɨ maŋgumara. Yi kandi kɨmuhin, naŋga kru ñamba vana andɨhu tamandu upɨyɨ kɨyɨhin uta yaŋ maŋgamara, vamba ambɨrɨmandɨ.
43 I was a stranger, and ye took me not in; naked, and ye did not clothe me; ill, and in prison, and ye did not visit me.
44 Kamavɨti nurɨndahara nuŋ kɨmbɨ nɨmavamba ambɨrɨmandɨyu, Aru mɨŋga, na pamata hɨrɨvɨyɨ avɨharɨm kɨyɨhana, naŋ ñaña maŋgumarɨŋ. Naŋga pamata hɨrɨvɨyɨ naŋ kukumɨtandɨhi kuku maŋgumarɨŋ. Naŋga naŋ pamata hɨrɨvɨyɨ ŋgaharɨŋ na kru pɨhu muyɨndu mɨŋga kɨyɨhana naŋ tɨmbuta arɨŋandɨ tavɨyɨ maŋumarɨŋ. Naŋga pamata hɨrɨvɨyɨ mɨkwɨrɨ manɨman kɨyɨhana, naŋ mɨkwɨrɨ maŋgumarɨŋ. Naŋga pamata hɨrɨvɨyɨ kandikɨmuta kɨyɨhana, naŋga kru ñamba vana andɨhu tamandu upɨyɨ kɨyɨhana uta naŋ maŋguramamarɨŋ, vamba ambɨrɨmandɨyu.
44 Then shall *they* also answer saying, Lord, when saw we thee hungering, or thirsting, or a stranger, or naked, or ill, or in prison, and have not ministered to thee?
45 Kamavɨtu nurɨŋ kɨmbɨ nɨmavamba ambɨrɨmandɨ, Yi narɨŋ kandɨ ambin, yaranava ñɨmbi manɨman nɨŋɨnɨŋɨndu muvatɨŋ kanɨmata vana nɨŋɨnɨŋ maŋandɨmara ha, kandɨ vana haŋɨnɨŋ yaŋ maŋandɨmara, vamba ambɨrɨmandɨ.
45 Then shall he answer them saying, Verily I say to you, Inasmuch as ye have not done it to one of these least, neither have ye done it to me.
46 Kamata kandɨhaŋɨnɨŋ ñamba hɨm mɨŋɨrɨm urɨmandɨyu. Ñamba hɨm kandɨha kañɨnda sɨhaŋgɨyɨhɨyɨ ŋandi. Hara krunavundi tɨtɨtaya kɨyɨhɨyɨ haŋɨnɨŋ avindaya sɨhaŋgɨyɨmandɨyu, vami.
46 And these shall go away into eternal punishment, and the righteous into life eternal.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 25, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.