Romanos 1
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Nas Pábulduk Duwe Jesú axazauwi, ají múldigaba guaxal nakaxaldiamak nezhgakuxanek kalta miñkuzgauwatokuge. Akze, Saldiñga netshi Jateja ekíga Asukuá Duwek zʉnekuane shalda za guaxaldikuamak nezhgakuxane na nakú.
1 Eu, Paulo, servo de Cristo Jesus, escrevo esta carta. Deus me chamou e me separou para ser seu apóstolo , a fim de que eu anuncie a boa notícia do evangelho de Deus.
2 Guatshak Jateja Asukuá kagik gagagá nogueñga ají múldigaba naldiñga zʉxaitshixakuek sakí zʉnekualdaldixa zʉñmeji ají múldigabakga kakaushanane.
2 Há muito tempo essa boa notícia foi prometida por Deus, por meio dos seus profetas , e escrita nas Escrituras Sagradas . Ela fala a respeito do Filho de Deus, o nosso Senhor Jesus Cristo, o qual, como ser humano, foi descendente do rei Davi. E, quanto à sua santidade divina, a sua ressurreição provou, com grande poder, que ele é o Filho de Deus.
3 Nalgué Asukuá Duwe Jesú amak jai kagik káguba naldi kukatshake nauwibama Dabí nanetshi atukuaga kuká.
3 — ausente —
4 Aldunaldiñki Jatega nalguakna shuiguenik Jateja ají kamak izhgaldakshatshakna, “Saldiñga netshi Jatetshi Asukuága ne tiuwi” saldiñgak tuñshá guane. Eñki nauwijí Sáñkalda Duwe Jesúga nakldá.
4 — ausente —
5 Eñki nazikuanéñ zhinik na, Jateja éegaba guañ najañguñguakna, ají múldigaba shalda guaxal nakaxaldiamak nezhgakuxane. Ekíki Duwe zʉnekuane shalda guaxaldatshak juldiú saná naldagáldekue zhe nogauxa zhinik anuñkakueja namak ajañguéñ zhinik amak axajanashiji, aldéñ za akldé akzamakga agazukualdiamak.
5 Por meio de Cristo, Deus me deu a honra de ser apóstolo no serviço de Cristo para levar pessoas de todas as nações a crerem em Cristo e a serem obedientes a ele.
6 Akze, Jateja Asukuá Duwe Jesútshi kaldekshaldiamak kezhgakuxanekue, maiñ jiaga aiga na miná.
6 Entre essas pessoas estão vocês que moram em Roma, a quem Deus tem chamado para pertencerem a Jesus Cristo.
7 Akna maiñ Aldumaxa zaldakuek Jate mimezhgajañgui, ají minaldaldiamak mimezhgakuxanekuañ jalde kalta miñkuzgauwatokuge.
7 Por isso eu escrevo a todos vocês que estão em Roma, todos vocês a quem Deus ama e a quem tem chamado para serem o seu próprio povo. Que a
8 Jalde kalta miñgakauwapanaldatshak, Nauwijate Asukuá Duwe Jesúk zʉnekuanéñ zhinik na, ezua ezua minahauxa shalda aldéñ “zeñ nzhakldék” ni mimakbeñkú. Jinake naldakí. Kagi nauxa zaldakueja maiñ Duwe namak jañgui, alduna ishiji mizhekue mimakuaka nak.
8 Em primeiro lugar, por meio de Jesus Cristo dou graças ao meu Deus por todos vocês, pois no mundo inteiro se ouve falar a respeito da fé que vocês têm.
9 Akze, naski Jateja Asukuá zʉnekualdal gaxane shalda guaxaldikuamak nagatsauxa amak axazauwi izhokuge. Aldéñ axazguakugauxa mimakbeñkuge akualdi izhokuge.
9 Eu sirvo a Deus com todo o meu coração, anunciando a boa notícia a respeito do seu Filho; Deus é testemunha de que digo a verdade. Ele sabe que eu sempre lembro de vocês
10 Ekí abá naldakí mimakbeyatoxaldatshak, mimatuál nendana nakzeshi izhokugakna, Jate kaigaki miñkabizhakue najañguanake, amak nauldeyakue ni akbeyatokú.
10 e oro por vocês. E peço a Deus que, se for da sua vontade, ele faça com que agora eu possa ir visitá-los.
11 Jinake mimatundana nakzegakí. Jatetshi Alduna nagaunegamakbé, aldunaxa akldé mimakuiyakshi, kama mimakukshaldikue nak.
11 Pois eu quero muito vê-los, a fim de repartir bênçãos espirituais com vocês para fortalecê-los,
12 Ekíki nasʉñgabaga Duwek za alduna ishañkalduka atuwi, ataba atabañ zhinik aldunaldiñki akuiyakshakualdiamak.
12 quer dizer, para que nos animemos uns aos outros por meio da fé que vocês e eu temos.
13 Gajakue, naski anuñka juizha mimatuál neyaldikue jañguanuge jiaga, jiyájañgaba nagitamakuál za nogatogák axañgaki neyazhánaka atuñgé miñkualdakue mimajañguge. Jinak miñkabizhdana nakzegakí. Juldiú saná naldagálde awagaxa zaldakue aldunaxa guildexaldiamak kagaunekldugamakbeñga, maiñ jiaga miñgaunexaldikue nakldegák.
13 Meus irmãos, quero que saibam que muitas vezes resolvi ir visitá-los, mas fui impedido até agora de fazer isso. Pois eu gostaria que o meu trabalho produzisse resultados entre vocês também, como tem acontecido entre outros não judeus.
14 Akze, naski káguba zhekuauxa Duwe Jesú shalda kakbeyakue nagatsé atuñge. Akna kalta shizhatiyane azhi kalta shizhatiyazháne, ishkuekuek azhi ishkué naldagáldekuek jiaga zhualduxañgaba kakbeyakue nagatsé.
14 Pois é meu dever pregar a todos, tanto aos civilizados como aos não civilizados, tanto aos instruídos como aos sem instrução.
15 Akna maiñ Aldumaxa mizhekue jiaga ekíga Duwe zʉnekuane shalda miñmendana nakzeshiñgaba ni izhokú.
15 É por isso que eu quero anunciar o evangelho também a vocês que moram em Roma.
16 Akze, múldigaba Duwe Jesú zʉnekuane shalda jiwak nakzukuazhé. Jinake naldakí. Mieldekueja ai múldigaba namak ajañguatshakna, Jateja ají kamak kekualdaldixa nak. Kasak misha nasaná juldiúkue Jateja kalkualdapananamakga axautshi sanákue jiaga kalkualdaldá guane.
16 Eu não me envergonho do evangelho, pois ele é o poder de Deus para salvar todos os que creem, primeiro os judeus e também os não judeus.
17 Akze, ekí agatsaldi zʉnekualka nakna, Jateja miya zhinik janshizhe zʉnatuaka ekí zʉnatuñshixa: Asukuá alduna kishéñ zhinik za na sha atshazháñkalde jana, janshizhe zʉnatuñka. Ai shaldaga ekí sezhekldamakga zʉñkatshixa: “Mielde nas za alduna nazishixaki sha atshazháne jana, janshizhe tualdatshakna izhoshiñga izhokshateñkugé nakldá.”
17 Pois o evangelho mostra como é que Deus nos aceita: é por meio da fé, do começo ao fim. Como dizem as Escrituras Sagradas : “Viverá aquele que, por meio da fé, é aceito por Deus.”
18 Guatshak mieldekueki ni nauwa nuxaki Saldiñga netshi Jate axabetazháldi, saldiñga nalda kutám ajanashixakue, Jate jékaldaxa izhukaja ni nauwa akldunazháldi, guiyaba kaxañ atemajañ katuñshaldixa ne awatuñshixa. Ekueki ekí sha ajanashatshak zhinik na, axautshikue Jate shalda namaklde kakualdazháldiamak itamakuxakue.
18 Do céu Deus revela a sua ira contra todos os pecados e todas as maldades das pessoas que, por meio das suas más ações, não deixam que os outros conheçam a verdade a respeito de Deus.
19 Akze, Saldiñga netshi Jateja aldéñki “me ne” zʉñkualdaka awatuñshanéñ zhinik na saldiñgak “me ne” akualdaka.
19 Deus castiga essas pessoas porque o que se pode conhecer a respeito de Deus está bem claro para elas, pois foi o próprio Deus que lhes mostrou isso.
20 Jinake naldakí. Ni meja ubak naldi Jateki sakí ne, mitsá kama axaldé atuazháka naldatshak, aldéñ kagi gauwanéñ zhinik ekí awatuñshixa nak. Akze, jika zhekuauxa gauwanek zhinik na, e za akaldak giemi akzé, ají kama ni mitsák saldinazhíta atuaka. Akna ni meja “Jateki me skandá” guagakue agatsaldazháka naldashá.
20 Desde que Deus criou o mundo, as suas qualidades invisíveis, isto é, o seu poder eterno e a sua natureza divina, têm sido vistas claramente. Os seres humanos podem ver tudo isso nas coisas que Deus tem feito e, portanto, eles não têm desculpa nenhuma.
21 Ekí Jate “me ne” kakualdatshak jiaga, akldé akzamakga akzukuakuamak agazukuazhé, ni “zeñ nzhakldék” agabeyazhé. Ne Jate shalda naldagálde, axesé ajañguatshakna, tuañ ilzekuane ashekue nak, namaklde kagajienazháka.
21 Eles sabem quem Deus é, mas não lhe dão a glória que ele merece e não lhe são agradecidos. Pelo contrário, os seus pensamentos se tornaram tolos, e a sua mente vazia está coberta de escuridão.
22 Kauwizhéñgabaki matshuwi ishkué aldegatshak jiaga, alduna kaxaldegaksá guanekue nuxa jeñ abá akuane.
22 Eles dizem que são sábios, mas são tolos.
23 Akna Saldiñga netshi Jate za akaldak akzé, ni mitsák shuigazhíta akldé agazukuaksá gui na, kagik zalda naldaksánaldixakue niñkauwañki akldé agazukuapanane. Akze, jika káguba tuñgatse, nubá tuñgatse, béyakze kagik mishka tuñgatse azhi kagik jilbeni neñka tuñgatse nuxa akldé akzé ajañgui akiyalzabiyaldiamak axauwapanane naldashá.|src="CO01473B.TIF" size="col" loc="(Alm 1.21-23)" copy="DCC"
23 Em vez de adorarem ao Deus imortal , adoram ídolos que se parecem com seres humanos, ou com pássaros, ou com animais de quatro patas, ou com animais que se arrastam pelo chão.
24 Ekí ajanashéñ zhinik na, nusagatse ajañgui, kauwisewá naldagálde na askuildexa, abuá na atsha guasʉ́ñzamak atshindana kakzegamak ajanashaldiamak Jateja kebesá. Ekí kauwizhéñgaba kakldunamak ataba atabañ ajanashéñ zhinik na abuák izhgazaldakuá akuane.
24 Por isso Deus entregou os seres humanos aos desejos do coração deles para fazerem coisas sujas e para terem relações vergonhosas uns com os outros.
25 Akze, kauwizhéñ Saldiñga netshi Jate za na akaldak akzé namaklde ajañguaksáni na, jika akzaldagáldekue niñkauwañki akzé ajañguapanane. Ekí ajanashiji na, Jate jika na nahauxa gauwane za akldé akzamakga akzukuagábaki, eja gauwanekue niñkauwañki akldé agazukui axazauwapanane. Guatshak Saldiñga netshi Jate guana akldé akzamakga akzukuakue zaldataná nakna, “ekíga shi naldi” jañguakue.
25 Eles trocam a verdade sobre Deus pela mentira e adoram e servem as coisas que Deus criou, em vez de adorarem e servirem o próprio Criador, que deve ser louvado para sempre. Amém !
26 Ekí kutám za ajanashatshakna, Jateja kauwizhéñgabaga jiwak zaldaba kauwijí abuá na atsha guasʉ́ñzamak atshindana kakzegamak ajanashaldiamak kebesane. Akna munzhi jiaga sigí na ishkaldaldakuamak ishkaldalda ayushiji munzhigaba niñkauwañki ishkaldaldapanane.
26 Por causa das coisas que essas pessoas fazem, Deus as entregou a paixões vergonhosas. Pois até as mulheres trocam as relações naturais pelas que são contra a natureza.
27 Ekibeñga na, sigí munzhi na ishkaldaldakuamak ishkaldalda ayushiji sigígaba niñkauwañki izhgalduniñgaba ishkaldaldapanane. Kauwizhéñ ekí abuá na atshá guasʉ́ñzamak ajanashéñ zhinik na, abuák guiyaba tuakue kagatsahamak atuñshixa nzha.
27 E também os homens deixam as relações naturais com as mulheres e se queimam de paixão uns pelos outros. Homens têm relações vergonhosas uns com os outros e por isso recebem em si mesmos o castigo que merecem por causa dos seus erros.
28 Ekí za ajanashagábaki, Jate shalda mikualdakueki akzaldagálde ajañguapanatshakna, Jateja kauwizhéñ kutám ajañguxaja za kaksanexaldiamak kebesane. Ekíki atshakue kagatsaldazhámak za ajanashaldiamak.
28 E, como não querem saber do verdadeiro conhecimento a respeito de Deus, ele entregou os seres humanos aos seus maus pensamentos, de modo que eles fazem o que não devem.
29 Ekí ajanashiji na, kauwizhéñki saldiñga sha atshá jiúñgulde za ekí ajanashál ashekue: Saldiñga nalda kutám ajanashiji, axautshikue sha akuí akuxakue. Axautshikue aldunaxá axajani na, saldiñga jika kauwijígaba naldakue za ajañguxakue. Kágubakue akiyasalshaldixa za ajañguxakue. Káguba guaxa atshixakue. Kauwizhéñgaba kaxa izhgasashixakue. Naldagálde nuxa ne káguba jian agazukualdiamak za zukuakakue. Káguba kaguldiji sha akuxakue. Dulda guashi za izhukakue.
29 Estão cheios de todo tipo de perversidade, maldade, ganância, vícios, ciúmes, crimes de morte, brigas, mentiras e malícia. Caluniam
30 Kágubakue nalda aguakakue. Saldiñga netshi Jate jiaga kaguldijiñgaba ashekue. Kágubakue axabetáaki, akiyokuxakue. Kauwizhéñ za kakzé izhajani na, axautshikue aguáñ izhbashi mual za azakuakakue. Saldiñga nalda sha ajanashaldixa janaktuñkakue. Kauwijatekueja atshakue kakbeyamak axajanashazhékue.
30 e falam mal uns dos outros. Têm ódio de Deus e são atrevidos, orgulhosos e vaidosos. Inventam maneiras de fazer o mal, desobedecem aos pais,
31 Ekueki alduna jian jañguaksá guanekue. Sakí ajanashaldixa akuagatshak jiaga, amak ajanashazhékue. Mielde naldaldí ni nauwa izhgajañguazhékue, ni axautshikue guañ jañguazhékue.
31 são imorais, não cumprem a palavra, não têm amor por ninguém e não têm pena dos outros.
32 Jateja mieldekueki ekí sha ajanashaldiake shuigakue kagatsé guaka kakualdatshak jiaga, amak atshalga nukakue. Ekí za ajanashagába, axautshikue jiaga ekíga sha atshaté atuatshak, “janshibé ni ajanashí” jañguxakue nzha.
32 Eles sabem que o mandamento de Deus diz que aqueles que fazem essas coisas merecem a morte. Mas mesmo assim continuam a fazê-las e, pior ainda, aprovam os que fazem as mesmas coisas que eles fazem.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.