Mateus 7

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 ”Maiñ axautshikue agatsé axezhaxabináldi. Ekíki Saldiñga netshi Jateja zhinik ekíga miñgatsé ne mimatuwi axanibindakldék.
1 “Não julguem para não serem julgados,
2 Akze, maiñ axautshi sakí agatsaldi ne tuwi axamizhaxaldiake jiak, Jateja zhinik ekíga miñgatsé mimatuwi axamindaxaldixa. Akna maiñ axautshi sakí miñneshi mitualdiák, ake, ekíga maiñ jiaga mimawatualdixa nakldá.”
2 pois vocês serão julgados pelo modo como julgam os outros. O padrão de medida que adotarem será usado para medi-los.
3 Ai shaldaga ekí kakbeyá: “¿Sakí zhinik shi axautshi ubak zubagi nóñgutse nuxa ijulduneki señ me tuminaka, jiak naldatshak maiñ axaldáñ niñkauwañki kaldi wézhilduka ubak minjuldune tuazháminaka na?
3 “Por que você se preocupa com o cisco no olho de seu amigo enquanto há um tronco em seu próprio olho?
4 Ekibeñga na, sha atshamine axaldáñ izhgatuakí minuka jiaga, ¿sakí zhinik shi ezua aguáñ sha atshane ‘gaja, sha matshixa mabashaldiamak nas miksanekldaka nakldá’ axaldekbildaka na?
4 Como pode dizer a seu amigo: ‘Deixe-me ajudá-lo a tirar o cisco de seu olho’, se não consegue ver o tronco em seu próprio olho?
5 Maiñki Jatek amak miyaxatshixa ga abeldashi mizhekueke axáñ misha axaldáñ matshuwi sha miyatshixa masha xaldek na ezua mimizhaguáñ sha atshixa sha atshá mashaldiamak aksanekbinaka naldaldixa nakldá.
5 Hipócrita! Primeiro, livre-se do tronco em seu olho; então você verá o suficiente para tirar o cisco do olho de seu amigo.
6 ”Akze, Saldiñga netshi Jate za na akaldak akzé izhuka ne, ekí jañguazhékuek e shalda miyakbeyatshak miñgipanazháldi miñkildusakualdixa. Aiki jika akzé piyuk miyagegatshak sha guamakbeñga sha miñkakualdinik maiñ jiaga sha mimakuaka. Azhi ji akzé mituk miyaguteyaldiák, nusakuí itanamakbe janshagatse miyakbeyatshak iyapanazháldi, miñkiyatanaldixa nakldá.”
6 “Não deem o que é santo aos cães, nem joguem pérolas aos porcos; pois os porcos pisotearão as pérolas, e os cães se voltarão contra vocês e os atacarão.”
7 Ekí kakbejiñga ekí jiaga kakbeyá: “Ji miñgajueshká Jatek akshishal za mizhekualdatshak amak miñgexaldixa. Ekibeñga na, ji miñgajuezha gualdiake Jatek za niyal mizhekualdatshak amak miñzaldaldixa. Ekíga na, abá naldakí Jate agakuañnexalga za mizhekualdatshak mimaldukshi, amak miñkatshaldixa.
7 “Peçam, e receberão. Procurem, e encontrarão. Batam, e a porta lhes será aberta.
8 Jinake naldakí. Mieldejañki ji agajueshká Jatek akshishatshak amak agexaldixa. Mieldejañki ji agajueshká Jatek za niyatshak amak akzaldaldixa. Mieldejañki Jate agakuañnegatshak axaldukshi, amak axatshaldixa nak.
8 Pois todos que pedem, recebem. Todos que procuram, encontram. E, para todos que batem, a porta é aberta.
9 ”¿Mielde jatek shi mimijí sukuaja gakue miñshishatshak, jagi nuxa akáu miñguxa na?
9 “Respondam: Se seu filho lhe pedir pão, você lhe dará uma pedra?
10 Azhi pikáu miñshishatshak, ¿takbi nuxa akáu miñguxa shi na?
10 Ou, se pedir um peixe, você lhe dará uma cobra?
11 Maiñ sha miyatshixa naldi jiaga, mimijí sukuakue jika janshagatse za agexa miñkué. ¡Akna mitsá Nauwijate jékaldaxa izhuka míñgaki jika miyakshishatshak mimizhakldé janshizhe za miñkatshiji, miñgeka naldakí shi na!
11 Portanto, se vocês, que são maus, sabem dar bons presentes a seus filhos, quanto mais seu Pai, que está no céu, dará bons presentes aos que lhe pedirem!”
12 ”Saldiñga netshi Jateja nauwibama Muesék guiyaba zʉñkabajane na, ají múldigaba naldiñga zʉxaitshixakueja guashi sezheklde na ezuañgaba me ekí neklde: Maiñ axaldáñ mitsabé mimakundana miñzeka nake, ake, axautshi jiaga ekíga miñgualdí.
12 “Em todas as coisas façam aos outros o que vocês desejam que eles lhes façam. Essa é a essência de tudo que ensinam a lei e os profetas.”
13 ”Akze, Jate sanegeñka julduneñki niñpokuéñ nak ai ga juldunakue itshani miñgualdí. Jinake naldakí. Guiyaba tu za nogakueñka jiúñgulda mauldeyakueki wépakue jibañ akzaldazhé nak, eñkáñ matshuwi aldeji na, julduneñki wepokuéñ matshuwi ajuldunka nak.
13 “Entrem pela porta estreita. A estrada que conduz à destruição é ampla, e larga é sua porta, e muitos escolhem esse caminho.
14 Ne Jate nugeñka aldéñ na izhoshiñga mimezhokshaldieñka jiúñgulda mauldeyakueki jibañ ne, shibí me neñka nakna, anuñkaja nuxa akzaldi, eñkáñ aldeji na, julduneñki niñpokuéñ ajuldunka nakldá.(Mt 7.13-14; Lk 13.24; Ajsh 4.12) |src="KO_Mt_7.13-14.tif" size="span" copy="Hans Elwert"
14 Mas a porta para a vida é estreita, e o caminho é difícil, e são poucos os que o encontram.”
15 ”Maiñ muldetua be noshi, numañ miyatualdí. Jinake ekí miñmeyakí. Anuñkakueki ‘naski Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshikuge na nakú’ naldagálde aldekakue jian miñgazukui, mimeyajuldukshi guakuak. Aikueki abak nuxa janshizhe ga aba izhukakue miñkaldagatshak, aldunaldiñki shanekue, sha mimakuakakue aldé nak.
15 “Tomem cuidado com falsos profetas que vêm disfarçados de ovelhas, mas que, na verdade, são lobos esfomeados.
16 Ekí aba izhukakue sakí azakuagéñ, ajanashéñ, izhogéñ me, sakí aldé katuminaka. Ekibeñga na, kaldi zhenéñ me, ji xalde ne zʉnatuñshixa. Azhi ¿zaldalduk kalwé gakue kuiyakue shi na?
16 Vocês os identificarão por seus frutos. É possível colher uvas de espinheiros ou figos de ervas daninhas?
17 Akze, kaldi janshagatsejañki kalwé janshagatse za zheñguxa. Ne kaldi janshagatsaldagáldejañki kalwé nusagatsegaba nuxa zheñguxa.
17 Da mesma forma, a árvore boa produz frutos bons, e a árvore ruim produz frutos ruins.
18 Ekíga na, kaldi janshagatsejañki kalwé nusagatse zheñguazháka. Ekibeñga na jiak, janshagatsaldagáldejañki kalwé janshagatse zheñguazháka naldashá.
18 A árvore boa não pode produzir frutos ruins, e a árvore ruim não pode produzir frutos bons.
19 Akze, kaldi kalwé janshagatsegaba zheñguazhéki abeñgualdiniki izhaxauwa guksék ayoxa akuxa. Ekibeñga na, mielde sha atshixakueki Jateja guiyaba katuñshaldixa nakldá.
19 Toda árvore que não produz bons frutos é cortada e lançada ao fogo.
20 Akze, aikueki sakí ajanashéñ, azakuagéñ, shizhaldiyéñ me shanekue ne miñnexaldixa nzha.
20 Portanto, é possível identificar a pessoa por seus frutos.”
21 ”Akze, matshuwi nekue ‘nají Sáñkalda maldaksaneká’ naxaldegatshak jiaga, Najate jékaldaxa izhukaja aldéñ sanegeñka kajuldukshazháldixa. Ne mieldeki aldéñ jañguamak axatshixakue za na, ají giemikue kepani, jékaldaxa, aldéñ sanegeñka kajuldukshaldixa nakldá.
21 “Nem todos que me chamam: ‘Senhor! Senhor!’ entrarão no reino dos céus, mas apenas aqueles que, de fato, fazem a vontade de meu Pai, que está no céu.
22 Auxa zegatshak, matshuwi nekue ekí naxaldexaldixa: ‘Nauwijí Sáñkalda, nasʉñ jiaga ma niuwi zʉñgemaldekga na, mijí múldigaba naldiñga kágubakuek kagaskaitshatoñkalde. Ai niuwikga na, jisétshi aldunakue kágubakuek zhinik kezheñshatoñkalde. Ai niuwikga na, matshuwi janshagatse atú guazhámak jiaga atshatoñkalde naldashá.’
22 No dia do juízo, muitos me dirão: ‘Senhor! Senhor! Não profetizamos em teu nome, não expulsamos demônios em teu nome e não realizamos muitos milagres em teu nome?’.
23 Ekí naxaldegatshak jiaga, nas zhiniki ekí kakiyokualdikue: ‘Naski ni mitsák nají miné mimatuazhánuge naldashá. Maiñki sha miyatshixakue minák, nagajué zhekualdatogwíñ.’
23 Eu, porém, responderei: ‘Nunca os conheci. Afastem-se de mim, vocês que desobedecem à lei!’.”
24 ”Ekí nakna mieldekueki guakuge naxaldukshi, amak naxatshixakueki ekí jana izhukakue. Ezua sigí muldetua jañguxaja juwí gauwapanatshak, juxasakue muldetua kakuamak agajieñguxa.
24 “Quem ouve minhas palavras e as pratica é tão sábio como a pessoa que constrói sua casa sobre uma rocha firme.
25 Ekí kakuamak kama gukshanaldixa na, níxalda ateema zeshi, ni taniñgaba, múlkalda nejiñgaba juwík axabugatshak jiaga, wi wi atshishazháldixa.
25 Quando vierem as chuvas e as inundações, e os ventos castigarem a casa, ela não cairá, pois foi construída sobre rocha firme.
26 Ne mieldekueja guakuge naldukatshak jiaga, amak naxatshazhékueki ekí jana izhukakue: Ezua sigí jañguagáldeja juwí gauwapanatshak juxasa kagi zhau zeñ nuxa agajieñguxa.
26 Mas quem ouve meu ensino e não o pratica é tão tolo como a pessoa que constrói sua casa sobre a areia.
27 Guanaldixa níxalda ateema zeshi, ni taniñgaba, múlkalda nejiñgaba juwík axabugatshake wi wi atshishi, nuk tiñgualdixa naldashá.”
27 Quando vierem as chuvas e as inundações e os ventos castigarem a casa, ela cairá com grande estrondo.”
28 Ekí shi kaxaldiji aksaldinatshakna saldiñgajañki “¡sakí ekí agatsaldi shi zʉñkaldixá!” kakldék.
28 Quando Jesus acabou de dizer essas coisas, a multidão ficou maravilhada com seu ensino,
29 Jinake naldakí. Duwe Jesújañki guiyaba shizhixakueja shizhiyamak shi kaxaldiyagábaki, muldetua niuwi axaldé ga agatsaldi shi kaxaldiyák.
29 pois ele ensinava com verdadeira autoridade, diferentemente dos mestres da lei.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.