Mateus 6
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT
1 ”Maiñ jigabá janshizhe miyatshatshak, kágubakue mimatuatogéñ za na ‘e zʉnake sakí ekí janshizhe atshixá’ miñkajanaldiamak nuxa miyatshaldixa itshanabináldi. Ekí miyatshaldiák, Nauwijate jékaldaxa izhukaja niñkauwañki ai shaldaga janshizhe miñkatshazháldixa nakldá.
1 “Tenham cuidado! Não pratiquem suas boas ações em público, para serem admirados por outros, pois não receberão a recompensa de seu Pai, que está no céu.
2 ”Ekí nakna, nashi jika kagajueshkakue, ji miyakauwaldixa saldiñga mimatuakldegéñ kakauwabináldi. Akze, ezuakueki nashi guañ jañguxa ga abeldashi na miyagaba káguba matshuwi ashekuéñ azhi juwí izhajuizhaldegéñ, saldiñgaja katuatogéñ za na, akldé kagazukualdiamak nuxa nashikue agaxauneka. Akna namak miñmeyaldikue: Aikueki kágubaja ai shalda akldé kakzukuá guakna, auxabé iyapaná guane nakna, Jateja niñkauwañki janshizhe kaxatshazháldixa.
2 Quando ajudarem alguém necessitado, não façam como os hipócritas que tocam trombetas nas sinagogas e nas ruas para serem elogiados pelos outros. Eu lhes digo a verdade: eles não receberão outra recompensa além dessa.
3 Akna mitsák jika kagajueshkakue kagaunexaldá miñguatshak, ni mek jiaga akwashekuagába gaunegakue.
3 Mas, quando ajudarem alguém necessitado, não deixem que a mão esquerda saiba o que a direita está fazendo.
4 Akze, nashi jika agajueshkakue ni me mimatú naldakí miyagaunexaldí. Ekí miyagaunegatshakna, ni me mimatuakí jiaga Mimijate mimatuñkajañki janshibé atshamine shalda janshizhe miñkatshaldixa nakldá.
4 Deem sua ajuda em segredo, e seu Pai, que observa em segredo, os recompensará.”
5 ”Ekíga na, mitságaba Nauwijate miyaxazguagatshak, ezuakuejañki Jate axazakuagatuka ga abeldashi axazakuagamak axazguaxabináldi. Aikueki axautshija katualdiamak káguba zhenéñ, azhi juwí izhajuizhaldegéñ akté noshi, Jate axazakuaka. Akna namak miñmeyaldikue: Aikueki kágubaja nuxa ai shalda akldé kakzukuá guakna, auxabé iyapaná guane nakna, Jateja niñkauwañki janshizhe kaxatshazháldixa.
5 “Quando vocês orarem, não sejam como os hipócritas, que gostam de orar em público nas sinagogas e nas esquinas, onde todos possam vê-los. Eu lhes digo a verdade: eles não receberão outra recompensa além dessa.
6 Akna maiñki ni me mimatuazhákldegaldi mimihezuañgaba ne xaldek miyaxazguaxaldí. Ekí miyaxazguagatshakna, ni me mimatuakí jiaga Mimijate mimatuñkajañki janshizhe miñkatshaldixa nakldá.
6 Mas, quando orarem, cada um vá para seu quarto, feche a porta e ore a seu Pai, em segredo. Então seu Pai, que observa em segredo, os recompensará.
7 ”Akze, Nauwijate miyaxazguagatshak, Jate jañguazhékueja jigabá Jate tsaldi ishkagazukuane axazakuagamak agatsaldi axazguaxabináldi. Aikuejañki ishkagazukuaneja kaldukaldiamak, ‘jiga ni guakú’ kakldegagálde múldigaba mokue aiga, aiga guashi axazakuaka.
7 “Ao orar, não repitam frases vazias sem parar, como fazem os gentios. Eles acham que, se repetirem as palavras várias vezes, suas orações serão respondidas.
8 Ne Saldiñga netshi Jate Mimijatega nak ni ji akshishagá minogeñga jiaga, ji miñgajuezhatuka auxaga akuakna, aikueja ji ishkagazukuanek axashishamak agatsaldi Mimijate axazguagakue miñgatsaldazháldi.
8 Não sejam como eles, pois seu Pai sabe exatamente do que vocês precisam antes mesmo de pedirem.
9 Ne maiñ zʉnake Nauwijate axazguaxaldá miñguatshak, jekí agatsaldi miyaxazguaxaldí:
9 “Portanto, orem da seguinte forma: Pai nosso que estás no céu, santificado seja o teu nome.
10 Maldé zegagáñga, saldiñga káguba sanákue nahauxa ma za kaksanegakue shi mixajaní.
10 Venha o teu reino. Seja feita a tua vontade, assim na terra como no céu.
11 Niuwi neyauxa ji gakualdixa zʉñgeshi makualdí.
11 Dá-nos hoje o pão para este dia,
12 Nasʉñ sha zʉnakuanekue axabetañkaldamakga,
12 e perdoa nossas dívidas, assim como perdoamos os nossos devedores.
13 Nasʉñ sakígaba sha atshindana zʉñzukuxa azhi
13 E não nos deixes cair em tentação, mas livra-nos do mal. Pois teu é o reino, o poder e a glória para sempre. Amém.
14 Guñgueni ekí jiaga shi kaxaldiyá: “Maiñ káguba sha mimakuanekue axabeta miñgualdiakna, Nauwijate jékaldaxa izhukaja jiaga maiñ sha miyaxatshatshak miñkabetaldixa.
14 “Seu Pai celestial os perdoará se perdoarem aqueles que pecam contra vocês.
15 Ekí ne, maiñki sha mimakuanekue axabetakí minaldaldiák zʉnake Mimijateja sha miyaxatshatshak ekíga miñkabetazháldixa nakldá.
15 Mas, se vocês se recusarem a perdoar os outros, seu Pai não perdoará seus pecados.”
16 ”Mitsake muldetua Nauwijate miyaxazguaxaldiamake záaki mizhogatshak, ezuakueki Jate axasáaki axazakuagatuka ga abezhaldagamak atshabináldi. Aikueki asáaki ashekuéñ na izhajani akuatukakue jana abezhaldaka. Ekíki tuatukakueja asáaki ashekue katuwi, akldé kagazukualdiamak na ekí ajanashixa. Akna namak miñmeyaldikue: Aikueki kágubaja ai shalda akldé kakzukuá guakna, auxabé iyapaná guane nakna, Jateja niñkauwañki janshizhe kaxatshazháldixa.
16 “Quando jejuarem, não façam como os hipócritas, que se esforçam para parecer tristes e desarrumados a fim de que as pessoas percebam que estão jejuando. Eu lhes digo a verdade: eles não receberão outra recompensa além dessa.
17 Akna maiñ zʉnake záaki mizhogéñ jiaga, niuwi neyauxa semizhgauwamakga muldetua sezhgauwakue miñgatsé.
17 Mas, quando jejuarem, penteiem o cabelo e lavem o rosto.
18 Ekíki ni meja záaki zhekualdabinuka mimatuazháldiamak. Akze, ni meja ekí atshabinuka mimatuakí jiaga, ezuañgaba Mimijate mimatuatukaja ai shaldaki janshizhe miñkatshaldixa nzha.
18 Desse modo, ninguém notará que estão jejuando, exceto seu Pai, que sabe o que vocês fazem em segredo. E seu Pai, que observa em segredo, os recompensará.”
19 ”Jai kagik zalda jika akldé akzé kágubaja tuñkakue mishkibexaldixa za itshanabináldi. Akze, jikakueki nusaldeshi saldinaldixa, zumbúja galdixa, azhi tushekakueja mintushexal miñgakjuldunaka.
19 “Não ajuntem tesouros aqui na terra, onde as traças e a ferrugem os destroem, e onde ladrões arrombam casas e os furtam.
20 Numa za ekí ishkibegagábaki, Jate jékaldaxa izhukaja ji akldé akzé jañguxa za miyatshaldí. Ekí miyatshaldiakna, jékaldaxa numa akzekue ishkibeshi miñguxa jana, Jateja saldi guazhíta janshizhe miñkatshaldixa. Aiki tushekaja mintushegazhíta, zumbúja miñgazhíta, ni sualdaja jiaga nusakuazhíta.
20 Ajuntem seus tesouros no céu, onde traças e ferrugem não destroem, e onde ladrões não arrombam nem furtam.
21 Akze, ji akldé akzé mijañguxa naldiake, eñ za alduna kaumine mizhekualdaldixa nakldá.
21 Onde seu tesouro estiver, ali também estará seu coração.
22 ”Ezua muñshí zukuxaja jika matuñshamakga mimijí ubaja saldiñga mimatuñshaka. Akna ubak se miné minaldaldiake, saldiñga miñgatsauxa muñshí minzeklde minaldaldixa nakldá.
22 “Seus olhos são como uma lâmpada que ilumina todo o corpo. Quando os olhos são bons, todo o corpo se enche de luz.
23 Ne ubak se naldabíne minaldaldiake miñgatsauxa muldetua tuañ minzeklde minaldaldixa nakldá. Azhi ji muñshí zalda miñkaldé mijañguxa, aiki tuañ zalda nuxa naldaldiák, ¡mitsá tuañ zalda miñkaldaldaldixa ne!
23 Mas, quando os olhos são maus, o corpo se enche de escuridão. E, se a luz que há em vocês é, na verdade, escuridão, como é profunda essa escuridão!
24 ”Akze, ni meja mozhua sáñkaldakuek axazauwazháka naldashá. Jinake naldakí. Amak mozhua sáñkaldakue akizhuka nanake, ezuañki izhgajañgui axabetaldixa ne jiak, ezuañki aguldiji, aguáñ izhbashaldixa. Ekibeñga na, ‘Jate za sha akaldak akzé na’ jañgui axazauwal minogatshaga, paldata jiaga akldé akzé jañgui ai za niyal nogazháminaka naldashá.
24 “Ninguém pode servir a dois senhores, pois odiará um e amará o outro; será dedicado a um e desprezará o outro. Vocês não podem servir a Deus e ao dinheiro.”
25 ”Akna ekí miñmeyaldikue: Izhogexañ ji miñgaldixa, ji mituxaldixa, ji mitshualdiyaldixa za ijanabináldi. Akze, ¿izhoxa guana gakue zhakldé akzeki tuakí shi miná? Ekíga ¿abuá guana zhakuá zhakldé akzeki tuakí shi miná?
25 “Por isso eu lhes digo que não se preocupem com a vida diária, se terão o suficiente para comer, beber ou vestir. A vida não é mais que comida, e o corpo não é mais que roupa?
26 Nubákue tu kuizguí. Gakue ishkiyaldigakí, ni ishkakugakí, ni mani ishkiyabegakí aldaldatshak jiaga, Nauwijate jékaldaxa zaldajañki auxaga kakauwatuka. Ne maiñ míñgaki nubákue zhakaldak Jateja miñzé mimatuwi zhinik muldetua numañ mimatualdixa.
26 Observem os pássaros. Eles não plantam nem colhem, nem guardam alimento em celeiros, pois seu Pai celestial os alimenta. Acaso vocês não são muito mais valiosos que os pássaros?
27 ¿Azhi maiñ miñnekáki, nauwañgaba akldé mizhoxaldiamak za ijaná minogatshake akldé amak izhó miñzék guaka shi mijañgú?
27 Qual de vocês, por mais preocupado que esteja, pode acrescentar ao menos uma hora à sua vida?
28 ”Akze, ¿jinak shi ji mitshualdiyaldixa za ijaná minók? Kaljumshi sakí kalkaldeldi jumaldeka kuistuwí. Aikueki jiba ishkajanasháaki, ni zhakuá izhgauwáaki jiaga, zʉ́xaita janshagatsekue jumaldeka.
28 “E por que se preocupar com a roupa? Observem como crescem os lírios do campo. Não trabalham nem fazem roupas
29 Naldatshak ekí miñmeyaldikue. Nauwibama Saldamóñ kabia zhakuá janshagatse ijuakue nane, ne kaljumshikueki e zhakaldakga janshagatsekue nakldá.
29 e, no entanto, nem Salomão em toda a sua glória se vestiu como eles.
30 Akze, kaljumshikue mitsá zegagá nuk kanatshak ayoxaldixa jiaga, Nauwijatejañga ekí janshi axazguxa. Ne ¿maiñ míñgaki kaljumshikue zhakaldak mitshualdiyaldixa miñgegazháldixa ne shi mijañgú? Ne ¿jinak shi ‘Jate numañ natualdixa shakldá’ alduna ishakí miná?
30 E, se Deus veste com tamanha beleza as flores silvestres que hoje estão aqui e amanhã são lançadas ao fogo, não será muito mais generoso com vocês, gente de pequena fé?
31 ”Ekí numañ mimatuaka nakna, maiñ ‘¿Eñki ji galdikue ne? ¿Ji tuxaldikue ne? ¿Ji itshualdiyaldikue ne?’ ijanabináldi.
31 “Portanto, não se preocupem, dizendo: ‘O que vamos comer? O que vamos beber? O que vamos vestir?’.
32 Akze, Jate jañguazhékueja ekíga ji kagajueshka za niji ashekue. Naldatshak Mimijate jékaldaxa izhukajañki ji miñgajuezhatogauxa akuegaba nak ekí ijanakue miñgatsaldakí.
32 Essas coisas ocupam o pensamento dos pagãos, mas seu Pai celestial já sabe do que vocês precisam.
33 Ne ji akldé niyakue miñgatsaldakí. Saldiñga netshi Jateja auxaga miñsanexaldixa, ek akldunamak, jian mizhekualdaldixa za niji mizhekualdaldí. Ekí aldéñ za miñsanexaldixa niji mizhekualdaldiakna, ji miñgajuezhauxa miñgexaldixa nakldá.
33 Busquem, em primeiro lugar, o reino de Deus e a sua justiça, e todas essas coisas lhes serão dadas.
34 Akna niuwizhíñki sai zexaldixa, ji miñgajuezhaldixa shalda ijanabináldi. Jinake naldakí. Jiak amak zegatshake ijanakue ldiuwañga zexaldixa nak. Akze, niuwi neyauxa ijanakueki auxaga nakna, niuwizhíñtshi ijanakue naldakí nzha.
34 “Portanto, não se preocupem com o amanhã, pois o amanhã trará suas próprias inquietações. Bastam para hoje os problemas deste dia.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.