Mateus 24
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Ekí guaguenik Duwe Jesú juwí Jate axazakuageñka zhinik akzʉxaitatoguéñ, nasʉñ shi kagitixakuañ kaxaldaxeni ai juwí sakí janshagatse ne tuñshaldá.
1 Jesus saiu do pátio do Templo, e, quando já estava indo embora, os seus discípulos chegaram perto dele e chamaram a sua atenção para os edifícios do Templo.
2 Guake Duweja ekí zʉñmeyá: “Namak miñmeyaldikue. Jejié juwí sakí janshagatse mituñkaki niuwizhíneki nuk atiñgualdixa. Amak atiñguatshakna, ni ezua jagi nuxaki zhikté abazháldixa nakldá.”
2 Então ele disse:
3 Guñgueni gaxa akshá zeñka Oldibuxa kaldeyatshak, Duweki ité noguéñ nasʉñ shi kagitixakuañ kaxaldaxeni ahezuañgaba ekí akldukáñkalde:
3 Jesus estava sentado no monte das Oliveiras. Então os discípulos chegaram perto dele e lhe perguntaram em particular: — Conte para nós quando é que isso vai acontecer. Que sinal haverá para mostrar que chegou o tempo de o senhor voltar e de tudo acabar?
4 Guñguake Duweja zʉñkiyó:
4 Jesus respondeu:
5 Jinake ekí miñmeyakí. Nas mokue kagik nagagá noxaldikueñga, matshuwi nekueki naldagálde nuxa “nasga na Jateja káguba ikualdal nakaxane, aiga na nakú” akuashi miñkiyaldañkatshakna, matshuwi kágubakue namak ajañgushaldixa nak.
5 Porque muitos vão aparecer fingindo ser eu e dizendo: “Eu sou o
6 Atshakna, san san kagi zaldagaba izhguabiyaldiamak axaukshi guatuka minukatshak, “auxa zexaldiéñ zek guxá nakbaldúk” jañgui zhe miñzegagába. Jinake naldakí. Auxa zexaldiéñ zegagáñgaki ekíga zegakue zaldaldixa, naldatshak jiaga auxa zegagá noxaldixa nak.
6 Não tenham medo quando ouvirem o barulho de batalhas ou notícias de guerras. Tudo isso vai acontecer, mas ainda não será o fim.
7 Ekí zeshi na, ezua saná, axautshi saná na izhguabiyaldiamak axaukshaldixa. Ekibeñga na, sáñkalda san san zaldakuegaba izhguabiyaldiamak axaukshaldixa. Atshak gakue naldaksáñga ne zegatshakna maldija kakualdixa, saldiñga kagi kakshata atemajañ neyaldixa.
7 Uma nação vai guerrear contra outra, e um país atacará outro. Em vários lugares haverá falta de alimentos e tremores de terra.
8 Saldiñga ekí guiyaba atualdixaki aldiwe míñgaki mitsá guiyaba atualdixa shkasa nuxa naldaldixa nakldá.
8 Essas coisas serão como as primeiras dores de parto.
9 ”Akze, kagik káguba saná zhekuauxa nepanamine shalda nuxa miyaguldiyaldixa niyó. Akna, minapanaldinik sha mimakuí, mimakuaxaldiamak mimaxexaldixa.
9 — Depois vocês serão presos e entregues para serem maltratados e vocês serão mortos. Todos os odiarão por serem meus seguidores.
10 Atshaga na najíkuega, matshuwi nekueki namak najañguaksánaldixa. Aikuega na, namak najañgualga nogatukakue kagualdiji aguldiñkakuek akizhakuashi axaxexaldixa.
10 Nessa época muitos vão abandonar a sua fé e vão trair e odiar uns aos outros.
11 Atshake matshuwi nekue naldagálde nuxa “naski Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshikuge na nakú” aldeshi na, matshuwi kágubakue jian kakzukui, kejuldukshaldixa.
11 Então muitos falsos
12 Sha atshá akldé akldeñga zeshi na, matshuuwi nekueki ataba atabañ zhinik jiaga ajañguaksá akualdixa.
12 A maldade vai se espalhar tanto, que o amor de muitos esfriará;
13 Naldatshak mieldeke nas shalda guiyaba tuakue miñgatsegatshak jiaga, abá naldakí nagapa neyal za mishuixaldieñka yo mizhekualdaldiák zʉnake, mimeyakuane jékaldaxa izhoshiñga mizhogataná nakldá.
13 mas quem ficar firme até o fim será salvo.
14 Akze, “Saldiñga netshi Jateja kágubakue kekualdaldinik kaksanexaldixa nakldá” saldiñga kagik zhekuauxa kagabeyaldixa. Ekíki saldiñga saná nahauxaja Jateja sakí kaksanexaldixa aldukaldiamak. Ekí aldukatshak zhinik na auxa zegapanaldixa nakldá.
14 E a boa notícia sobre o
15 ”Mauzeñga Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Daniélja sakí zexaldixa shalda ekí kaltak gauwanane: “Niuwizhíne juwí Jate axazakuagaldi ezua diuwi mikzukuakue iyaldagatshakna, auxaga akzaldakualdixa.” (Jalde zukuakshabinukakuañ, sakí guashi sezheklde izhgajieñguá miñgualdí.) Akna amak zegapanká mituatshak,
15 E Jesus continuou:
16 Juldeya baxe mizhekualdaldiake akldé gaxa akshá zaldi minakuixaldí.
16 Então, os que estiverem na região da Judeia, que fujam para os montes.
17 Mieldeki jutezhaldi izhoxaldiéñ, jika izhgakuxal juldi juldunakue agatsaldazháldi.
17 Quem estiver em cima da sua casa, no terraço, que fuja logo e não entre para pegar as suas coisas.
18 Ekibeñga na, mieldeki texa akldoxaldiéñ, ni ají zhakuá nuxaki juldiñga majane izhgakuxal neyagábaki, nakuigakue.
18 E quem estiver no campo, que não volte para casa a fim de buscar as suas roupas.
19 Amak zegatshakna, munzhi somá axaldegatukakue, somá axaldukakue aldakuigazhákakueki ¡wau wau wau mitsá jibañ atualdixa ne!
19 Ai das mulheres grávidas e das mães com criancinhas naqueles dias!
20 Akna, níxalda bual azhi zhiksekuakue ldiuwañ nakuigakue miñgatseshi guakuak Jate agakuañneshi miñgualdí.
20 Orem a Deus para que vocês não tenham de fugir no inverno ou no sábado .
21 Jinake ekí miñmeyakí. Atshake atemajañ, zʉ́xaita zalda guiyaba atualdixa nak. Ekí guiyaba atualdixaki, kagi naldapaneni zhinik kaiga yo, ni niuwizhíne jiaga ekí agatsaldi guiyaba atuazhé ni atuazhíta zexaldixa nakldá.
21 Porque naqueles dias haverá um sofrimento tão grande como nunca houve desde que Deus criou o mundo; e nunca mais acontecerá uma coisa igual.
22 Ai guiyaba tuwaki Jateja axañga saldikshaldixa jañguazhá guane guashiñki saldiñga ashuishi, ni me abazháka. Ne aldéñ izhgakuxanekue shalda nuxa na ekí guiyaba tuwa axañga saldikshaldixa jañguane nakldá.
22 Porém Deus diminuiu esse tempo de sofrimento. Se não fosse assim, ninguém seria salvo. Mas, por causa do povo que Deus escolheu para salvar, esse tempo será diminuído.
23 ”Atshakna, ezuajañki: “Tu guwíñ. Jateja ezua zʉnekualdal gaxaldixa guaklde ne kagik naklde, jai na izhók” azhi “exa na izhók” miñgabeyaldiák namak ne jañguabináldi.
23 — Portanto, se alguém disser para vocês: “Vejam! O
24 Jinake naldakí. Atshakna ezuakueki naldagálde nuxa “nas na káguba ikualdal naklduge na” aldeshi iyaldañkaldixa. Ekíga na, ezuakueki naldagálde nuxa “nas na Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshikuge nakú” aldeshi iyaldañkaldixa. Aikue na Jatejañga izhgakuxanekue jiaga mieldeki naldagálde nuxa namak ne kajañgushaka nanake, amak kejuldukshaldiamak kama izhalshaldixa. Ekí ajanashiji na, matshuwi atemajañ ajanashaté atú guazhámak ajanashaldixa.
24 Porque aparecerão falsos profetas e falsos messias, que farão milagres e maravilhas para enganar, se possível, até o povo escolhido de Deus.
25 Sakí zexaldixa zegagá nogeñga na ekí mimeshkaldukshikú.
25 Prestem atenção! Eu estou lhes dizendo tudo isso, antes que aconteça.
26 ”Akna, mieldejañki “Jateja ezua zʉnekualdal gaxaneki zʉk zaldi ité nakldók” miñgabeyaldiake aldi tual neyabináldi. Azhi maniñgaba “ziñ me ité nakldók” miñgabeyatshak jiaga, “namak nukshí” jañguabináldi.
26 — E, se disserem: “Vejam! Ele está no deserto”, não vão lá. Ou ainda: “Vejam! Ele está escondido aqui”, não acreditem.
27 Jinake ekí miñmeyakí. Nas Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge mokue kagik naxaldikuéñ niuwañ zegatshak, saldiñga natundana agatsaldi naxaldikue nak. Atshakna, kuizhbañgui tuba, tuba atshatshak alnoba agatsauxa niuwi nañkajaldi, agajienaldi yo muñshí izguatshak saldiñga tuakuamakbeñga agatsaldi mokue kagik naxaldikue nakldá.
27 Porque, assim como o relâmpago risca o céu, do nascente até o poente, assim será a vinda do
28 Aiki ekí jana naldaka: Mashi béyakze shuane gekualdaldiake, eñka guana tuakualdi shexá tinka naldashá.
28 — Onde estiver o corpo de um morto, aí se ajuntarão os urubus.
29 Ekí zʉñmejiñga na Duwe Jesúja ekí jiaga zʉñmeyá: “Ekí jibañ atualdixa saldinatshak nuxa na niuwiki stuaksáni tuañ itsexaldixa, saxa jiaga tuañ itsexaldixa, alnobaxa zaldakueki wi wi me abatshake zumeyakueki aktinaldixa.
29 Jesus disse:
30 Ekí zexaldinik na, nas Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge mokue kagik naki naxaldá gugé guashi awatualdiamak alnobaxa ezua zegaté atuatshakna, saldiñga saná nahauxakue zʉ́xaita izhajani abauwiñgaba gualdixa. Gualdinik na, kágubakueja atemajañ kama naxaldé, tuasá muñshí zalda nazizhuka mauwixa zabaté nawatualdixa nakldá.
30 Então o sinal do
31 Atshake tata jananek atemajañ jaldáñ, jaldáñ axazajuigatshaga na, nas guaklduge uldeñkakue gaxanaldikuekuejañki najíkue, Najateja kezhgakuxanauxa nekue maxáiñtaba zahauxa zhinik saldiñga, saldiñga kajuizhakualdixa nakldá.
31 A grande trombeta tocará, e ele mandará os seus anjos para os quatro cantos da terra. E os anjos reunirão os escolhidos de Deus de um lado do mundo até o outro.
32 ”Ekí miñmeñkugé miñgajienaldiamak kaldi zhenka sakí atshaté mituwéñ zhinik ekí shitiyakue na mimajañgukú. Kaldi axé aktinapanká mituatshake, ‘niuwiya aldaxaldá gualdixa nakbatú’ miñkué.
32 Jesus disse ainda:
33 Amakbeñga na, sakí zexaldixa miñmeyanugauxa zegapanká mituatshakna, nas naki mokue kagik naxaldá guapankugé miñkualdaldixa.
33 Assim também, quando virem acontecer essas coisas, fiquem sabendo que o tempo está perto, pronto para começar.
34 Namak miñmeyaldikue. Kaiga ldiuwañ mimisaná ldaxe izhoxabinuka naldalga noxaldieñgaki sakí zexaldixa miñmeyanugauxa amak zexaldixaga nakldá.
34 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: essas coisas vão acontecer antes de morrerem todos os que agora estão vivos.
35 Akze, alnoba, kagiki naldaksánaldixaga. Ne nají múldigaba zʉnake ni mitsák naldaksá guazhíta nakldá.
35 O céu e a terra desaparecerão, mas as minhas palavras ficarão para sempre.
36 ”Ekí zexaldixa naldatshak, ji niuwañ, mitsá zegatshak naxaldikueki ezuañgaba Najate, Saldiñga netshi Jateja zañga akué. Ai zhinikga ni meja aksʉ́ñ. Aldéñ guaklde uldeñka jékaldaxa izhukakueja kaksʉ́ñ, ni nas Asukuá naugék jiaga naksʉ́ñ nakldá.
36 Jesus continuou, dizendo:
37 ”Akze, nauwibama Nuwé izhogué baxañki, saldiñgaja ‘sakíga ni zexaldí’ kaksʉ́ñ ashekuanamakga, naski Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge mokue kagik naxaldikuéñ niuwañ ekíga ashekualdaldixa.
37 A vinda do
38 Atshak ni maxé zegagá nogueñki ashekuamakga ashekualdi na, zeñ kakldeshi asaji, azatushi, numa aldeshi, kauwijí sukuakue numa nexaldiamak axeshi ashekuanane. Ekí ashekualdatoshiñga, nauwibama Nuwé balku atemak juldunaldiéñ niuwañ yo, ekíga ashekuanane.
38 Pois, antes do dilúvio, o povo comia e bebia, e os homens e as mulheres casavam, até o dia em que Noé entrou na barca.
39 Akze, sakí zexaldixa kaksʉ́ñ noguéñ, ni maxé zalda zegatshak saldiñga ni izhgatushi nija kakane. Ekibeñga, naski Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge mokue kagik naxaldikuéñ kaksʉ́ñ noxaldieñga naxaldikue nakldá.
39 Porém não sabiam o que estava acontecendo, até que veio o dilúvio e levou todos. Assim também será a vinda do Filho do Homem.
40 Mokue naxaldikue niuwañ zegatshak mozhua sigíkue ishkapa texa jiba ajanashatoxaldiéñ, ezuañki awaldeyaldixa, ezuañki abaldixa.
40 — Naquele dia dois homens estarão trabalhando na fazenda: um será levado, e o outro, deixado.
41 Ekíga na, mozhua munzhikue ishkapa jika abuldiyatoxaldiéñ, ezuañki awaldeyaldixa, ezuañki abaldixa nzha.(Mt 24.40)|src="KO_MAT_24.40.tif" size="col" loc="before 40 if possible" copy="Mardty Anderson"
41 Duas mulheres estarão no moinho moendo trigo: uma será levada, e a outra, deixada.
42 ”Akze, mimijí Sáñkaldak ji ldiuwañ naxaldikue miñsʉ́ñ nogakna, be noshi, jinaktuál minoxaldí.
42 Fiquem vigiando, pois vocês não sabem em que dia vai chegar o seu Senhor.
43 Akze, ekí miñkualdakue. Juwítshi ajáugukuija sesʉñ mitsá zegatshak tusheka naxaldixa akualdi nuka guashiñki, iyatushexal axagajulduni guakuak kabagagába, jiaktuaté nogaka naldashá.
43 Lembrem disto: se o dono da casa soubesse quando ia chegar o ladrão, ficaria vigiando e não deixaria que a sua casa fosse arrombada.
44 Ekibeñga na, maiñ muldetua janazhiktumine za mizhekualdaldí. Jinake naldakí. Nas Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge mitsák mokue kagik naxaldikue miñsʉ́ñ noxaldieñga naxaldikue nak.”
44 Por isso vocês também fiquem vigiando, pois o Filho do Homem chegará na hora em que vocês não estiverem esperando.
45 Ai shaldaga zʉñmeji na ezua atshakldegéñ zhinik ekí guak: “¿Mieldek shi nashi muldetua jañgua atshixa izhuka nak ají sáñkaldaja alduna ishaka jana minaldaldixa na? Ai nashi na ají sáñkaldaja mani neyaldá gualdiake, ají nashikue numañ agatuwi zakukatshake gakue kakauwakue agatsahamak kakauwaldiamak izhaka.
45 Jesus disse ainda:
46 Amak izhashi nenaldinik, sáñkalda mokue nagatshak, ai nashi sakí atshakue akbenamak axatshaté tuatshakna zeñ jañguxa.
46 Feliz aquele empregado que estiver fazendo isso quando o patrão chegar!
47 Namak miñmeyaldikue. Sáñkaldaja ekí ají nashi amak axatshaté tuatshakna, jika axaldauxa numañ agatualdiamak izhaxaldixa nakldá.
47 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o patrão vai colocá-lo como encarregado de toda a sua propriedade.
48 ”Azhi ai nashiga shane naldi ekí jañgui guashiñki, ‘nají sáñkalda maldé me nagazháldixa shakldá’
48 Mas, se o empregado for mau, pensará assim: “O meu patrão está demorando muito para voltar.”
49 akldeshi nashikue aldéñ na agatsekue kabugapanaka. Aldéñki stukakue juizhi zaji, stushi nuxa izhogapanaka.
49 Então começará a bater nos seus companheiros, e a comer, e a beber com os bêbados.
50 Ekí atshatogeñga, sáñkalda mitsá zegatshak naxaldixa aksʉ́ñ, jiaktuakí noxaldieñga naxaldixa.
50 E o patrão voltará no dia em que o empregado menos espera e na hora que ele não sabe.
51 Ekí sáñkaldaja ají nashi amak axatshazháne tuatshakna, guiyaba kaxañ atemajañ tuñshi na, janshizhe izhukakue ga abeldakakue guiyaba atuatogeñkaga gaxaldixa. Exaki guiyaba atuwi na, zʉ́xaita zalda kakzeshi abauwá za aldogeñka nakldá.”
51 Aí o patrão mandará cortar o empregado em pedaços e o condenará a ir para o lugar aonde os hipócritas vão. Ali ele vai chorar e ranger os dentes de desespero.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 24, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.