Romanos 3
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT
1 Ekí guaxaldatshak, ezuake ekí guakbinaka: Ake, tukí juldiú kukañkaldéñ, azhi nauwa abeñguañkaldéñ zhinik me Jateja ajíkue zʉnatuazháka nake, ¿sakí shi juldiú saná nalda zʉñkazauwaka na?
1 Então qual é a vantagem de ser judeu? A circuncisão tem algum valor?
2 Guatshak juldiú saná kaldahakna matshuwi nalda akzega ne guakldaka. Akldé akzeki, Jateja ai sanák guana ají múldigaba naldi zʉñkabajane.
2 Sim, há muitos benefícios. Em primeiro lugar, aos judeus foi confiada toda a revelação de Deus.
3 Ne anuñka nasanákuejañki Jatek sakí axajanashaldixa agabenamak axajanashazhá guanéñ zhinik, ¿Jateja sakí zʉñkatshaldixa guaklde amak zʉñkatshazhá gualdixa shi mijañgú?
3 É verdade que alguns deles foram infiéis, mas isso significa que Deus será infiel?
4 Ni mitsák ekí atshazhé naldashá. Akze, saldiñga káguba naldagálde zukuakakue naldatshak, Saldiñga netshi Jate zʉnake namak za zukuaka nakna, sakí atshaldixa guagamak za atshixa. Ai shaldaga na ají múldigabak ekí sezheklde:
4 De maneira nenhuma! Ainda que todos sejam mentirosos, Deus é verdadeiro. E as Escrituras dizem a seu respeito: “Será provado que tens razão no que dizes, e ganharás tua causa no juízo”.
5 Naldatshak nasʉñ sha atshañkaldéñ zhinik na, Jateja janshizhe zʉñkatshazhá gualdiák zʉñkatshakuamak zʉñkatshixa kawatuñshixa. Akna ¿sakí shi guagakualdixa na? Jateja kaxañ atemajañ guiyaba zʉnatuñshatshak, ¿zʉnatuñshasʉ́ñzamak zʉnatuñshixá shi guagakualdixa na? Ekí miñmeñkugeki kágubaja jañguakldegamak nuxa guaklduge.
5 Alguém poderia dizer: “Mas nosso pecado não cumpre um bom propósito, ajudando os outros a verem como Deus é justo? Não é uma injustiça, portanto, Deus nos castigar?”. (Estou seguindo o ponto de vista humano.)
6 Ni mitsák ekí jañguakue zʉñgatsaldazháka. Azhi Jateja nasʉñ zʉñgatsé ne zʉnatuakí guashiñki, ake, ¿sakí shi saldiñga saná nahauxa míñgaki kagatsaldi azhi kagatsaldakí ne katuaka na?
6 Claro que não! Se fosse assim, como Deus poderia julgar o mundo?
7 Azhi ezuajañki ekí jiaga guagaka: “Nas naldagálde zukuakugéñ zhinik guana Saldiñga netshi Jate namak za zukuaka kágubakuek tuñshikugéñ zhinik na, Jate akldé akldeñga akzamak agazukushanaka. Nakna ¿jinak shi Jate sha atshikuge nagatsaldi ne natuaka na?”
7 Alguém poderia argumentar, ainda: “Mas por que Deus me condena como pecador se minha mentira ressalta sua verdade e lhe traz mais glória?”.
8 Ekí namak naldaka nake, “Ake, kutámgaba kuizatshijí. Ekíki janshi zukuakualdiamak.” Ne ezuakueki sha nakuashiñga ekíga guakuge nakuaklde. Akna, Jateja ekí nakuakldekue kagatsaldi ne katuatshak kagatsahamak axakezhaxaldixa nzha.
8 E alguns até nos difamam, afirmando que dizemos: “Quanto mais pecarmos, melhor!”. Quem diz essas coisas merece condenação.
9 Guake, ¿sakí jañguakualdixa shi na? Jateja juldiú sanákuañki ¿axautshi sanákue zhakaldak janshizhe zʉnatuñka sha? ¡Naldagálde! Au miñmeyanuge, nasaná juldiúkuek, axautshi sanákuek zhualduxañgaba sha katshixa nakna, Jateja zhualduxañga zʉñgatsaldi ne axazʉndaka.
9 Pois bem, devemos concluir que nós, judeus, somos melhores que os outros? Não, de maneira nenhuma, pois já mostramos que todos, judeus ou gentios, estão sob o poder do pecado.
10 Ai shaldaga na, ekí sezheklde:
10 Como afirmam as Escrituras: “Ninguém é justo, nem um sequer.
11 Jate ‘me ne’ muldetua agajienaka ni ezua naldazhé.
11 Ninguém é sábio, ninguém busca a Deus.
12 Ne saldiñga Jatek axajuezhi iyajuldú guanekue.
12 Todos se desviaram, todos se tornaram inúteis. Ninguém faz o bem, nem um sequer.”
13 “Azakuagatshake jika shuane diuwi mikzukuakuamak nusagatsaldi za zukuakakue.
13 “Sua conversa é repulsiva, como o odor de um túmulo aberto; sua língua é cheia de mentiras.” “Veneno de serpentes goteja de seus lábios.”
14 “Ekí izhoshi na, azakuagauxa axautshi ‘agisa guakuéñ’ za zukuakakue.
14 “Sua boca é cheia de maldição e amargura.”
15 “Káguba guaxa gundana kakzeshiñgaba, amak atshixakue.
15 “Apressam-se em cometer homicídio;
16 Mani mani aldeyatshak eñka jiaga zʉzusakui, kágubakue itshanshi za neyatukakue.
16 por onde passam, deixam destruição e sofrimento.
17 ‘Sakíga ni axautshikue na señgaba zhe noxa na’ kaksʉ́ñzekue.”
17 Não sabem onde encontrar paz.”
18 “Ekí izhukakueki ‘Saldiñga netshi Jate axabetakue, zhema mikizhogakue shakldá’ ajañguazhékue nakldá.”
18 “Não têm o menor temor de Deus.”
19 Akze ekí zʉñkué, nasʉñ juldiú sanák Jateja guiyaba zʉñsanexaldiamak ají múldigabak zʉñkabajane nak, aija sakí izhogakue zʉñmeñka. Ai zhinik na Jateja mielde agatsé guagatshak ni me ishkua akzegazháka. Akna Jateja saldiñga saná nahauxa sha atshane agatsé axezhaka.
19 É evidente que a lei se aplica àqueles a quem ela foi entregue, pois seu propósito é evitar desculpas e mostrar que todo o mundo é culpado diante de Deus.
20 Akze, ni me guiyabaja guagauxa atshazhé nakna, guiyabaja guagamak atshéñ zhinik nuxa Jateja sha atshagálde jana, janshizhe tuazhé. Ne guiyabaki sha katshixa nuxa ne zʉnelzʉtuñshixa nakldá.
20 Pois ninguém será declarado justo diante de Deus por fazer o que a lei ordena. A lei simplesmente mostra quanto somos pecadores.
21 Naldatshak kaigaki Saldiñga netshi Jateja jiñ zhinik sha atshazháñkalde jana, janshizhe zʉnatuñka mu zʉñgisekuá guane. Aiki guiyabaja guagamak atshakuéñ nuxa naldazhé. Ne Jateja nauwibama Muesék, ají múldigaba naldiñga zʉxaitshixakuek jalde jiúñgulde shaldaga ají múldigabak zʉñmeyá guanane.
21 Agora, porém, conforme prometido na lei de Moisés e nos profetas, Deus nos mostrou como somos declarados justos diante dele sem as exigências da lei:
22 Aiki, Jateja saldiñga Asukuá Duwe Jesú zʉnekuane namak ajañgui, alduna iyashixakueki sha atshagálde jana, janshizhe katuñka. Aldéñki saná na nahauxa zhualduxañgaba zʉnatuñka.
22 somos declarados justos diante de Deus por meio da fé em Jesus Cristo, e isso se aplica a todos que creem, sem nenhuma distinção.
23 Akze, kágubak katshekuauxa ijulduni mual, sha atshál katshekue nakna, ni ezuak Saldiñga netshi Jate akaldak akzeja janshizhe izhogakue zʉnajañguaneñka akldañkazhá guáñkalde.
23 Pois todos pecaram e não alcançam o padrão da glória de Deus,
24 Naldatshak Duwe Jesú sha katshixa shalda zʉnesabinéñ zhinik na, Jateja éegaba guañ zʉnajañgui nasʉñgaba ilzabiyakue zʉnajañguagába, sha atshazháñkalde jana, janshizhe zʉnatuñka.
24 mas ele, em sua graça, nos declara justos por meio de Cristo Jesus, que nos resgatou do castigo por nossos pecados.
25 Aldéñ Asukuá ekí zʉnesabiyal zʉñgakagatshak, eñki abi akzuldi nauwitsaldí shuigatshakna zʉnekuá guane. Ekíki mieldejañki “Duweki nekuanamak shakldá” jañguatshakna, Jateja sha atshixa axabetaldiamak. Ai zhinik na, Jateki tuakuauxabe tuwi atshakuamak atshixa ne awatuñshá guane. Akze, Jateja Asukuá zʉnesabiyal gagagá nogueñgaki káguba sha ajanashatshak jiaga abeti, ai za kagatuagába, axañga guiyaba katuñshazháne.
25 Deus apresentou Jesus como sacrifício pelo pecado, com o sangue que ele derramou, mostrando assim sua justiça em favor dos que creem. No passado ele se conteve e não castigou os pecados antes cometidos,
26 Jinake Asukuá gaxane naldakí. Kaigaki aldéñ jian atshakuamak za atshixa awatuñshaldiamak. Aldéñki tuakuauxabé za tuñka izhoshi na, mieldekue Duwe Jesú namak ajañguxakueki sha ajanashagálde jana, janshizhe katuñka awatuñshaldiamak.
26 pois planejava revelar sua justiça no tempo presente. Com isso, Deus se mostrou justo, condenando o pecado, e justificador, declarando justo o pecador que crê em Jesus.
27 Ekí nakna, ¿guiyabaja guagamak katshéñ zhinik Jateja janshizhe zʉnatune shalda shi sekuazhikshanazʉnaka na? Naldagálde. Jateja ni me guiyabaja guagamak atshéñ zhinik nuxa janshizhe tuagába, Asukuá alduna kishéñ zhinik za na sha atshazháñkalde jana, janshizhe zʉnatuñka.
27 Podemos então nos vangloriar de ter feito algo para sermos aceitos por Deus? Não, pois nossa absolvição não vem pela obediência à lei, mas pela fé.
28 Akna ekí guakldazʉnaka: Ni me guiyabaja guagamak atshéñ zhinik nuxa Jateja sha atshagálde jana, janshizhe tuazhé. Ezuañgabaki Asukuá alduna kishéñ za na sha atshazháñkalde jana, janshizhe zʉnatuñka zʉñkué nakldá.
28 Portanto, somos declarados justos por meio da fé, e não pela obediência à lei.
29 Azhi ¿Saldiñga netshi Jateki juldiúkuetshi Jate za izhuka shi mijañgú? Aldéñki saná nahauxatshi Jate izhukaki ¿miñnegakí shi na? Akze, juldiú naldagáldekuetshi jiaga Jate naldashá.
29 Afinal, Deus é Deus apenas dos judeus? Não é também Deus dos gentios? Claro que sim!
30 Saldiñga netshi Jateki ezuamé izhogakna, juldiú saná abeñguane azhi axautshi saná abeñguazháne naldaldiák jiaga, Asukuá Duwe namak jañgui alduna ishéñ zhinik za na sha atshazháne jana, janshizhe tuñka.
30 Existe um só Deus, e ele declara justos tanto judeus como gentios somente pela fé.
31 Akna, Jateja Asukuá alduna kishéñ zhinik za janshizhe zʉnatuaka nake, guiyaba jian izhoxaki ¿akzaldaksánsha guxá shi mijañgú? ¡Ekíki naldakí! Akbiñgaki Duwek alduna kishéñ zhinik guana guiyaba amak atshanazʉnaka naldashá.
31 Então, se enfatizamos a fé, quer dizer que podemos abolir a lei? Claro que não! Na realidade, é só quando temos fé que cumprimos verdadeiramente a lei.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.