Romanos 4
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Guatshak nauwisaná juldiútshi abama Abaldahám kagastuatshak, jiñ zhinik Jateja janshizhe matuwa jiúñgulde shitiyane ¿sakí agajañguanazʉnaka shi na?
1 Então o que é que podemos dizer de Abraão, o antepassado de nossa raça? O que foi que ele conseguiu?
2 Aldéñgaba janshizhe atshiji izhoguéñ zhinik Jateja sha atshagálde jana, janshizhe tunaldíñki, sekuazhikshaka nane. Naldatshak ni ji shalda Jate sekua akizhikshaka naldazhé.
2 Se foi por causa das coisas que ele fez que Deus o aceitou, então ele teria motivo para se orgulhar, mas não para se orgulhar diante de Deus.
3 Akze, Jatetshi múldigabak ekí sezheklde: “Abaldahámki Saldiñga netshi Jateja axatshaldixa akbene namak jañguñguéñ zhinik na, sha atshagálde janañga, janshizhe tune nakldá.”
3 Pois o que é que as Escrituras Sagradas dizem? Elas dizem: “Abraão creu em Deus, e por isso Deus o aceitou.”
4 Guatshak mieldeki kasa izhgauwi jiba atshanega, akzabiyakue zahamak agasabiyatshak agaxauwi nuxa guazhé.
4 O salário que o trabalhador recebe não é um presente, mas é o pagamento a que ele tem direito por causa do trabalho que fez.
5 Ne mieldeki Jateja janshizhe tualdiamak kama ilshagábaki, e alduna ishaldiák, éegaba sha atshagálde jana, janshizhe tuñka. Akze, Jatejañki kutám atshixakue jiaga ekíga sha atshagálde jana, janshizhe katuaka nakldá.
5 Porém a pessoa que não põe a sua esperança nas coisas que faz, mas simplesmente crê em Deus, é a fé dessa pessoa que faz com que ela seja aceita por Deus, o Deus que trata o culpado como se ele fosse inocente.
6 Ai shaldaga na nauwibama Dabíja jiaga, Jatejañki mielde janshizhe atshixa za tuagába, éegaba sha atshagálde jana, janshizhe tuwi na, aiki zeñ jañguxa shalda ekí guashi sezheklde:
6 E isso foi o que Davi queria dizer quando falou da felicidade daqueles que Deus aceita, sem levar em conta o que eles fazem.
7 “Mielde ijulduni mual sha atshane Jateja axabetaneki zeñ naldaldixa.
7 Davi disse: “Feliz aquele cujas maldades Deus perdoa e cujos pecados ele apaga!
8 Akze, Jateja káguba sha atshane shalda ni mitsák tuazháldixaki zeñ naldaldixa nakldá.”
8 Feliz aquele que o Senhor não acusa de cometer pecado!”
9 Ekí guakáki ¿juldiú sanákue, nauwa abeñguáñkaldekuek za ekíga zeñ naldakualdixakue, azhi axautshi saná, abeñguazhánekue jiaga, ekíga zeñ naldaldixakue shi mijañgú? Zhualduxañgaba ekí zeñ naldakualdixa. Akze, nauwibama Abaldahámki Jate za alduna isha izhoguakna, Jateja sha atshagálde jana, janshizhe tunane miñmenuge.
9 Será que essa felicidade de que Davi falou existe somente para os que são circuncidados ? É claro que não! Ela existe também para os que não são circuncidados. Pois já citamos as Escrituras Sagradas, que dizem: “Abraão creu em Deus, e por isso Deus o aceitou.”
10 ¿Mitsák shi amak tuatoná? ¿Nauwibama nauwa abeñguñgueni azhi abeñguagáñga shi ekí tuatoná? Abeñguñgueni ekí tuapanazháne, abeñguagá guana ekí tuapanane naldashá.
10 Quando foi que isso aconteceu? Foi antes ou depois de Abraão ser circuncidado? Foi antes e não depois.
11 Guñguenik aldiwan Jateja ají kaldé ishkualdi nogakualdiamak nauwa abeñguakue akbeyatshak amak abeñguá guane. Akze, nauwibamaki abeñguagá nogueñga Jatek alduna isha izhoguéñ zhinik na, Jateja sha atshagálde jana, janshizhe tune awatuñshaldiamak ekí abeñguakue akbeyá. Akna mielde ekíga abeñguazhánekueja Jatek za alduna iyashatshakna, Jateja nauwibama sha atshagálde jana, janshizhe tunamakbeñga katuñka. Ekí zhinik na, aldunaldiñki Abaldahám kauwijatega izhuka.
11 Ele foi circuncidado mais tarde. E a sua circuncisão foi um sinal para provar que Deus aceitou Abraão porque ele tinha fé; e isso aconteceu quando ele ainda não havia sido circuncidado. Assim Abraão é o pai espiritual de todos os que creem em Deus e são aceitos por ele, mesmo que não sejam circuncidados.
12 Ekíga na, juldiú saná mieldekueki nauwa abeñgua za atshagába, nauwibamaja abuák abeñguagáñga Jatek za alduna ishixa nanamak alduna ishixakue jiaga Abaldahám kauwijatega izhuka nakldá.
12 Ele é também o pai dos que são circuncidados. Não apenas porque são circuncidados, mas porque vivem a mesma vida de fé que Abraão, o nosso pai, viveu antes de ter sido circuncidado.
13 Guatshak Saldiñga netshi Jateja kagik zhekuauxa nekue zeñ kajañgualdixa guakldaneki, nauwibama Abaldahám atukuakue juizhiñga bieni jana iyapanaldixa akbenane. Ekí akbeneki guiyaba jian izhoxa nauwibama Muesék agenaldixaja guagamak izhonéñ zhinik ekí ipanaldixa akbeyazhá guane. Ne sakí zhinik ekí ipanaka naldakí. Jateja nauwibamak janshizhe axatshaldixa akbeyatshak, “nakbeyanamak naxatshaldixa shakldá” jañgui, alduna ishiñguakna Jateja sha atshagálde jana, janshizhe tune nak.
13 Deus prometeu a Abraão e aos seus descendentes que o mundo ia pertencer a eles. Essa promessa foi feita não porque Abraão tinha obedecido à lei , mas porque ele havia crido em Deus e havia sido aceito por ele.
14 Akze, guiyabaja guagamak izhukakue za Jateja janshizhe zʉñkatshaldixa zʉñmene iyapanaka guashiñki, ake, Jatek alduna ishakue niñkauwañki akzaldaksá guaka. Ekibeñga ake, Jateja nauwibamak janshizhe axatshaldixa akbenane jiaga akzaldaksá guaka.
14 Pois, se aqueles que obedecem à lei vão receber o que Deus prometeu, então a fé é inútil, e a promessa de Deus não tem valor.
15 Jinake guiyabak zhinik za zeñ zʉnajañguazhé naldakí. Guiyabaja izhogakue zʉñmeyauxabé atshakí naldakualdiake, Jateja kaxañ atemajañ guiyaba zʉnatuñshaldixa nak. Akze, guiyaba zʉñkaldaldakí guashiñki eñkáñ ijulduni mual kakuxá zegazháka naldashá.
15 Pois a lei traz o castigo de Deus. Mas, onde não existe lei, também não existe desobediência à lei.
16 Akna Saldiñga netshi Jate alduna isha guakualdiakna, nauwibamak janshizhe zʉñkatshaldixa akbenane ipanakualdixaga. Jinake naldakí. Jatejañki éegaba guañ zʉnajañgui amak zʉñkatshaldixaga jañguane nak. Akze, juldiú sanákue guiyaba zʉñkaldé, azhi axautshi saná kaxaldaldazhékue jiaga, nauwibama Abaldahámja Jate za alduna ishanamak ishakualdiake, aldunaldiñki Abaldahám nauwijatega izhuka. Akna, saldiñga ají sukua nekaldekuañ “Jateja nauwibama janshizhe axatshaldixa akbenanamakga zʉñkatshaldixaga shakldá” zʉñkualdaka.
16 Portanto, a promessa de Deus depende da fé, a fim de que a promessa seja garantida como presente de Deus a todos os descendentes de Abraão. Ela não é somente para os que obedecem à lei, mas também para os que creem em Deus como Abraão creu, pois ele é o pai espiritual de todos nós.
17 Jateja nauwibamak ekí akbeyaté sezhekldane: “Mañki matshuwi saná tshate mizhokshaldikue ni mezhgakukú.” Ekí akbeyatshakna nauwibamaja “nakbenamak naxatshaldixaga shakldá” jañgui, alduna ishane. Akze, Saldiñga netshi Jateki káguba shuane mokue be izhokshaka, jigaba naldazhé jiaga nalshaka alduna ishane nakldá.
17 Como dizem as Escrituras Sagradas : “Eu fiz de você o pai de muitas nações.” Assim a promessa depende de Deus, em quem Abraão creu, o Deus que ressuscita os mortos e faz com que exista o que não existia.
18 Guatshak Jateja ekí axatshaldixa akbeyatogatshake, nauwibama somá axaldegazhákldegeñ itsék guatshak jiaga, “sakí mi somá naxaldekshakldék” jañguagába, “Jatejañki amak naxaldekshaldixaga shakldá” jañgui, jiaktú za izhonane. Ekí izhoguéñ zhinik na, Jateja “mitukuakue zʉxaita zalda migiltekshaldikue niyó” akbeyanamakga matshuwi sanákuetshi ajate nek guanane.
18 Abraão teve fé e esperança, mesmo quando não havia motivo para ter esperança, e por isso ele se tornou “o pai de muitas nações”. Como dizem as Escrituras: “Os seus descendentes serão muitos.”
19 Aldéñki amak axatshaldixa jiaktuatogatshake, abuáke shuane jana duebaldeshiñgaba, anuñka 100 kagi itsegatoguéñ, asewá Saldaki somá axaldegazhákldegeñ zʉxaitá giemi guanane. Ekí tuatshak jiaga, Jateja somá axaldekshaldixa akbene za namak jañgui, abá naldakí agatsauxa alduna ishiji izhonane.
19 Abraão tinha quase cem anos. Mas, mesmo quando ele pensou a respeito do seu corpo, que já estava como morto, ou quando lembrou que Sara não podia ter filhos, a sua fé não enfraqueceu.
20 Ekí jiaktuwi izhoguéñ, ni mitsák mozhua mozhua akldeshi “naxaldekshakldegamak ne” jañguagábaki, Jate za akldé akldeñga alduna ishiji izhone. Aldéñki Jateja somá axaldekshaldixa shalda “zeñ nzhakldék” za akbeji izhogatoguéñ,
20 Abraão não perdeu a fé, nem duvidou da promessa de Deus. A sua fé o encheu de poder, e ele louvou a Deus
21 “Jatejañki nakbenamak naxaldekshaka auxaga kama axaldé shakldá” jañgui za alduna ishiji izhone.
21 porque tinha toda a certeza de que Deus podia fazer o que havia prometido.
22 Ekí alduna ishixa tuatshakna Jateja sha atshagálde jana, janshizhe tune.
22 Por isso Abraão, por meio da fé, “foi aceito por Deus.”
23 Ekí nauwibama “Jateja sha atshagálde jana, janshizhe tune” guashi sezhegatshak, e shalda za guashi sezhegazháne.
23 As palavras “foi aceito” não falam somente dele.
24 Ne nasʉñ “Jateki Asukuá nauwijí Sáñkalda Duwe Jesú shuigueni izhgaldakshá guane shakldá” kajañguxakuañ jiaga, Jateja ekíga sha atshazháñkalde jana, janshizhe zʉnatualdixa guashi sezhekldane.
24 Falam também de nós, que seremos aceitos, nós os que cremos em Deus, o qual ressuscitou Jesus, o nosso Senhor.
25 Akze, Duweki sha katshixa shalda zʉnesabiji shuixaldiamak aké guane. Ekí shuiguenik Jateja sha atshazháñkalde jana, janshizhe zʉnatualdiamakna mokue izhgaldakshá guane nakldá.
25 Jesus foi entregue para morrer por causa dos nossos pecados e foi ressuscitado a fim de que nós fôssemos aceitos por Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.