Mateus 26

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Ekí Duwe Jesúja auxa shizhiñgueniki nasʉñ shi kagitixakuañ ekí zʉñmeyá:
1 Quando Jesus acabou de ensinar essas coisas, disse aos discípulos:
2 “Maiñki miñkuamakga na, moshik zhiniki Jateja nauwibamakue san kagixa guiyaba atuwi ashekualgueñka zhinik kakzʉxaitshanéñ ldiuwañ be izhgisekui kajuizhaldegéñ zexaldixa. Atshaga na, nas Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge kaldixa naxaldiya nakuaxaldiamak aguldiñkugekuek naxaxexaldixa nakldá” na zʉñmeyá.
2 — Vocês sabem que daqui a dois dias vai ser comemorada a
3 Atshakna, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, nauwisaná nauwa akldé akzekue juizhi, Jatek múldigaba agaskaitshixa akldé akzé Kaipás nugeñka ajuizhaldék.
3 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus se reuniram no palácio de Caifás, o Grande Sacerdote ,
4 Ekí ajuizhaldegatshaga, Duwe Jesú sakí ziñgaba akuxaldinik akuaxaldixa janagatualdá.
4 e fizeram um plano para prender Jesus em segredo e matá-lo.
5 Guatshak kauwizhéñgaba ekí izhgabeyá: “Kajuizhaldegamak juizhaldexalga kaldoxaldiéñ guxa guanazʉñnegake, kágubakue kaukshishanazʉnaka nakna, atshake guxañkaldáaldi.”
5 Eles diziam: — Não vamos fazer isso durante a festa, para não haver uma revolta no meio do povo.
6 Duwe Jesúki kuíbuldu Betaniaxa izhoguéñ, Simóñ ajuba ikalduni akzeka nane tshuxa ne.
6 — ausente —
7 Exaki ezua munzhija we juma izhuka maldée akzé jika janshagatsék akué aksui naxeni Duwe zatoxeñki sáñkaldeldi itsú.
7 — ausente —
8 Ekí itsukuaté katuatshakna, nasʉñ shi kagitixakuañ atshasʉ́ñzamak atshixá jañgui ekí zhikbeñkalde:
8 Ao verem aquilo, os discípulos ficaram zangados e disseram: — Que desperdício!
9 Ekí guagábaki, maldé akzaldi nabesá xaldeki aiki nashi jika agajueshkakuek akáu guakue ne.
9 Esse perfume poderia ter sido vendido por uma fortuna, e o dinheiro, dado aos pobres.
10 Ekí zhikbeyañkalduka zʉnatuatshakna Duwe ekí zʉñkaldék:
10 Mas Jesus, sabendo o que eles diziam, disse:
11 Akze, nashi jika agajueshkakueki miñkizhoxalga noná. Ne nas zʉnake miñkizhoxal za nogazháldikue.
11 Pois os pobres estarão sempre com vocês, mas eu não.
12 Ekí nakna, jejié munzhijañki we juma izhuka netsukuatshake, axañga nají abuá abexaldixa janaktuwi guana naxatshashá.
12 O que ela fez foi perfumar o meu corpo para o meu sepultamento.
13 Namak miñmeyaldikue. Saldiñga kagi nahauxa Najateja káguba ikualdal nakaxane shalda akuagatshak, jejié munzhi sakí naxatshane be kagiseshi, akuaxalga noxaldixa nzha.
13 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: em qualquer lugar do mundo onde o
14 Guñgueni Duweja 12 shi kagitixakue zʉnezhgakuxanega Juda Iskaldiute axezhukaki Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue tual neñguenik
14 Então um dos doze discípulos, chamado Judas Iscariotes, foi falar com os chefes dos sacerdotes.
15 ekí kakbeyá:
15 Ele disse: — Quanto vocês me pagam para eu lhes entregar Jesus? E eles lhe pagaram trinta moedas de prata.
16 Atshak zhinik na, aldéñki mitsakgaba Duwe kagexaldiamak niyaldá na gua.
16 E daí em diante Judas ficou procurando uma oportunidade para entregar Jesus.
17 Amak Jateja nauwibamakue san kagixa guiyaba atuwi ashekualgueñka zhinik kakzʉxaitshanéñ ldiuwañ be izhgisekui pañ ishkishshixa akjiukualdagálde kakajéñ zegapanakna, nasʉñ shi kagitixakuañ Duwe kaxaldaxeni ekí akldukáñkalde:
17 No primeiro dia da Festa dos Pães sem Fermento , os discípulos chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Onde é que o senhor quer que a gente prepare o jantar da
18 Guake ekí zʉñmeyá:
18 Ele respondeu:
19 Ekí zʉñmeyatshakna nasʉñ na agatsekuek kakbenaldamak axajanashiji eñka gakue janagatú.
19 Os discípulos fizeram como Jesus havia mandado e prepararam o jantar da Páscoa.
20 Guñguenik tuañ zegapanatshake, Duwe nasʉñ 12 shi kagitixakue juizhi zaldiamak yaté.
20 Quando anoiteceu, Jesus e os doze discípulos sentaram para comer.
21 Amak zañkaldoguéñ ekí zʉñmeyá:
21 Durante o jantar Jesus disse:
22 Ekí zʉñmeyatshakna, itshaniñgaba ezuak, ezuak ekí akldukapánañkalde:
22 Eles ficaram muito tristes e, um por um, começaram a perguntar: — O senhor não está achando que sou eu; está?
23 Guake ekí zʉñkiyó:
23 Jesus respondeu:
24 Akze namak, naski Jatetshi Asukuága ixagabaldekldugeke, ají múldigabaja guagamak shuigakuega nagatsaldaldixa. Naldatshak, nezhguashi nakenaldixa zʉnake ¡mitsá atemajañ guiyaba tualdixa ne! Akna kukazhá guanaldíñki akldé janshibé naldatalgué.
24 Pois o
25 Gueni ai Duwe gegatuka Judajañki ekí akbeyá:
25 Então Judas, o traidor, perguntou: — Mestre, o senhor não está achando que sou eu; está? Jesus respondeu:
26 Ekí zañkaldogueñga na, Duweja pañ zhiksuishi, Ajatek ai shalda “zeñ nzhakldék” akbeñguenik nauwa, nauwa zhikwatiji zʉñgegatshak ekí zʉñmeyá:
26 Enquanto estavam comendo, Jesus pegou o pão e deu graças a Deus. Depois partiu o pão e o deu aos discípulos, dizendo:
27 Guñguenik jaldu, kalwéldia siyagaxaune akué zhiksuishi, Ajatek ai shalda “zeñ nzhakldék” akbeñguenik ekí zʉñmeji zʉñgé:
27 Em seguida, pegou o cálice de vinho e agradeceu a Deus. Depois passou o cálice aos discípulos, dizendo:
28 Akze, jejié kalwéldiaki nají abi tsaldiñga ne. Ai na, káguba matshuwi nekue sha ajanashixa kaxabetaldiamak abi nakzuldi nakuaxaldiéñ naki zexaldá na guapán. Amak shuixaldatshak, Najateja minkualdaldiamak e na ishkualdi izhoxa abisa jiúñgulda miñgexaldixa nzha.
28 porque isto é o meu sangue, que é derramado em favor de muitos para o perdão dos pecados, o sangue que garante a
29 Ne ekí miñmeyaldikue. Auxa zegatshak, Najateja saldiñga kaksanexaldiéñ zegagá noxaldieñgaki mokue maiñ juizhiñga ai kalwéldia siyagaxaune tugazháldikue nakldá.
29 Eu afirmo a vocês que nunca mais beberei deste vinho até o dia em que beber com vocês um vinho novo no
30 Gueni Jate auxa kaxazbeñgueniki, gaxa akshá zeñka Oldibuxa saldi neñkalde.
30 Então eles cantaram canções de louvor e foram para o monte das Oliveiras.
31 Exa kaldeñguenik Duwe Jesúja ekí zʉñmeyá:
31 E Jesus disse aos discípulos:
32 Naldatshak shuixaldikuenik mokue izhgaldaxaldatshak miñsajañga Galdildeya baxe neyaldatshakna, exa mokue mimeshjuizhakualdikue nakldá.
32 Mas, depois que eu ressuscitar, irei adiante de vocês para a Galileia.
33 Ekí zʉñmeyatshakna Péguldujañki ekí akiyó:
33 Então Pedro disse a Jesus: — Eu nunca abandonarei o senhor, mesmo que todos o abandonem.
34 Ekí akbeyatshakna, Duweja akiyó:
34 Mas Jesus lhe disse:
35 Ekí akbeyatshak jiaga, Pégulduja ekí zañga akiyó:
35 Pedro respondeu: — Eu nunca vou dizer que não o conheço, mesmo que eu tenha de morrer com o senhor! E todos os outros discípulos disseram a mesma coisa.
36 Guñguenik Duwe Jesú nasʉñ shi kagitixakuañ juizhiñga Jetsemaní axezhogeñka neyatshak ekí zʉñmeyá: “Maiñki jai iteté nogwíñ, naski uñguexa Jate nugaxazguashi.”
36 Jesus foi com os discípulos para um lugar chamado Getsêmani e lhes disse:
37 Ekí zʉñmeji na, Péguldu na Zebedeyutshi asukuákue Juañ, Santiaku na nauwa agajué zeñka agapa kauldeyeni Duwe aldunaxa akzekága itshaniñgaba akzeshi na
37 Então Jesus foi, levando consigo Pedro e os dois filhos de Zebedeu. Aí ele começou a sentir uma grande tristeza e aflição
38 ekí kakbeyá: “Aldunaxa señgaba nakzegaksáni, itshankugega nuxa shuixaldá gugé jana ni nakzegapán. Maiñki jai abá xaldeki, nas na kabagagába stuaté nogwíñ.”
38 e disse a eles:
39 Ekí kakbeñgueniki jiak, nauwa agajué zeñka neyatshak, Jate axazguaxaldiamak waxam pani ekí akbeyaldá: “Najatée, guiyaba atemajañ tuwi shuigakue nagatsaldaka nakualdatshak jiaga, ma ekíga najañguamildaka guashiñki, guiyaba tuakue naxazguakí naldatabaldaldé naldaka. Naldatshak, nas jañgugamak zekuagába, ma maldajañguamak zʉnake zekuakue ni majañgukú.”
39 Ele foi um pouco mais adiante, ajoelhou-se, encostou o rosto no chão e orou:
40 Ekí axazguagueniki mokue maigua nekue nugeñka nagatshake, kabanekue sha sha katuakna uba kakldeñshi Pégulduk ekí axaldék: “¿Maiñki ni nauwa maldé nuxaki nas na kabagagába stuaté nogazháminaka shi na?
40 Depois voltou e encontrou os três discípulos dormindo. Então disse a Pedro:
41 Kabagagábaki be noshi, Jate axazguaxal nogwíñ, jiséja sha atshakue miñsanegatshak, amak atshabináldiamak. Akze, aldunaldiñki nabajasʉ́ñ miñzegatshak jiaga, maiñgabaki auxaga kama miñkaldaldazháka nakldá.”
41 Vigiem e orem para que não sejam tentados. É fácil querer resistir à tentação; o difícil mesmo é conseguir.
42 Gueni mutshuizhane neyeniki Ajate ekí akbeyá: “Najatée, ai guiyaba atemajañ tuwi shuigakuega nagatsé nake, ma maldajañguamak za shi nagatseshí.”
42 Pela segunda vez Jesus foi e orou, dizendo:
43 Jiak ekí axazguagueniki mokue maigua nekue nugéñ nagatshake, ubajañga kagubiyane axabanekue sha sha katú.
43 Ele voltou de novo e encontrou os discípulos dormindo. Eles estavam com sono e não conseguiam ficar com os olhos abertos.
44 Guake mokue kabajeniki, maikjuizhane Ajate axazguashi axañga akbenaldamakga akbeyá.
44 Jesus tornou a sair de perto deles e orou pela terceira vez, dizendo as mesmas palavras.
45 Gueniki mokue shi kagitixakuañ zʉñkaldagatshak ekí zʉñkaldék: “¿Maiñ zʉnake zhiksekui, kabaxalga shi minók? Tu guwíñ. Nas Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge neyazhakuashi sha atshixakuek naxaxexaldiéñ zek guashá.
45 Então voltou até onde os discípulos estavam e perguntou:
46 Nakexaldixaki uñkuahí na nagapán. Akna, jeñ izhgaté xaldeki e nagatogaldi kuizaldi.”|src="cn01810B.tif" size="col" loc="best 39-45 (Mt 26.36-46; Mlk 14.32-42; Lk 22.39-46)" copy="DCC"
46 Levantem-se, e vamos embora. Vejam! Aí vem chegando o homem que está me traindo!
47 Ekí guaxal nogueñga Duwe Jesú 12 shi kagitixakue nasʉñ nañga agatsé Judaki axaldák. E nañga na, kágubakue duwá zhikzhe Duwe akuxaldiamak shezhá, kaldi juizhi kaksui axaldák. Ai guxaldixakueki Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, nauwisaná nauwa akldé akzekueja kakaxanekue.
47 Jesus ainda estava falando, quando chegou Judas, um dos doze discípulos. Vinha com ele uma grande multidão armada com espadas e porretes, que tinha sido mandada pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus.
48 Axañga Juda, Duwe gexaldixaja aikuek ekí kakbenane: “Nas mieldeki izhgajañgugé jana agatsaldi gualdikuake, ai miñguxaldí.”
48 O traidor tinha combinado com eles um sinal. Ele tinha dito: “Prendam o homem que eu beijar, pois é ele.”
49 Ekí kakbenalguamakga na Duwek axaldagueni:
49 Judas foi até perto de Jesus e disse: — Mestre, que a paz esteja com o senhor! E o beijou.
50 Guake Duweja akiyó:
50 Jesus respondeu: Então eles chegaram, prenderam Jesus e o amarraram.
51 Guakna ezua Duwe na izhoxejañki ají shezhá ishkaklduguenik Jatek múldigaba agaskaitshixa akldé akzetshi nashi agisalshiñga tuan kuxa axabeñguá.
51 Mas um dos que estavam ali com Jesus tirou a espada, atacou um empregado do Grande Sacerdote e cortou uma orelha dele.
52 Guake Duweja ekí axaldék:
52 Aí Jesus disse:
53 ¿Ekí miksʉ́ñ shi naldaka na? Nas Najate jékaldaxa izhuka agakuañnexaldatshak, ubañga aldéñ guaklde uldeñka izatasá nekue yo nakuál nagakagaka ni matú.
53 Você não sabe que, se eu pedisse ajuda ao meu Pai, ele me mandaria agora mesmo doze exércitos de anjos?
54 Ne Najateja ají múldigabak aldéñga káguba ikualdal ezua gaxaldixa guakldaneki guiyaba tuwi shuigakue agatsaldaldixa guashi sezhekldane. Ekí nashaldá guaka ne, Najate nagaunegakue agakuañnek guanugake, ¿ají múldigabaja guagamak sakí shi amak zegaka na?
54 Mas, nesse caso, como poderia se cumprir aquilo que as
55 Atshaga na, aldéñ guxal nakldekue ekí kaxaldék:
55 Depois Jesus disse para aquela gente:
56 Naldatshak saldiñga ekí zegatukaki, Najatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakueja aldéñga káguba ikualdal gaxaldixaki sakí agatsexaldixa guakldane amak nagatsexaldiamak zegatuka nakldá.
56 Mas tudo isso está acontecendo para se cumprir o que os Então todos os discípulos abandonaram Jesus e fugiram.
57 Guñgueni Duwe Jesú akuxanekueja Jatek múldigaba agaskaitshixa akldé akzé, Kaipás nugeñka awaldé. Exaki nauwisaná nauwa akldé akzekue, guiyaba shizhixakue ajuizhaldeklde aldoxeñka.
57 Os homens que prenderam Jesus o levaram até a casa do Grande Sacerdote Caifás, onde estavam reunidos alguns mestres da Lei e alguns líderes judeus.
58 Ekí Duwe awaldeyatoxeñga Pégulduki atuasánamak aldiwan nejiñga, Jatek múldigaba agaskaitshixa akldé akzetshi jubaldaxa, jueyáñ zeñka me ne. Exa juldungueniki sakí zexaldixa tualdiamak exa zalda kabukue na iyaté na gua.
58 Pedro seguiu Jesus de longe até o pátio da casa do Grande Sacerdote. Entrou e sentou-se com os guardas para ver como aquilo ia terminar.
59 Eniñga na, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakue, akldé akzekue sanekakuegaba mieldejañki naldagálde nuxa Duwe Jesú sha atshane agatsaldi ne izhakuaxaldiéñ zhinik na shuigakue agatsé axeyaldaxaldiamak aldiyatshak jiaga
59 Os chefes dos sacerdotes e todo o Conselho Superior estavam procurando alguma acusação falsa contra Jesus a fim de o condenar à morte.
60 kakzaldazhá. Akze, matshuwi nekueja naldagálde nuxa Duwe “agatsé nzha” izhakuagatshak jiaga, kaxagatsegazhá. Aldiweki mozhua nekueja
60 Mas não puderam encontrar nada contra ele, embora muitos se levantassem para dizer mentiras a respeito dele. Afinal dois homens se apresentaram
61 ekí Duwe izhakuák:
61 e disseram: — Este homem afirmou: “Eu posso destruir o Templo de Deus e construí-lo de novo em três dias.”
62 Guakna, Jatek múldigaba agaskaitshixa akldé akzé izhgaldaxeni ekí Duwek aklduká:
62 Aí o Grande Sacerdote se levantou e perguntou a Jesus: — Você não vai se defender desta acusação?
63 Ekí akldukatshak jiaga, Duweki sʉnjá izhó. Guakna ekí axaldék:
63 Mas Jesus ficou calado. Então o Grande Sacerdote tornou a perguntar: — Em nome do Deus vivo, eu exijo que você diga para nós: você é o
64 Guake Duweja akiyó:
64 Jesus respondeu:
65 Ekí guagatshakna Jatek múldigaba agaskaitshixa akldé akzejañki akldunasʉ́ñ neká awatuñshi na zhakuá izhgitshizgui ekí guak:
65 Aí o Grande Sacerdote rasgou as suas próprias roupas e disse: — Ele
66 guakna, ¿sakí agatsegaka miñguaxaldixa shi na?
66 Então, o que resolvem? Eles responderam: — Ele é culpado e deve morrer!
67 Guakna, ezuakuejañki Duwe waxak jutú iyatuañgui, agaldabikshá. Ezuakuejañki waxa axabushi na
67 Em seguida cuspiram no rosto de Jesus e deram bofetadas nele. E os que batiam nele
68 ekí axaldék:
68 diziam: — Ei, Messias, adivinhe para nós quem foi que bateu em você!
69 Ekí zegatoguéñ Pégulduki eniñga jubaldaxa, jueyáñ zeñkaga ité noxeñki, ezua munzhi eniñga jibatshixaja axaldaxeniki ekí akbeyá:
69 Pedro estava sentado lá fora no pátio, quando uma das empregadas chegou perto dele e disse: — Você também estava com Jesus da Galileia.
70 Ekí akbeyatshak, saldiñga aldukatoguéñ Pégulduja tuazhé guashi ekí guak:
70 Mas ele negou diante de todos, dizendo: — Eu não sei do que é que você está falando.
71 Guñgueniki Péguldu julduneñka neyatshake mokue ezua munzhi eniñga jibatshixaja tuatshak ai izhoxekuek ekí kakbeyá:
71 Depois foi para a entrada do pátio. Outra empregada o viu e disse às pessoas que estavam ali: — Ele estava com Jesus de Nazaré.
72 Ekí nukatshak jiak, mokue Pégulduja:
72 Pedro negou outra vez, respondendo: — Juro que não conheço esse homem!
73 Guñgueni jiak, nauwa maldé zegatogueñki, exa zhekualdekueja Péguldu axaldaxeni ekí axaldék:
73 Pouco depois, os que estavam ali chegaram perto de Pedro e disseram: — O seu modo de falar mostra que, de fato, você também é um deles.
74 Guake Péguldujañki:
74 Então Pedro disse: — Juro que não conheço esse homem! Que Deus me castigue se não estou dizendo a verdade! Naquele instante o galo cantou,
75 Ekí kauldatshaga, Duweja axañga sakí akbenane Pégulduja be agisék: “Kaiga siañ gayu kauldagá noxaldieñga, mañki maikjuizhañga ‘eñki tuazhúge nzha’ maldakuaxaldixa nakldá.” Ekí be agiseguakna ai zhinik akzʉxaitiñgueniki, zʉ́xaitsha itshankága mauwiñgaba na gua.
75 e Pedro lembrou que Jesus lhe tinha dito: “Antes que o galo cante, você dirá três vezes que não me conhece.” Então Pedro saiu dali e chorou amargamente.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 26, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.