Mateus 20

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Guñgueni Duwe Jesúja ekí shizhiyaldá: “Najate jékaldaxa izhukaja káguba kaksanekakueki, sakí jana naldaka miñmeyaldikue. Aiki, ezua tetshi ajáugukuija ají te kalwé xaldeldi jiba axatshaldixakue zhe meñga kuíbulduxa niyal ne.
1 Jesus disse:
2 Amak akzalguake, ezua ldiuwi akzaldakldegauxa akzaldi kakzabiyaldixa izhgakualdi, ají tezhi jeñ jibatshál kakaxá.
2 Ele combinou com eles o salário de costume, isto é, uma moeda de prata por dia, e mandou que fossem trabalhar na sua plantação.
3 ”Guñguenik niuwi jue zegatshake mokue kuíbulduxa neyatshak anuñka ji ajanashagába izhogatukakue katuñguakna,
3 Às nove horas, saiu outra vez, foi até a praça do mercado e viu ali alguns homens que não estavam fazendo nada.
4 ekí kaxaldék: ‘Maiñ jiaga nají te kalwé xaldeldi jiba naxatshate guwíñ. Gualdiake miñzabiyakuauxa miñzabiyaldikue nzha.’
4 Então disse: “Vão vocês também trabalhar na minha plantação de uvas, e eu pagarei o que for justo.”
5 Kakbeñguake amak jiba axajanashál aldé. Guñguenik jiak niuwi muanté, jiak niuwi uñguexáki mokue kuíbulduldi neyatshak, ekíga jiba axatshál jeñ kakaxá.
5 — E eles foram. Ao meio-dia e às três horas da tarde o dono da plantação fez a mesma coisa com outros trabalhadores.
6 ”Guñguenik jiak mokue niuwi agajienaldá kuíbulduxa neyatshak, anuñka ji ajanashagába izhogatukakue katuñguakna ekí kaxaldék: ‘¿Jinak shi maiñki jibatshagáñga niuwi miñneyatók?’
6 Eram quase cinco horas da tarde quando ele voltou à praça. Viu outros homens que ainda estavam ali e perguntou: “Por que vocês estão o dia todo aqui sem fazer nada?”
7 Guake akiyayó: ‘Ni me jiba axatshexañ zʉñgakuañnegakí naldashá.’ Guake ekí kakbeyá: ‘Ake, maiñ jiaga nají te kalwé xaldeldi jiba naxatshál newiñ.’
7 — “É porque ninguém nos contratou!” — responderam eles.
8 ”Guñguenik tuañ zexaldá guapanguake, tetshi ajáugukuija ají nashi jiba gekak ekí akbeyá: ‘Jiba naxatshatonekue nuk kajuizhakua xaldeki ekí agatsaldi kakzabi guwá. Axáñ misha niuwi agajienaldá zegatshak jiba naxatshál nakldekuek makzabiyapanaldinik, kakzabijiñga aldiweki muñshaga jiba naxatshál nakldekuexa yo makzabiyaldí.’
8 — No fim do dia, ele disse ao administrador: “Chame os trabalhadores e faça o pagamento, começando com os que foram contratados por último e terminando pelos primeiros.”
9 ”Guñguake akbenalguamak niuwi agajienaldá jiba axatshál nakldekue misha ezua ldiuwi akzaldakldegauxa akzaldiñgaba ezuak, ezuak kakzabí.
9 — Os homens que começaram a trabalhar às cinco horas da tarde receberam uma moeda de prata cada um.
10 Guñgueni muñshaga jiba axatshapananekue kakzabiyaldá. Kauwizhéñki akldé akzaldi kagasabiyaldixa ajañguane nalgué, zhualduxañga ezua ldiuwi akzaldakldegauxa akzaldiñga nuxa kaxasabí.
10 Então os primeiros que tinham sido contratados pensaram que iam receber mais; porém eles também receberam uma moeda de prata cada um.
11 Ekí iyapanatshakna, tetshi ajáugukui kiejo axaldeshi ekí axaldék:
11 Pegaram o dinheiro e começaram a resmungar contra o patrão,
12 ‘Nasʉñki niuwi zʉnatuwi, naki nuk mijí jiba mixatshiji niuwi zʉñné guane. Ekí ne, jejiékue niñkauwañki aldiwan niuwi agajienaldá aldakldekueki maldé nuxa jiba mixajanashanekue ¿makzabiyauxabeñga shi maldazʉñzabí?’
12 dizendo: “Estes homens que foram contratados por último trabalharam somente uma hora, mas nós aguentamos o dia todo debaixo deste sol quente. No entanto, o pagamento deles foi igual ao nosso!”
13 ”Ekí aldexake ezua aikuekga ekí akiyó: ‘Tu guwá, napebu. ¿Ma nañki ezua ldiuwi akzaldakldegauxa akzaldiñga mikzabiyaldikue zhikbeñkalde naldazhé shi na? Akna mixatshakue nagatsahamak mixatshatogashakú.
13 — Aí o dono disse a um deles: “Escute, amigo! Eu não fui injusto com você. Você não concordou em trabalhar o dia todo por uma moeda de prata?
14 Akna mikzabinuge ipana xaldeki neyabikuká ni gu. Naski aldiwan naxatshapanane jiaga, ma mikzabiyanugauxaga akzabiyaldikue izhgakuxanuge.
14 Pegue o seu pagamento e vá embora. Pois eu quero dar a este homem, que foi contratado por último, o mesmo que dei a você.
15 ¿Azhi nají paldataki sakí gualdikue nakldék guake amak guazhánaka shi maldajañgú? ¿Azhi naski guañ jañgui ezuake akzabiyakue nagatsé guashiñki zʉ́xaita agekuge shaldaki mauldí shi mikzék?’ na tetshi ajáugukuija axaldexá.”(Mt 20.1-15)|src="Ko_Mt_20.1-15.tif" size="col" loc="best 3-6 or up to 8" copy="Michael Harrar"
15 Por acaso não tenho o direito de fazer o que quero com o meu próprio dinheiro? Ou você está com inveja somente porque fui bom para ele?”
16 Ekí guaguenik ekí jiaga zʉñmeyá: “Akze, miñmenugamake, ai itsaldagálde axajankakue nanaldixa, Jate sanegeñkaki akldé akzekue naldaldixa. Ekíga na, kaiga akldé akzé axajankakue nanaldixa, Jate sanegeñkaki aguáñ akzekue naldaldixa nakldá. [Akze, Jatejañga matshuwi nekue kaksanexaldiamak axaldagakue kakbeyatshak jiaga, matshuwi axaldagasʉ́ñ kakzegéñ zhinik na anuñka me kezhgakuka ne awatuñshixa nakldá.]”
16 E Jesus terminou, dizendo:
17 Ekí shizhiyatogueniki Jeldusaldéñka neñkága na, Duwe Jesúja 12 shi kagitixakuañgaba san zʉnauldeñgueni ekí zʉñmeyá:
17 Quando Jesus estava subindo para Jerusalém, chamou os discípulos para um lado e falou com eles em particular, enquanto caminhavam. Ele disse:
18 “Kaigaki Jeldusaldéñka na neyañkapán. Exaki nas Jatetshi Asukuága ixagabaldekldugek nezhakuashi, Jatek múldigaba agaskaitshixakuetshi sáñkaldakuek, guiyaba shizhixakuek naxaxexaldinik, shuigakue nagatsé axaneyaldaxaldixa.
18 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
19 Ekuejañga na, nauwisaná juldiú naldagáldekuek naxaxexaldixa. Kauwizhéñki naziyajokldexaldixa, kuizhushak nagaldabikshaldixa, kaldixa naxaldiya nakuaxaldixa nakldá. Ekí nakuaxa guanaldixa jiak, maiguake mokue izhgaldaxaldikue niyó” na zʉñmeyá.
19 e o entregarão aos não judeus. Estes vão zombar dele, bater nele e crucificá-lo; mas no terceiro dia ele será ressuscitado.
20 Guñgueni Zebedeyutshi asewáki asukuákue mozhua nasʉñ nañga agatsé Juañ, Santiaku nañga Duwek axaldagueni ezua akshishaldiamak nuldu axayó.
20 Então a mãe dos filhos de Zebedeu chegou com os seus filhos perto de Jesus, curvou-se e pediu a ele um favor.
21 Ekí tuatshakna Duweja:
21 — O que é que você quer? — perguntou Jesus. Ela respondeu: — Prometa que, quando o senhor se tornar Rei, estes meus dois filhos sentarão à sua direita e à sua esquerda.
22 Guakna ekí kakiyó:
22 Jesus disse aos dois filhos dela: — Podemos! — responderam eles.
23 Guake Duweja ekí kakbeyá:
23 Então Jesus disse:
24 Ekí akshishaté kaldukatshak shi kagitixa 10 kaldekuañki ni nauwa zʉñnunazhá.
24 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, ficaram zangados com os dois irmãos.
25 Guakna Duweja saldiñga zʉnajuizhakui ekí zʉñmeyá:
25 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
26 Ekí ne, maiñ zʉnake ekíga naldagábaki, mieldeke akldé miñzaldana miñzexaldiake, aike aguáñ zhikzukui, axautshikue kaxazauwakue miñgatsé.
26 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
27 Ekibeñga na, mieldeke akaldak miñzé mimatundana miñzexaldiake, ake, saldiñgatshi nashi nuxa izhogakue miñgatsé.
27 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de vocês.
28 Akze, nas Jatetshi Asukuága ixagabaldekldugek jiaga, axautshikue naxazauwaldiamak jai kagik nagazhánuge. Ne naski kaxazauwal naklduge. Ekí kaxazauwiñga na, matshuwi káguba sha ajanashixa shalda kesabiyaldikuamak shuixal naklduge nakldá.
28 Porque até o
29 Ekí nejiñga na, kuíbuldu Jeldikóxa zʉxaitañkaldogueñki, káguba duwá zhikzhe zʉñgapa aldeyaldá.
29 Quando Jesus e os discípulos estavam saindo de Jericó, uma grande multidão seguia Jesus.
30 Ai jiúñgulda xezhakga na mozhua sigí uba isékue izhoguekueja Duwe zʉxaitatuka aldukañguakna saldiñgaja nukandana agatsaldi ekí iyaxauldaldá:
30 Dois cegos, sentados na beira do caminho, ouviram alguém dizer que ele estava passando e começaram a gritar: — Senhor,
31 Ekí kauldaté aldukatshakna, kágubakuejañki ekí kaxaldék:
31 A multidão os repreendeu e mandou que calassem a boca, mas eles gritaram ainda mais: — Senhor, Filho de Davi, tenha pena de nós!
32 Ekí aldegaté nukañguake, Duwe neyatogué agaldagueniki uba isékue axaldaxal kaxaldegueni ekí kaklduká:
32 Então Jesus parou, chamou os cegos e perguntou:
33 Guake akiyayó:
33 — Senhor, queremos poder enxergar! — responderam eles.
34 Guñguake Duweja guañ kajañgui na, ubak kaugikepañguatshaga na uba kekukshá. Guake Duwek axapa aldeyaldá na akuá.
34 Jesus teve pena dos cegos e tocou nos olhos deles. No mesmo instante eles puderam ver e então seguiram Jesus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.