Mateus 23
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Guñgueni Duwe Jesúja kágubakue na aldéñ shi kagitixakuañ juizhi ekí zʉñmeyaldá:
1 Então Jesus falou à multidão e aos seus discípulos.
2 “Guiyaba shizhixakue, paldiseyukueki Jatejañga guiyaba nauwibama Muesék zʉñkabajaneja sakí guaká shizhiyaldiamak niuwi kaxaldé.
2 Ele disse:
3 Akna, guiyabak zhinik ji atshakue miñmeñkáki amak atshakue miñgatsé. Ne kauwizhéñ kagastuwi amakga atshiji izhoxabináldi. Jinake naldakí. Kauwizhéñki ji atshakue shizhaldiyamak atshiji izhogazhékue nak.
3 Por isso vocês devem obedecer e seguir tudo o que eles dizem. Porém não imitem as suas ações, pois eles não fazem o que ensinam.
4 Aikueki guiyabaja guagauxabé shizhiyagábaki, zʉxaita amak ajanashaksá zalda shizhiji na, axautshikue amak ashekualdaldiamak nauwa nuxaki gaunegagáldekue. Aiki jika juat guasá akzé ezuaja gukubak uldeyaldiamak ikauwatshak, ni nauwa ai uldeji agaunegazhé jana ajanashixa.
4 Amarram fardos pesados e os põem nas costas dos outros, mas eles mesmos não os ajudam, nem ao menos com um dedo, a carregar esses fardos.
5 ”Naldatshak egatse ajanashauxa egaba kágubaja katuwi, kakzé kajañgualdiamak itshani nuxa ajanashixa. Akze, nauwisanákueki Jate axazakuagapanatshak ají múldigaba aksezhekldega jikak akué guldak, sʉgáxaldak zhigabañguxa ne, kauwizhéñki zʉ́xaitsha pakue izhgabañguxa. Ekíga na, zhakuá sʉxak shíxalda akldikualdakue ne, kauwizhéñki zʉ́xaitsha zhilduka shíxalda axakldikuekue.
5 Tudo o que eles fazem é para serem vistos pelos outros. Vejam como são grandes os trechos das das suas
6 Ekueki juwí izhajuizhaldegeñka aldeyatshak, azhi mieldegaba abuzál aldeyatshak, akldé akzekue iyaldageñka iyaldagazhá guasʉ́ñ akzekakue.
6 Eles preferem os melhores lugares nos banquetes e os lugares de honra nas
7 Ekíga na, káguba zheneñka aldeyatshak ‘shi maldazʉñkaldixá’ kaxabeti mual za kaxazakuagakue izhajankakue.|src="LB00276B.TIF" size="col" loc="before or near 23.5 (Mt 23.5)" copy="DCC"
7 Gostam de ser cumprimentados com respeito nas praças e de ser chamados de “mestre”.
8 ”Ne maiñki aldunaldi shi miñkaldiji miñsanekaki ezuamé miñkaldé. Eñki nasga naugé. Akna nasgaba shi minagitixakue, zhuakajagaba nekbine nakna, ezuake miñkabeti akldé miñzé mimatuwi na ‘shi maldaxaldixa nibaldá’ miñkaldegakue itshanabináldi.
8 Porém vocês não devem ser chamados de “mestre”, pois todos vocês são membros de uma mesma família e têm somente um Mestre.
9 Ekíga na, aldunaldiñki zhualduxa ezuamé Jate miñkizhuka. Eñki Saldiñga netshi Jate jékaldaxa izhuka nakldá. Ekí ezuañgaba Jate miñkizhogakna, ezua kagik zalda nuxa akldé akzukuiñga ‘mañki najate nibaldá’ axaldexabináldi.
9 E aqui na terra não chamem ninguém de pai porque vocês têm somente um Pai, que está no céu.
10 Ekíga na, aldunaldi miñsanekáki zhualduxa ezuamé miñkizhuka. Eñki Jateja minkualdaldikuamak nakaxanega na nakú. Ekí nas za miñsanekuge miñkizhogakna, ezuake miñkabeti akldé miñzé mimatuwi na ‘mañki aldunaldi maldaksaneka nibaldá’ miñkaldegakue itshanabináldi.
10 Vocês não devem também ser chamados de “líderes” porque vocês têm um líder, o
11 Akze, mieldeke akldé miñzaldana miñzexaldiake, aike aguáñ zhikzukui, axautshikue kaxazauwakue miñgatsé.
11 Entre vocês, o mais importante é aquele que serve os outros.
12 Jinake ekí miñmeyakí. Mieldeki axaldáñgaba akldé zhikzukualdiák jiak, Jateja niñkauwañki aguáñ izhbashaldixa. Ne mieldeki axaldáñgaba aguáñ zhikzukualdiake jiak, Jateja niñkauwañki akldé akzukualdixa nakldá.
12 Quem se engrandece será humilhado, mas quem se humilha será engrandecido.
13 ”Wau wau wau maiñ guiyaba shi mizhixakue, paldiseyukue Jate miñsaneká ga abeldashi mizhekue ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Maiñki juwí akyoshi jana kágubakue Jate jékaldaxa izhukaja kaksanekldana kakzekakue kagitamakui mual miñguxa. Akze, Jateja miñsanegakue jañguabíne, ni axautshikue Jateja kaksanegakue kakldegatshak jiaga, amak kaksanegakue kajañguabíne nzha.
13 — Ai de vocês,
14 ”Wau wau wau maiñ guiyaba shi mizhixakue, paldiseyukue ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Maiñki Jatek akldunamak mizhuká ga abeldashi atshiji, axesé nuxa Jate maldée miyaxazguaka. Ekí miyatshatshakna munzhi sigí ishuanekueki saldiñga nuk mikukakue. Ekí miyatshéñ zhinik na akldé guiyaba tuakue axaminaldaxaldixa.]
14 [— Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês exploram as viúvas e roubam os seus bens e, para disfarçarem, fazem longas orações! Por isso o castigo de vocês será pior!]
15 ”Wau wau wau maiñ guiyaba shi mizhixakue, paldiseyukue ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Maiñki axautshikue Jate namak mijañgushaldiamak abeldashi atshiji, nauwisaná naldagáldekue jiaga shi miyaxaldiyaldiamak maldée zaldi kagik, níbunik akbaték mineñka. Ekí shizhiji na, amak mimijanamé mijañgushéñ zhinik na, maiñ guiyaba tu za nogakueñka neyakue miñgatsé guashiñki, mutshuizha zeñka miyaxazguxa.
15 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês atravessam os mares e viajam por todas as terras a fim de procurar converter uma pessoa para a sua religião. E, quando conseguem, tornam essa pessoa duas vezes mais merecedora do inferno do que vocês mesmos.
16 ”Wau wau wau maiñ uba minsékue jana miné jiaga, axautshikue Jatetshi jiúñgulda tuñshaminaka mitshankakue ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Ekí shi mizhixa nak: Mieldeki ‘juwí Jate axazakuaka te nogéñ zhinik, nas namak atshaldikuamak ni axeldakú’ nekáki axeltenamak atshakue agatsaldazhé. Naldatshak ‘niuba Jate axazakuagaldi abexane sha nogéñ zhinik, nas namak atshaldikuamak ni axeldakú’ neká zʉnake axeltenamak atshakue agatsé miñguaka.
16 — Ai de vocês, guias cegos! Pois vocês ensinam assim: “Se alguém jurar pelo Templo, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se alguém jurar pelo ouro do Templo, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
17 Maiñ uba minsékue jana alduna miñkaldegagálde mizhekue. Niubaki Jate axazakuagaldi abexanéñ zhinik guana Jatetshi neklde ¿miñsʉ́ñ shi naldaka na? Akna, niuba akzaldaka guashiñki, Jate axazakuagaldi akldé akzega naldashá.
17 Tolos e cegos! Qual é mais importante: o ouro ou o Templo que
18 Ekí jiaga shi mizhixa: Mieldeki ‘Jatek jika akiyayoka te nogéñ zhinik, nas namak atshaldikuamak ni axeldakú’ nekáki axeltenamak atshakue agatsaldazhé. Naldatshak ‘ji Jatek agaxene ajuizhakuane aldéñ akiyayogeñka iyashenéñ zhinik, nas namak atshaldikuamak ni axeldakú’ neka zʉnake axeltenamak atshakue agatsé miñguaka.
18 Vocês também ensinam isto: “Se alguém jurar pelo altar, não é obrigado a cumprir o juramento. Mas, se jurar pela oferta que está no altar, então é obrigado a cumprir o que jurou.”
19 Maiñ uba minsékue jana mizhekue. Ji Jatek agaxene aldéñ akiyayogeñka iyashenéñ zhinik guana Jatetshi neklde ¿miñsʉ́ñ shi naldaka na? Akna Jatek agaxene ajuizhakuane akzaldaka guashiñki, Jatek jika akiyayogeñka akldé akzega naldashá.
19 Cegos! Qual é mais importante: a oferta ou o altar que santifica a oferta?
20 Ai zhinik na, mieldeki ‘Jatek jika akiyayoka te nogéñ zhinik, nas namak atshaldikuamak ni axeldakú’ negatshak, aik za axakildagagábaki, ji Jatek agaxene ajuizhakuane exa iyashene juizhiñga axakildashi neka nakldá.
20 Por isso, quando alguém jura pelo altar, está jurando pelo altar e por todas as ofertas que estão em cima dele.
21 Ekíga na, mieldeki ‘juwí Jate axazakuaka te nogéñ zhinik, nas namak atshaldikuamak ni axeldakú’ negatshak, aik za axakildagagábaki, ai juwítshi ajáugukui, Saldiñga netshi Jate eni izhuka nañga axakildashi neka nakldá.
21 Quando alguém jura pelo Templo, está jurando pelo Templo e por Deus, que mora ali.
22 Ekíga na, mieldeki ‘jékaldaxa nahamakga nahéñ zhinik, nas namak atshaldikuamak ni axeldakú’ negatshak, aik za axakildagakí, sanexa xaldoxé, Jate exa saldiñga sanexaldiamak izhuka nañga axakildashi neka nakldá.
22 E, quando alguém jura pelo céu, está jurando pelo trono de Deus e pelo próprio Deus, que está sentado nele.
23 ”Wau wau wau maiñ guiyaba shi mizhixakue, paldiseyukue ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Maiñki Jate akldunamak mizhuká ga abeldashi atshiji, jigaba nóñgutsekue aldubenu azhi jika we akzukualdixa jiba agabeñka uguá agatsalda miñkaldaldaldiake, ezuañki Jatek miyageka. Ekí atshakue miñgatsahamak atshabinogéñ, guiyabajañga jiak akldé akzé atshakue guaká miñjuizhanakí atshalga nogakue ne, ai zʉnake amak atshabíne. Ai akzé atshakueki Saldiñga netshi Jatek za axaldaldi na, kágubakue guañ kajañgui, kaxatshakue miñgatsahamak kaxatshiji izhogakue miñgatsé.
23 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês dão a Deus a décima parte até mesmo da hortelã, da erva-doce e do
24 Naldatshak maiñki ji nóñgutseki amak miyatshatshakna, akldé akzé niñkauwañki amak atshabíneñ zhinik na nik kadzezhá ijulduneki mikuka ne, béyakze atema ijuldune niñkauwañki tuagába, ai nañga mituká jana miyatshixa. Akna uba minsékue jana miné jiaga axautshikue Jatetshi jiúñgulda tuñshaminaka miñnekakue nakldá.
24 Guias cegos! Coam um mosquito, mas engolem um camelo!
25 ”Wau wau wau maiñ guiyaba shi mizhixakue, paldiseyukue ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Jinake naldakí. Maiñki abak nuxa sha atshabíne ga abeldashi mizhekuéñ na, mimijí aldunaldi zʉnake axaldáñ za ajañgui, saldiñga mimijígaba naldakue jañgui mizhuka. Akna jaldu, puti abakaldeldi za iyajishka, sʉkldiñki iyajizhazhé jana ni miná.
25 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês lavam o copo e o prato por fora, mas por dentro estes estão cheios de coisas que vocês conseguiram pela violência e pela ganância.
26 Maiñ paldiseyukue uba minsékue jana miné. Kasak misha mimijí aldunaxa ji nusagatse miñkaldé itshizhi nuk majakue. Ekí mimajatshak guana abak jiaga janshizhe miyatshaldixa. Aiki axáñ misha jaldu, puti sʉkldi muldetua iyajizhatshakna, saldiñga iyajizhanegaba jana naldaldixa.
26 Fariseu cego! Lave primeiro o copo por dentro, e então a parte de fora também ficará limpa!
27 ”Wau wau wau maiñ guiyaba shi mizhixakue, paldiseyukue ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Maiñki jian mizhuka ga abeldashi mizhogéñ na káguba shuane kagi iyashaneñka abake janshí ze atuatshak, sʉkldíki shuanetshi abuá galdunatuka, zaldáxalda za abatogéñ jana ni miná.
27 — Ai de vocês, mestres da Lei e fariseus, hipócritas! Pois vocês são como túmulos pintados de branco, que por fora parecem bonitos, mas por dentro estão cheios de ossos de mortos e de podridão.
28 Ekibeñga maiñki abak nuxa na sha atshabíne ga abeldashi atshabinogéñ, aldunaldi zʉnake shane, naldagálde atshiji, nusagatsegaba mijañguxa.
28 Por fora vocês parecem boas pessoas, mas por dentro estão cheios de mentiras e pecados.
29 ”Wau wau wau maiñ guiyaba shi mizhixakue, paldiseyukue juizhi ¡sakí guiyaba mitualdixa ne! Maiñ Jatek akldunamak izhukakuek miyaxabetixa ga abeldashi atshiji na, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa nanekue, Jatek akldunamak jian izhuka nanekue akldé miyakzukualdiamak kauwijí abuá abexananeñka jigabá janshagatse miyagakauxa.
29 — Ai de vocês,
30 Ne aikueki mimibamakuejañga guaxanane. Naldatshak ekí mineka: ‘Nasʉñ nauwibamakue baxañ zhekuañkaldaldíñki, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakue kakuaxaldiamak yo atshazhá guatañkaldalgué nakldá.’
30 E dizem: “Se tivéssemos vivido no tempo dos nossos antepassados, não teríamos feito o que eles fizeram, não teríamos matado os profetas.”
31 Ekí minegatshak sha atshalga mizhekuéñ zhinik na mimibamakueja Jatejañga gaxanekue akuaxá ajanashanamakga atshiji mizhuka awatuñshashibiná.
31 Assim vocês confirmam que são descendentes daqueles que mataram os profetas.
32 Akna, mimibamakuejañki Jatejañga gaxanekue akuaxa ajanashiji awalditshigapananane ne, ¡maiñki mashi misʉgakualdixa nake amak isʉgakua guwíñ!
32 Portanto, vão e terminem o que eles começaram!
33 ”Takbi sha ishkazguamak maiñ abake janshizhe miyatshixa ga abamildagatshak jiaga, sha atshiji nuxa mizhekue miné. Ekí mizhekualdatshakna ¿sakí shi Jateja guiyaba tu za nogakueñka mimakagazháldixa miñnék?
33 Cobras venenosas, ninhada de cobras! Como esperam escapar da condenação do inferno?
34 Akna nasga Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixakue, ají múldigaba shizhixakue, muldetua ishkué ga jañguxakue miñgakaxaldikue. Guanaldixa na, aikuega ezuakueki guaxa miñgualdixa, ezuakueki kaldixa axaldiya guaxa miñgualdixa, ezuakueki mishjuizhaldegeñkaga mipanaldinik kuizhushak miyakldabikshaldixa. Mindakuinekue san san kuíbuldu aldeyauxa kaldiji mineyaldixa.
34 Pois eu lhes mandarei profetas, homens sábios e mestres. Vocês vão matar alguns, crucificar outros, chicotear ainda outros nas
35 Ekí miyatshaldiák, Jateja káguba gauñguenik zhinik kaiga yo, aldéñ akldunamak jian zhekuekue akuaxananauxa shalda maiñ miñgatsaldi ne mimatualdixa. Ai akuaxanekue na, kasak misha Abélki jian atshiji izhogué akuaxá guanane. Guñguenik exa zhinik panane ekí kakuashiñga, nauwibama Sakaldiya, Beldekiyatshi asukuák yo akuaxanane. Eñki Jate axazakuagaldi na aldéñ jika akiyayogeñka na, zhikyokuéñ akuaxanane.
35 Por isso Deus castigará vocês pela morte de todas as pessoas inocentes que os antepassados de vocês mataram, desde a morte do inocente Abel até a de Zacarias, filho de Baraquias, que vocês mataram entre o Templo e o altar.
36 Akna saldiñga ai akuaxanekue shalda na, maiñ kaiga zhekualdabinukakuañ Jateja miñgatsaldi ne mimatualdixa namak ni miñmeñkú.”
36 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: o castigo por tudo isso cairá sobre o povo de hoje.
37 Ekí kakbeyatoshiñga na Duweja ekí guak: “¡Jeldusaldéñ zaldakuañ, mitsá maiñ shalda itshaniñgaba izhokuge! Najateja ají múldigaba naldiñga zʉxaitshixakue miñgakagatshak, maiñki sha kakuí, kakuaxa, atshuake jagi kebushi kakuaxa miñguxa. Naldatshak shentája ají awawakue agikalda sʉkldi numañ katuwamakbé, mitsá juizha naski numañ mimatundana nakzegatshak jiaga, amak mimatuasʉ́ñ najañguamine.
37 Jesus terminou, dizendo:
38 Tu guwíñ. Numañ mimatuasʉ́ñ miñzegakna, Najate mimihezua mimabaja gui na, mimijí kuíbuldu nuk miñkibajaldixa.
38 Agora a casa de vocês ficará completamente abandonada.
39 Ekí miñmeyaldikue. Maiñki ‘¡Jate, nauwijí Sáñkaldaja atsaldí zʉñgakaxaneki, aldéñga zeñ shi jañguí!’ guagakíñgaki mokue natuabináta nzha” na guaxá.
39 Eu afirmo que vocês não me verão mais, até chegar o tempo em que dirão: “Deus abençoe aquele que vem em nome do Senhor!”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 23, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.