Tiago 2
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Gajakue, nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú akaldak akzé najanameñga ipanamine nakna, káguba ezuañki akldé akzé, ezuañki aguáñ akzé tuabináldi.
1 Meus irmãos, vocês que creem no nosso glorioso Senhor Jesus Cristo, nunca tratem as pessoas de modo diferente por causa da aparência delas.
2 Azhi kaiga zagui ishjuizhaldexabinogeñka ezua kabia zhakuá janshagatse ijuakue, káuxaldake niuba ijiukue miñgakjuldunaka. Ekíga na, ezua nashiki zhakuá jizbene ijuakue jiaga miñgakjuldunaka.
2 Por exemplo, entra na reunião de vocês um homem com anéis de ouro e bem-vestido, e entra também outro, pobre e vestindo roupas velhas.
3 Ekí miñgakjuldunaldiák, maiñki zhakuá janshagatse ijuakueki muldetua ipani: “Jai akldé akzéñ yaté guwá” akbeminaka. Ne nashi zʉnake: “Mañki tuexa akté azhi tueñguiñgaba kagik nauwa yaté makunék” miyakbeyaldiák,
3 Digamos que vocês tratam melhor o que está bem-vestido e dizem: “Este é o melhor lugar; sente-se aqui”, mas dizem ao pobre: “Fique de pé” ou “Sente-se aí no chão, perto dos meus pés.”
4 sha miñnegaté noshi ezuañki akldé akzé, ezuañki aguáñ akzé katuwi zhinik na, ¿maiñgabaga kezhgajuekui miñguxá jana miyatshixá tuakí shi miná?
4 Nesse caso vocês estão fazendo diferença entre vocês mesmos e estão se baseando em maus motivos para julgar o valor dos outros.
5 Gaja mimezhgajañgugekuañ, ekí minukaldí. Káguba bual nashi jika agajueshkakueki akzaldagálde nuxa atuatshak jiaga, Saldiñga netshi Jateja zʉnake kezhgakuxane. Akze, ekueki Jatek za alduna ishiji ashekuéñ zhinik na, Jateja zʉ́xaita zeñ zaldaba kageshi, saldiñga izhgajañgui izhukakueki bieni kageshi aldéñ sanegeñka kajuldukshaldixa kakbenamak, eñka kezhokshaldixaga kezhgakuxane.
5 Escutem, meus queridos irmãos! Deus escolheu os pobres deste mundo para serem ricos na fé e para possuírem o Reino que ele prometeu aos que o amam.
6 Guatshak maiñ zʉnake nashikue aguáñ kezhbashi mual miñguxa. Ne, ¿kabiakue guana akldé miñkiyasalshi mimezhabashi mual za mimakuxa naldazhé shi na? Ekíga na, ¿ekue miñgatsaldi ne mimatuñka nugeñka kamañ naldi mimawaldeyazhé shi na?
6 No entanto, vocês desprezam os pobres. Por acaso, não são os ricos que exploram vocês e os arrastam para serem julgados nos tribunais?
7 Ekibeñga guana, Duwe Jesú akaldak akzetshi miné ne, ¿e aguáñ izhbashi, nalda axakuaka naldazhé shi na?
7 São eles que falam mal do bom nome que Deus deu a vocês.
8 Guatshak Saldiñga netshi Sáñkaldaja jian izhoxa guiyaba akldé akzék ekí niuwi zʉñgene: “Maiñ axaldáñ mitsá miyajañguxa nake, kágubakue amaga mizhgajañgualdí” guashi Jatetshi múldigabak sezheklde. Ekí sezhekldamak miyatshaldiakna, jian atshakuamak miyatshaldixa.
8 Se vocês obedecerem à lei do Reino, estarão fazendo o que devem, pois nas Escrituras Sagradas está escrito: “Ame os outros como você ama a você mesmo.”
9 Ekí ne, ezua za akldé akzé, ezuañki aguáñ akzé tualga minoxaldiák, sha atshijiñga miyatshaldixa. Ekí miyatshaldiakna, Jateja jian izhoxa guiyaba zʉñgene axatshazhámine shalda miñgatsaldiñga ne mimatuwi axamindaxaldixa.
9 Mas, se vocês tratam as pessoas pela aparência, estão pecando, e a lei os condena como culpados.
10 Jinake naldakí. Mieldeki Jateja jian izhoxa guiyaba zʉñgene naki auxa axatshijiñga, ezua me nuxa axatshazhá gualdiák, Jateja axatshakue zʉñmenauxa axatshazháne agatsaldi ne tualdixa nak.
10 Porque quem quebra um só mandamento da lei é culpado de quebrar todos.
11 Akze, Jate, “misewá naldagálde na askuildegasʉ́ñze” guakldejañga na jiak, “káguba guaxa guasʉ́ñze” jiaga guaklde. Akna, mieldeke asewá naldagálde na askuildegakí minaldatshak jiaga axautshi guaxa miyatshaldiák zʉnake, Jateja jian izhoxa guiyaba zʉñgene axatshazháminega minaldaldixa nakldá.
11 Pois o mesmo que disse: “Não cometa adultério” também disse: “Não mate”. Mesmo que você não cometa adultério, será culpado de quebrar a lei se matar.
12 Guatshak Jateja guiyaba sha atshakuek zʉnebesanshixa zʉñgene. Eñkáñ zhinik na amak axatsháñkalde azhi axatshazháñkalde ne zʉnatualdixa. Ekí miñkualdi na, sakí guagakue, atshakue miñgatsahamak za atshakue miñgatsé.
12 Falem e vivam como pessoas que serão julgadas pela lei que nos dá a liberdade.
13 Jinake naldakí. Mieldeki axautshikue guañ jañguazhé naldaldiake, Jateja zʉnatualdiéñ zegatshak aldéñ zhinik jiak, guañ jañguakí tualdixa nak. Ne mieldeki axautshikue guañ jañguxa naldaldiák zʉnake, Jateja zʉnatualdiéñ zegatshak guañ jañgui tualdixa nakldá.
13 Quando Deus julgar, não terá misericórdia das pessoas que não tiveram misericórdia dos outros. Mas as pessoas que tiveram misericórdia dos outros não serão condenadas no Dia do Juízo Final.
14 Gajakue, ezuajañki “naski Duwe Jesú alduna ishikuge nakldá” negatshak jiaga, axautshikue janshizhe kaxatshakí naldaldiák, ¿sakí shi ekí neká me axazauwaldixa na? Anuñké alduna ishixa negéñ zhinik nuxa ¿Jateja ikualdaldixa shi mitú?
14 Meus irmãos, que adianta alguém dizer que tem fé se ela não vier acompanhada de ações? Será que essa fé pode salvá-lo?
15 Kaiga zagui, ezua Duwe ipananega zhakuá itshualdiyaka axaldaldakí, kaiga niuwañtshi gakue jiaga agajuezhal nukák
15 Por exemplo, pode haver irmãos ou irmãs que precisam de roupa e que não têm nada para comer.
16 ezuak maiñga ekí akbeminaka: “Nauwijateki zeñ majañgui na zhakuá, gakue migajueshká auxaga shi migeshí” makbeyatshak ji agajueshká agegakíki, ¿sakí shi ekí nekbalde axazauwaka na?
16 Se vocês não lhes dão o que eles precisam para viver, não adianta nada dizer: “Que Deus os abençoe! Vistam agasalhos e comam bem.”
17 Ekibeñga na, “naski Duwe Jesú za alduna ishikuge nakldakú” negatshak jiaga, niuwabak tuakuéñ axautshikue janshizhe axatshakí izhoxaldiák, Duwe namak alduna ishazhé. Egaba Duwe alduna ishixa nekáki shuane tsaldi axesé nuxa naldaldixa.(St 2.14-16)|src="KO_JAS_2.14-16.tif" size="col" copy="Mardty Anderson"
17 Portanto, a fé é assim: se não vier acompanhada de ações, é coisa morta.
18 Ekí guaxaldatshak ezuajañki ekí nakbeyaka: “Keyakualdaldiamak ezuañki Duwe Jesú za alduna ishiji ashekue, ezuañki niuwabak tuakuéñ axautshikue janshizhe kaxatshiji ashekue.” Ekí nakbeyaldiák ekí kakiyonaka: “Mañki axautshikue janshizhe kaxatshakíki, ¿sakí shi Duwe namak alduna mishixa natuñshamildaka na? Ne naski axautshikue janshizhe kaxatshikugéñ zhinik guana, Duwe namak alduna ishikuge matuñshaldikue.”
18 Mas alguém poderá dizer: “Você tem fé, e eu tenho ações.” E eu respondo: “Então me mostre como é possível ter fé sem que ela seja acompanhada de ações. Eu vou lhe mostrar a minha fé por meio das minhas ações.”
19 Ekíga na, mañki “Saldiñga netshi Jate ezua me akaldak akzé izhuka shakldá” majañguatshak, aiki janshibé jañguakuamak majañguxa. Naldatshak, jisétshi aldunakueja jiaga ekíga ajañguxa nakna, Jate zhe kakzukui she she she kakzukuxa nakldá.
19 Você crê que há somente um Deus? Ótimo! Os demônios também creem e tremem de medo.
20 Mañki ¿muldetua jañguabálde nak shi ekí migajienazháka na? Mieldeki “nas Jate alduna ishikuge nakldakú” negatshak, niuwabak tuakuéñ axautshikue janshizhe axatshakí izhoxaldiák, axesé nuxa Jate alduna ishixa naldaldixa.
20 Seu tolo! Vou provar-lhe que a fé sem ações não vale nada.
21 Akze, nauwibama Abaldahám zʉnake Jateja asukuá Isák akiyogakue akbeyatshak, amak axatshaldixa janazhiktú guanéñ zhinik na, Jateja sha atshagálde jana, janshizhe tu guane.
21 Como é que o nosso antepassado Abraão foi aceito por Deus? Foi pelo que fez quando ofereceu o seu filho Isaque sobre o altar.
22 Ekí axatshiñguéñ zhinik na ekí tunazʉnaka. Nauwibamaja Jate za alduna ishiñguéñ zhinik na Jateja sakí akbenamak izhoxa agaunék. Jiak ekíga na, axatshakue akbeyamak niuwabak axatshiji izhoguéñ zhinik na, Jateja mitsá aldéñ za alduna ishiji izhoxa guildegakueñka guiyakshá guane.
22 Veja como a sua fé e as suas ações agiram juntas. Por meio das suas ações, a sua fé se tornou completa.
23 Akna Jatetshi múldigabak sezhekldamak ekí zeklde: “Abaldahámki Saldiñga netshi Jate za namak jañgui, alduna ishiñguéñ zhinik na, sha atshagálde jana, janshizhe tuñka nakldá.” Akna eñki Jate na zhuapebu aldé akuaka nzha.
23 Assim aconteceu o que as Escrituras Sagradas dizem: “Abraão creu em Deus, e por isso Deus o aceitou.” E Abraão foi chamado de “amigo de Deus”.
24 Akze, nauwibamak zhinik na ekí tunazʉnaka. Jateja káguba egaba aldéñ alduna ishéñ zhinik za sha atshagálde jana, janshizhe tuagábaki, janshizhe atshiji izhogéñ zhinik na sha atshagálde jana, janshizhe tuñka.
24 Assim, vocês veem que a pessoa é aceita por Deus por meio das suas ações e não somente pela fé.
25 Amakbé janameñga, munzhi Aldaháp nakua niñka nalgué jiaga, janshizhe atshéñ zhinik na, Jateja sha atshagálde jana, janshizhe tunane. Akze, juldiúkue ziñ me exa zʉtuál aldakldekue nalgué, aldéñki muldetua kepana, kagisaldi guakuak jiúñgulda awaxañ ga kagaunék kakaxane.
25 Foi o que aconteceu com a prostituta Raabe, quando hospedou os espiões israelitas e os ajudou a sair da cidade por outro caminho. Deus a aceitou pelo que ela fez.
26 Akze, aldunaki abuák zhinik neyatshake, abuáki shuane za abá zauwaksá guxa. Ekibeñga na, mieldeki Jate alduna ishixa negatshak, niuwabak tuakuéñ janshizhe atshakí naldaldiák, shuane tsaldi axesé nuxa alduna ishixa neká naldaldixa nakldá.
26 Portanto, assim como o corpo sem o espírito está morto, assim também a fé sem ações está morta.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Tiago 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.