Mateus 27
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Guñgueni muñzeguake saldiñga Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, nauwisaná nauwa akldé akzekue ajuizhaldeshi, Duwe Jesú sakí akuaxaldixa izhgakualdi aldoxaldá.
1 Assim que amanheceu, todos os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus fizeram os seus planos para conseguir que Jesus fosse morto.
2 Akna Duwe shiyabanega sáñkalda Pildatuk akualdé.
2 Eles o amarraram, levaram e entregaram ao governador Pilatos.
3 Guñgueni Duweki shuigakue agatsé axeyaté guane, e izhguaklde Judaja nukatshakna, “¿jiná nakldeguák shi ekí gegukú?” akldeshi na, matshuwi itshaná. Ekí itshani na, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakuek, nauwisaná nauwa akldé akzekue nugeñka neñgueni Duwe kagexaldiamak paldata akzegaba 30 agaxene mokue kagishkualdikshiji
3 Quando Judas, o traidor, viu que Jesus havia sido condenado, sentiu remorso e foi devolver as trinta moedas de prata aos chefes dos sacerdotes e aos líderes judeus,
4 ekí kakbeyá:
4 dizendo: — Eu pequei, entregando à morte um homem inocente. Eles responderam: — O que é que nós temos com isso? O problema é seu.
5 Ekí agabeñguake, Judaja ai paldataki juwí Jate axazakuagaldi kaguteyá. Eñka zhinik neñgueniki, aldéñgaba shilté shuizhá na gua.
5 Então Judas jogou o dinheiro para dentro do Templo e saiu. Depois foi e se enforcou.
6 Guñguake ai paldataki Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakueja apegueniki kauwizhéñgaba ekí izhgabeyá:
6 Os chefes dos sacerdotes pegaram o dinheiro e disseram: — Isto é dinheiro sujo de sangue, e é contra a nossa
7 Ekí izhgabeñguenik na paldataki ekí jiba agabeyaldixa ishkakuxá. Eñkañga na, nashi guanekue Jeldusaldéñ ashuigatshak kagi iyashaldiéñ ezua muksú gauxak kagi axajabiyaldixa ajañguane.
7 Depois de conversarem sobre o assunto, resolveram usar o dinheiro para comprar o “Campo do Oleiro”, a fim de que servisse como cemitério para os não judeus.
8 Ai zhinik na kaiga yo ai kagiki “abi zuldanéñ” akuaka.
8 Por isso aquele campo é chamado até hoje de “Campo de Sangue”.
9 Ekí zexeki Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Jeldemiyaja ekí zexaldixa guakldanamak zeklde: “Juldiútshi sáñkaldakueja eñki kauwijí paldata 30 akzaldaka ajañguane,
9 Assim aconteceu o que o profeta Jeremias tinha dito: “Eles pegaram as trinta moedas de prata, o preço que o povo de Israel tinha concordado em pagar por ele,
10 eñkañga na, ezua muksú gauxak kagi axajabí. Ekí ajanashatshakna, nauwijí Sáñkaldaja naksanekldamak ajanashá guane nzha.”
10 e as usaram para comprar o campo do oleiro, como o Senhor me havia mandado fazer.”
11 Ekí zegatogueñga na, Duwe Jesú sáñkalda Pildatuk akualdeyake ekí aklduká:
11 Jesus estava em pé diante do Governador, e este o interrogou, dizendo: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
12 Atshaga na, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, nauwisaná nauwa akldé akzekueja Duwe agatsaldi ne izhakuashiñgaba akuatshak jiaga, ni ji kakiyokuazhá.
12 Mas, quando foi acusado pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus, Jesus não respondeu nada.
13 Guakna sáñkaldaja aklduká:
13 Então Pilatos disse: — Você não está ouvindo as acusações que estão fazendo contra você?
14 Ekí akbeyatshak jiaga, Duwejañki ni ezua múldigaba nuxaki izhakuaká zhikzukuaxaldiamak yokuazhá. Ekí tuatshakna sáñkaldaja “¡sakí nak shi ishkualdazhá gu!” jañguiñgaba na gua.
14 Porém Jesus não disse nada, e o Governador ficou muito admirado com isso.
15 Guatshak nauwisanákueki Jateja san kagixa zhinik kakzʉxaitshanéñ ldiuwañ be izhgisekui kajuizhaldegauxa Alduma zalda sáñkaldaja mielde paldesu nukaki kakibesakue ishkakuxaldiake kakibesamakga kakibesixa.
15 Em toda Festa da Páscoa , Pilatos costumava soltar um dos presos, a pedido do povo.
16 Naldakna atshake ezua sigí Baldabá kalseldi abexane izhuka. Eñki saldiñgaja “shane shakldá” akualdi nuka.
16 Naquela ocasião estava preso um homem muito conhecido, chamado Jesus Barrabás.
17 Atshak sáñkalda Pildatuja káguba duwá axajuizhaldegatshake ekí kaklduká:
17 Então, quando a multidão se reuniu, Pilatos perguntou: — Quem é que vocês querem que eu solte: Jesus Barrabás ou este Jesus, que é chamado de
18 Jinake ekí kakldukazhá. Nauwisanátshi sáñkaldakuejañki Duwe Jesú mauldí axajanaté noshi nuxa agaxene katuwák.
18 Pilatos sabia muito bem que os líderes judeus haviam entregado Jesus porque tinham inveja dele.
19 Ai sáñkaldaja Duwe agatsaldi ne tuatogueñga asewája ekí akbeyal guak: “Kañ siañ sigí Jesú shalda kabi nakzeklde, alduna señgaba nakzegaksáni, ijaniñgaba ni guatokú. Aldéñki ni ji shalda agatsaldazhé nak guiyaba tuñshabaldáldi.”
19 Enquanto Pilatos estava sentado no tribunal, a sua esposa lhe mandou o seguinte recado: — Não tenha nada a ver com esse homem inocente porque esta noite, num sonho, eu sofri muito por causa dele.
20 Guatshak Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, nauwisaná nauwa akldé akzekueja káguba duwá zhikzhe nakldekuek sáñkalda Pildatuk Baldabáki kakibesakue, Jesú niñkauwañki guaxal guagakue akshishakue kaxasashá.
20 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus convenceram a multidão a pedir ao governador Pilatos que soltasse Barrabás e condenasse Jesus à morte.
21 Guake jiak mokue kaklduká:
21 Então o Governador perguntou: — Qual dos dois vocês querem que eu solte? — Barrabás! — responderam eles.
22 Ekí akuaxake sáñkaldaja mokue kaklduká:
22 Pilatos perguntou: — Que farei então com Jesus, que é chamado de Messias? — Crucifica! — responderam todos.
23 Guake sáñkaldaja ekí kaklduká:
23 Ele perguntou: — Que crime ele cometeu? Aí começaram a gritar bem alto: — Crucifica!
24 Ekí axaldegatshak, sáñkaldaja Duwe Jesú kakibesakue kágubakueja ajañguazháldi na, akldé akldeñga kalzauldi, axaukshakaga ajanashaldá guxá katú. Ekí katuakna, ni agakuxal guaguenik saldiñgaja tuaté káuxalda itshizhiñga ekí kakbeyá:
24 Então Pilatos viu que não conseguia nada e que o povo estava começando a se revoltar. Aí mandou trazer água, lavou as mãos diante da multidão e disse: — Eu não sou responsável pela morte deste homem. Isso é com vocês.
25 Ekí kakbeyatshak saldiñga naldi ekí akiyayó:
25 E toda a multidão respondeu: — Que o castigo por esta morte caia sobre nós e sobre os nossos filhos!
26 Guake Baldabáki kakibesá. Guatshake Duwe Jesú niñkauwañki kuizhushak agaldabikshaldiniki, kaldixa axaldiya akuaxaldiamak niuwi ge na gua.
26 Então Pilatos soltou Barrabás, como eles haviam pedido. Depois mandou chicotear Jesus e o entregou para ser crucificado.
27 Guake sáñkaldatshi suldáukueja Duwe Jesú sáñkalda tshuxa, kauwizhéñgaba ashekueñka awaldeyeniki aldahauxa nuk axajuizhakuá.
27 Depois os soldados de Pilatos levaram Jesus para o Palácio do Governador e reuniram toda a tropa em volta dele.
28 Gueniki Duwe aguáñ izhabashiñga, zhakuá iyajuishi, sáñkaldakueja zhakuá atsʉshi itshualdiyamak agatsé iyajualdí.
28 Tiraram a roupa de Jesus e o vestiram com uma capa vermelha.
29 Gueniki sáñkaldakueja sáñkaldak izhalshuxa tuñgatse kausúga zhikba zhikba axaxauweniki iyajiú. Gueniki sáñkaldaja kálbalda jiba akbeyamak kaldi nuxa jibatshaldi mual agaxé. Ekí akueniki iyajokldeshi sáñkalda akzé axajanashamak nuldu axayoshi ekí axaldék:
29 Fizeram uma coroa de ramos cheios de espinhos, e a puseram na sua cabeça, e colocaram um bastão na sua mão direita. Aí começaram a se ajoelhar diante dele e a caçoar, dizendo: — Viva o Rei dos Judeus!
30 Ekí agabeyeniki jutú iyatuañgui, kaldi agaxene iyakugueni eñkañga matshuwi juizha sáñkaldeldi agaldabikshá.
30 Cuspiam nele, pegavam o bastão e batiam na sua cabeça.
31 Ekí auxa iyajokldegatogueniki, zhakuá atsʉshi iyajuigueni, mokue ají zhakuága iyajualdieniki kaldixa axaldiya akuaxal awaldeyaldá na akuá.
31 Depois de terem caçoado dele, tiraram a capa vermelha e o vestiram com as suas próprias roupas. Em seguida o levaram para o crucificarem.
32 Guñgueni Duwe Jesú kuíbuldu zhinik agazaxaitshatogueñki, ezua sigí Simóñ axezhuka, Sildene zalda kakldabiguake, eñkáñ kaldi Duwe axaldiya akuaxaldixa kamañ naldi akuldeyexañ iyaxauwá.
32 Quando estavam saindo, os soldados encontraram um homem chamado Simão, da cidade de Cirene, e o obrigaram a carregar a cruz de Jesus.
33 Ekí Duwe awaldejiñga “Gólgota” axezhogeñka aldé. Eñki “káguba tsáñkalda zaldáxalda” guashi.
33 Eles chegaram a um lugar chamado Gólgota. (Gólgota quer dizer “Lugar da Caveira”.)
34 Eñkaga na, suldáukueja kalwéldia yel akjiukue Duweja tugexañ agaxegatshak guaja tu gueniki tugazhá.
34 Ali deram vinho misturado com fel para Jesus beber. Mas, depois que o provou, ele não quis beber.
35 Guñguake Duweki kaldik axaldiyeniki suldáukueja Duwetshi zhakuáki mieldekueja ipanaldixa ne atualdiamak ajanashiji aldiyá. [Ekí zegatshake Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixaja guakldamak zexaldiamak ekí zeklde: “Nají zhakuá abakaldak nazijuakueki ishkiyapana akuatshake nají zhakuá giemiki mieldetshi naldaldiamak aldiyá.”]
35 Em seguida os soldados o crucificaram e repartiram as suas roupas entre si, tirando a sorte com dados, para ver qual seria a parte de cada um.
36 Gueniki nauwa antezhak Duwe numañ atualdiamak saldi iyaté.
36 Depois disso sentaram ali e ficaram guardando Jesus.
37 Eñkaga na, Duwe kaldixa axaldiyane asáñkaldake jinak shuigakue agatsé guaká ekí agazuñguane axaldiyá: “Jejié Jesúki juldiútshi sáñkalda akldé akzé nakldá.”
37 Puseram acima da sua cabeça uma tabuleta onde estava escrito como acusação contra ele: “Este é Jesus, o Rei dos Judeus.”
38 Ekí Duwe kaldixa axaldiyatshak mozhua sha atshixakueki kaldixa kaxaldiyatshakna ezuañki Duwetshi jibatshaldi, ezuañki jibatshazháldi mual axaldiyá.
38 Com Jesus, crucificaram também dois ladrões: um à sua direita e o outro à sua esquerda.
39 Duwe axaldiyaneñka zʉxaitixakuejañki aguáñ izhbashi mual, zʉ́xaita nusagatsaldi axaldeshi
39 Os que passavam por ali caçoavam dele, balançavam a cabeça e o insultavam,
40 ekí axaldék:
40 dizendo assim: — Ei, você que disse que era capaz de destruir o Templo e tornar a construí-lo em três dias! Se você é mesmo o Filho de Deus, desça da cruz e salve-se a si mesmo!
41 Ekibeñga iyajokldeshi na, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, guiyaba shizhixakue, nauwisaná nauwa akldé akzekue na ekí akuák:
41 Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes judeus também caçoavam dele, dizendo:
42 —Jejiéjañki kágubakue muldetua kagauneshi, ikuá guxa ne, axaldáñ zʉnake ishkualdazháka tiuwi. Aldéñki nauwisaná juldiútshi Sáñkalda nahamak nake, ishkualdi kaldixa zhinik shi akjiení. Amak akjienaté katualdiakna, “namak nzha” jañguakualdixa nakldá.
42 — Ele salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo! Ele é o Rei de Israel, não é? Se descer agora mesmo da cruz, nós creremos nele!
43 Akze, aldéñki Saldiñga netshi Jate za alduna ishixa neki Jateja amak jañgualdiák, ejañga shi ikualdí. Jinake naldakí. “Naski Jatetshi Asukuá giemi nzhakú” neka nak.
43 Ele confiou em Deus e disse que era Filho de Deus. Vamos ver se Deus quer salvá-lo agora!
44 Guatshak mozhua shanekue Duwek akyó kaldixa axaldiyanekueja jiaga ekíga nusagatsaldi, sha axaldeshiñgaba na akuá.
44 E até os ladrões que foram crucificados com Jesus também o insultavam.
45 Duwe Jesú kaldixa axaldikualguéñ, niuwi muanté zhinik niuwi uñguexá kagi agatsauxa muldetua tuañ na zexá.
45 Ao meio-dia começou a escurecer, e toda a terra ficou três horas na escuridão.
46 Atshakna, Duweja jaldáñ ekí guak:
46 Às três horas da tarde, Jesus gritou bem alto:
47 Ekí guagaté aldukatshakna, anuñka exa zhekualdekuejañga ekí guak:
47 Algumas pessoas que estavam ali ouviram isso e disseram: — Ele está chamando Elias.
48 Ekí aldukatshaga na, ezua aikuega naldajiñga ezua samnek kuis kuis akzeldia agaldaksheniñki kaldik ijiú Duweja tuxaldiamak akulditshí tuñshá.
48 Uma dessas pessoas correu e molhou uma esponja em vinho comum, pôs na ponta de um bastão e deu para Jesus beber.
49 Ekí atshaté atuatshakna ezuakuejañki ekí akuák:
49 Mas outros disseram: — Espere. Vamos ver se Elias vem salvá-lo!
50 Gueni Duwe Jesú mokue jaldáñ kauldeniki shuizhá.
50 Aí Jesus deu outro grito forte e morreu.
51 Atshaga na, juwí Jate axazakuageñkaga ezua zhakuá atema akaldak akzeñka juldunéñ agekualdé, aldéñgaba mataxa zhinik muan zuwá kagixa tiñ itshizbé na gua. Kakshata kamakualdi neji na, jagitemakue jiaga ishkualbé.
51 Então a cortina do Templo se rasgou em dois pedaços, de cima até embaixo. A terra tremeu, e as rochas se partiram.
52 Ekí ishkualbenatshaga na, shuane abexaldialdi jagiga axakuiyananekue akpezhatshak matshuwi Jate jañguxa shuananekue mokue jeñ izhgaldashi,
52 Os túmulos se abriram, e muitas pessoas do povo de Deus que haviam morrido foram ressuscitadas
53 abexananeñka zhinik akzʉxaitá. Aikue na Duwe mokue izhgaldagueni Jatetshi kuíbuldu Jeldusaldéñka aldeyatshak, káguba matshuwi nekuek kakizhañká.
53 e saíram dos túmulos. E, depois da ressurreição de Jesus, entraram em Jerusalém, a Cidade Santa, onde muitos viram essas pessoas.
54 Ekí kakshata neyatshak, zexauxa atuatshakna, suldáu Duwe tuatukakueja, kauwijí sáñkalda nañga zʉxaita zalda zhe kakzeshi na ekí akuák:
54 O oficial do exército romano e os seus soldados, que estavam guardando Jesus, viram o terremoto e tudo o que aconteceu. Então ficaram com muito medo e disseram: — De fato, este homem era o Filho de Deus!
55 Atshaga na, matshuwi munzhikue Duwe ji agajuezhatshak agaxaunexaldiamak Galdildeya zhinik agapa aldakldekueki exaga agajué zeñka Duwe akuatoxauxa atuaté na aldoxá.
55 Algumas mulheres estavam ali, olhando de longe. Eram as que tinham acompanhado Jesus desde a Galileia e o haviam ajudado.
56 Aikue na, ezuañki Maldiya Makldalda zalda, ezuañki Maldiya, eñki Santiakutshi, Jusétshi ajaba, ezuañki Zebedeyutshi asewá na naldá.
56 Entre elas estavam Maria Madalena; Maria, a mãe de Tiago e de José; e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Niuwi yaldagapanatshake ezua sigí kabia Jusé, kuíbuldu Aldimateyaxa zalda Duwe jañguxaga
57 Já era quase noite quando chegou da cidade de Arimateia um homem rico chamado José. Ele também era seguidor de Jesus.
58 nagueniki, Duwetshi abuá mexaldiamak sáñkalda Pildatuk niuwi akshishal ne. Amak niuwi ageguake,
58 José foi e pediu a Pilatos o corpo de Jesus. E Pilatos mandou que o entregassem a ele.
59 Duwetshi abuá kaldixa zhinik axawatiñgueniki zhakuá tiñne janshagatsek mañguá.
59 Então José pegou o corpo, enrolou num lençol novo de linho
60 Gueniki ají kagik jagiga shuanekue abexaldiamak axakuiyaneñka ni me abegazhéñkaga mexá. Gueni julduneñki jagi saldáñ pakue atema akyogueniki ne.
60 e o colocou no seu próprio túmulo, que há pouco tempo havia sido cavado na rocha. Depois rolou uma grande pedra para fechar a entrada do túmulo e foi embora.
61 Ekí atshatogueñki Maldiya Makldalda zalda na, ezua Maldiya nañki Duwetshi abuá abegatoxeñka abuaxaga iteté noshi atuaté na aldoxá.
61 Maria Madalena e a outra Maria estavam ali, sentadas em frente do túmulo.
62 Duwe Jesútshi abuá abegueni abokualdi, kizhiksekué ldiuwañki Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, paldiseyukue na sáñkalda Pildatuk axaldaxeni,
62 No dia seguinte, isto é, o dia depois da sexta-feira, os chefes dos sacerdotes e os fariseus se reuniram com Pilatos
63 ekí agabeyá:
63 e disseram: — Governador, nós lembramos que, quando ainda estava vivo, aquele mentiroso disse: “Depois de três dias eu serei ressuscitado.”
64 Ekí guaklde nakna, maikldiuwi zʉxaitagáñgaki, ají abuá abexaneñka muldetua tuakue niuwi geshi makualdí. Ekí atshakíki, saigabaki aldéñ shagitixakue aldaxaldiniki ají abuá atusheshi awaldeyaldiniki, “Jesúki au izhgaté guane nzha” kágubakuek kagabeyaka. Amak kagabeji, ai namak jian kakzukualdiake, axañga Jesúja “Jateja káguba ikualdal gaxaldixa guakldane, aiga nzhakú” jian kakzukuanane guashiñki akldé naldagálde jian kakzukuaka nak.
64 Portanto, mande vigiar bem o túmulo até o terceiro dia, para os discípulos dele não poderem roubar o corpo e depois dizerem ao povo que ele foi ressuscitado. Pois esta última mentira seria pior do que a primeira.
65 Ekí agabeñguake:
65 Então Pilatos disse: — Levem estes soldados com vocês e guardem o túmulo o melhor que puderem.
66 Ekí kakbeñguake amak aldeñgueni abuá abexaneñka juldunéñ jagi saldáñ pakue atema akyokuega noguéñ ni meja akpegazháldiamak muldetua, muldetua juaxaldiyá. Akuñgueniki ai tualdixakue abajá na akuá.|src="cn01848B.tif" size="col" loc="near 66 (Mt 27.62-66)" copy="DCC"
66 Eles foram, puseram um selo de segurança na pedra e deixaram os soldados ali, guardando o túmulo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.