Romanos 2

Jatetshi múldigaba (KOG) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Ekí Jateja sha atshixakue guiyaba katuñshaldixa nakna, mitsake ezua “guiyaba tuakue agatsé nakldá” miñguaxaldiák, maiñ jiaga guiyaba tuakue miñgatsé axeldashiñga miñgualdixa. Akbiñgaki aikue sha atshamakga miyatshixa nak.
1 Assim, és inescusável, ó homem, quem quer que sejas, que te arvoras em juiz. Naquilo que julgas a outrem, a ti mesmo te condenas; pois tu, que julgas, fazes as mesmas coisas que eles.
2 Akze, Saldiñga netshi Jatejañki sha atshixakue agatsaldi ne katuakuauxabé tualdinik guiyaba tuakue axakezhaka zʉñkué.
2 Ora, sabemos que o juízo de Deus contra aqueles que fazem tais coisas corresponde à verdade.
3 Akna maiñga mieldek ezua sha atshane “guiyaba tuakue agatsé nakldá” miñguagatshaga, ekíga atshál minuká naldaldiák, ¿sakí shi Jateja guiyaba mimatuñshazháldiamak mizhakuixaldixa miñnék?
3 Tu, ó homem, que julgas os que praticam tais coisas, mas as cometes também, pensas que escaparás ao juízo de Deus?
4 Akze, Jateki zʉxaita juañ akzaldi miñkatshijiñgaba na, sakí izhogakue mimajañguamak ubañga izhogakí minaldaldiák jiaga, aldéñki egaba abeti, jituwi, axañga guiyaba mimatuñshakí nuka ne, ¿sakí zhinik shi aiki akzaldagálde nuxa mijañgú? Azhi Jateja sha miyatshixa majiñga, maja xaldeki aldéñ za agakualdi miñgualdiamak ekí zeñ mimajañguxá ¿miñnegakí shi na?
4 Ou desprezas as riquezas da sua bondade, tolerância e longanimidade, desconhecendo que a bondade de Deus te convida ao arrependimento?
5 Ekí zʉnajañguatshak jiaga, mieldeke aldunaxa kuamaldeklde sha atshakue majasʉ́ñ za miñzexalga minoxaldiák, Jateja sha atshixakue kagatsaldi ne katualdiéñ akldé guiyaba atemajañ tuwa za ishkibeshi guabinukakue. Atshakna saldiñgaja Jateki zʉñgatsauxabé zʉnatuñka ne atualdixa.
5 Mas, pela tua obstinação e coração impenitente, vais acumulando ira contra ti, para o dia da cólera e da revelação do justo juízo de Deus,
6 Amak zʉnatuatshakna, saldiñga káguba ezuak, ezuak sakí atshiji izhoñkalde zʉnatualdinik zʉñgatsahauxabe zʉñkatshaldixa.
6 que retribuirá a cada um segundo as suas obras:
7 Akze, ezuakueki Jateja “janshizhe naxatshamalde tiuwi” kakuashi, izhoshiñga kezhokshaldiamak niji izhukakue. Ekí niji na, abá naldakí janshizhe atshál izhukakueki Jateja izhoshiñga kezhokshataná.
7 a vida eterna aos que, perseverando em fazer o bem, buscam a glória, a honra e a imortalidade;
8 Ekí ne, ezuakue zʉnake axaldáñ za ajañguéñ zhinik na, Jateja guaká namaklde iyapanasʉ́ñ kakzeshi na, kutám ne atshá niñkauwañki kaklduni amak ajanashiji za izhukakue. Ekue zʉnake Jateja ni nauwa akldunazháldi, kaxañ atemajañ guiyaba katuñshataná.
8 mas ira e indignação aos contumazes, rebeldes à verdade e seguidores do mal.
9 Akze, Jateja saldiñga kutám ajanashixakue, kasak misha juldiúkue gualdinik na axautshi sanákue jiaga jibañ kakzukuatshakna, atemajañ izhajanaldixa.
9 Tribulação e angústia sobrevirão a todo aquele que pratica o mal, primeiro ao judeu e depois ao grego;
10 Ekí ne, saldiñga janshizhe atshál za izhukakue zʉnake, kasak misha juldiú sanákue gualdinik na axautshi sanákue jiaga, aldéñga “janshizhe nakldunamak izhomalde tiuwi” kakbeji, akldé kakzukui, aldunaxa señgaba kakzukualdixa nakldá.
10 mas glória, honra e paz a todo o que faz o bem, primeiro ao judeu e depois ao grego.
11 Jinake naldakí. Saldiñga netshi Jatejañki ezua za akldé axakzé tuagába, zhualduxañgaba zʉñzé zʉnatuñka nak.
11 Porque, diante de Deus, não há distinção de pessoas.
12 Guatshak juldiú saná naldagáldekueki Jateja guiyaba jian izhoxa majane kaxaldaldazhé. Naldatshak Jateja ai guiyaba kakué azhi kaksʉ́ñ ne katuagába, egabá sha ajanashanéñ zhinik na agajué za kezhokshaldixa. Ne juldiú saná zʉnake Jateja jian izhoxa guiyaba zʉñkabajane zʉñkaldé nakna, mieldeki guiyabaja guagamak axajanashazháne katualdinik eñkáñ zhinik kagatsé katualdixa.
12 Todos os que sem a lei pecaram, sem aplicação da lei perecerão; e quantos pecaram sob o regime da lei, pela lei serão julgados.
13 Akze, Jateja ni me egabá guiyaba nukajéñ zhinik me janshizhe, atshakuamak atshixa tuagábaki, guiyabaja guaká amak za atshál izhuka na janshizhe, atshakuamak atshixa tuñka.
13 Porque diante de Deus não são justos os que ouvem a lei, mas serão tidos por justos os que praticam a lei.
14 Guatshak juldiú saná naldagáldekueki guiyaba kaltak sezheklde kaxaldaldazhé. Naldatshak kauwizhéñgaba mitsake guiyabaja guagamak ajanashatshak, sakí jian izhoxa aldunaxa kakuega ne awatuñshixa.
14 Os pagãos, que não têm a lei, fazendo naturalmente as coisas que são da lei, embora não tenham a lei, a si mesmos servem de lei;
15 Akze, sha ajanashatshak kauwijí aldunaja “atshasʉ́ñzamak sha atshikú” kakldekshixa. Azhi janshizhe ajanashatshak aldunajañga “janshibé atshakuamak sha atshikú” kakldekshixa. Ai zhinik na, kauwizhéñgaba aldunaxa guiyabaja sakí jian izhogakue guaká kakuega ne awatuñshixa.
15 eles mostram que o objeto da lei está gravado nos seus corações, dando-lhes testemunho a sua consciência, bem como os seus raciocínios, com os quais se acusam ou se escusam mutuamente.
16 Akna, auxa zegatshak Saldiñga netshi Jateja Asukuá Duwe Jesúk zhinik káguba zhekuauxa zʉñgatsaldi azhi zʉñgatsaldakí ne zʉnatualdixa. Atshakna jai kagik ziñ me atsha guakuauxa, azhi aldunaldi jañgua guakuauxa ne jiaga zʉñgatualdixa. Akze, nas Duwe zʉnekuane shalda guaxaldatshak, “ekíga zʉnatualdixa nakldá” guakuge naldashá.
16 Isso aparecerá claramente no dia em que, segundo o meu Evangelho, Deus julgar as ações secretas dos homens, por Jesus Cristo.
17 Guatshak maiñ juldiúkuañ Saldiñga netshi Jateja nauwibama Muesék guiyaba zʉñkabajanéñ me, “naski Jatetshi naugakna nepanaldixa shakldá” jañgui, sekuazhikshiji mizhekue.
17 Mas tu, que és chamado judeu, e te apóias na lei, e te glorias de teu Deus;
18 Akze, guiyaba shi miñkaldiyanéñ zhinik na, Jateja jian izhoxa mimajañguxa miñkualdi, janshizhe atsha izhgakuxaminaka.
18 tu, que conheces a sua vontade, e instruído pela lei sabes aquilatar a diferença das coisas;
19 Ekí auxaga miñkué itshani mizhogéñ zhinik na, axautshi sanákueki uba isé jiúñgulda tuñshakuamak Jatetshi jiúñgulda katuñshaminaka miñneka. Ekíga na, tuañ zaldi ashekuekue muñshí kakzukui namaklde katuñshaminaka miñneka.
19 tu, que te ufanas de ser guia dos cegos, luzeiro dos que estão em trevas,
20 Ekíga na, Jate shalda aksʉ́ñzekue azhi muldetua jañgua akzegazhékue Jate shalda shaxaldiyaminaka miñneka. Jinak ekí miñnegakí. Guiyaba sezheklde Jateja namaklde miñwashexaldiamak miñkabajane miñkaldé nak.
20 doutor dos ignorantes, mestre dos simples, porque encontras na lei a regra da ciência e da verdade;
21 Akna, maiñ axautshikue guiyaba shi miyaxaldiyatshak, ¿jinak axaldáñ shi ishkaldiyabíne sha? Maiñ “tushegasʉ́ñze” miñguagatshak, ¿jinak shi tushexalga minók?
21 tu, que ensinas aos outros... não te ensinas a ti mesmo! Tu, que pregas que não se deve furtar, furtas!
22 Ekibeñga na, “misewá naldagálde na askuildegasé” miñguagatshak jiaga, ¿jinak shi axautshi tsewa na askuildexalga minók? Azhi kágubakueja jigaba akiyalzabiyaldixa ishkiyatenekue miñguldiñka miñguagatshak jiaga, ¿jinak shi ai ishkiyatenetshi juwíldi tushexalga minók?
22 Tu, que dizes que não se deve adulterar, adulteras! Tu, que abominas os ídolos, pilhas os seus templos!
23 Ekíga na, Jatetshi guiyaba miñkaldé shalda sekuamizhikshatshak jiaga, aija guagamak atshabíneñ zhinik na Jate aguáñ izhbashi mual atshashibiná.
23 Tu, que te glorias da lei, desonras a Deus pela transgressão da lei!
24 Ekí miyatshéñ zhinik na Jatetshi múldigabak sezhekldamakbé: “Maiñga miñgatsé na juldiú saná naldagáldekueja Jate nalda axakuashi, aguáñ izhbashiji ashekue nakldá.”
24 Porque assim fala a Escritura: "Por vossa causa o nome de Deus é blasfemado entre os pagãos {Is 52,5}.
25 Guatshak juldiú sanáke Jateja ají zʉnezhgakuxane ishkualdi nogakualdiamak nauwa abeñguakue zʉñmenamak abeñguamine, guiyabaja guagamak mizhekualdaldiák zʉnake, amak abeñguamine miñkazauwaldixa. Azhi abuáke miyabeñguatshak jiaga, guiyabaja guagamak izhogakí minaldaldiák zʉna, Jateja abeñguazhámine janañga, ají naldabíne mimatualdixa.
25 A circuncisão, em verdade, é proveitosa se guardares a lei. Mas, se fores transgressor da lei, serás, com tua circuncisão, um mero incircunciso.
26 Ne axautshi saná abeñguagáldekue niñkauwañki, guiyabaja guagamak ashekualdaldiák, Jateja abeñguane janañga ají giemikue katualdixa.
26 Se, portanto, o incircunciso observa os preceitos da lei, não será ele considerado como circunciso, apesar de sua incircuncisão?
27 Akna abuák abeñguagáldekue guiyabaja guagamak ajanashéñ zhinik na, maiñ Jateja guiyaba mimatuñshakue miñgatsé axamindaxaldixa. Jinake naldakí. Maiñ juldiúkue abeñguamineke, guiyaba sezheklde miñkaldaldatshak jiaga, amak axatshazhámine nak.
27 Ainda mais, o incircunciso de nascimento, cumprindo a lei, te julgará que, com a letra e com a circuncisão, és transgressor da lei.
28 Akze, Jateja mieldeki juldiú saná kukane, azhi ají ne ishkualdi noxaldiamak abak abeñgua me atshéñ zhinik ají giemi tuazháldixa.
28 Não é verdadeiro judeu o que o é exteriormente, nem verdadeira circuncisão a que aparece exteriormente na carne.
29 Ekí ne, mielde naldaldí Jatetshi Aldunaja abisajañ kukshatshak zhinik na, aldéñki ají giemi, juldiú saná jana tualdixa. Akze, guiyaba sezhekldeja guagamak abeñguane azhi abeñguazháne za tuagábaki, aldunaldi abeñgui guxá jana abisajañ kukane na ají giemikue katuñka. Akna kágubakuejañki “janshizhekue tiuwi” katuakí naldaldiák jiaga, Jateja zʉnake janshizhe katualdixa nzha.
29 Mas é judeu o que o é interiormente, e verdadeira circuncisão é a do coração, segundo o espírito da lei, e não segundo a letra. Tal judeu recebe o louvor não dos homens, e sim de Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.