Mateus 18

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Atshak niuwañga na, nasʉñ shi kagitixakuañ Duwek kaxaldaguenik ekí akldukáñkalde:
1 Nessa ocasião, os discípulos vieram a Jesus e perguntaram: “Afinal, quem é o maior no reino dos céus?”.
2 Ekí kakldukañguake, Duweja ezua sukua nauwikenáñ akldagueni
2 Então Jesus chamou uma criança pequena e a colocou no meio deles.
3 ekí guak:
3 Em seguida, disse: “Eu lhes digo a verdade: a menos que vocês se convertam e se tornem como crianças, jamais entrarão no reino dos céus.
4 Ekí nakna Jateja tuwiñki, mieldekueki jalde sukua aguáñ zhikzukuamakbe zhikzukuxakue na aldéñ kaksanekakuañga akldé kakzé katuñka nakldá.
4 Quem se torna humilde como esta criança é o maior no reino dos céus,
5 Ekibeñga na, mieldeke nagapa mineyéñ zhinik ezua sukua jejié jana ne mipanatshaga, nas jiaga nepanamine naldaldixa nakldá.
5 e quem recebe uma criança como esta em meu nome recebe a mim.”
6 ”Ne mieldejañki ezua nepanane ai itsaldagálde axajanka sha atshishaldiák, ¡mitsá atemajañ guiyaba tualdixa ne! Akna ni me ijuldukshazháldiamak, akldé janshibé aldéñga ezua jagi atema gakldak zhikldiya gualdiniki ni izhgatushi shuixaldiamak níbuni juit zaldi akuateyakue.
6 “Mas, se alguém fizer cair em pecado um destes pequeninos que em mim confiam, teria sido melhor ter amarrado uma grande pedra de moinho ao pescoço e se afogado nas profundezas do mar.
7 ”Akze namak, jai kagik kágubakueki jiyájañgaba kejuldukshi, sha ajanashindana kakzukualdixaga, ne mieldejañki ezua ijuldukshi, sha atshishaldiák, ¡wau wau wau aiki mitsá atemajañ guiyaba tualdixa ne!
7 “Quanto sofrimento haverá no mundo por causa das tentações para o pecado! Ainda que elas sejam inevitáveis, aquele que as provoca terá sofrimento ainda maior.
8 ”Ekí nakna, jigabá sha atshindana miñzukuxa, mimakjieñguakaga mitualdiake, uteji izhgajuekuakue miñgatsé. Akna káuxalda azhi kasa sha atshindana miñzukuxá naldaldiake, axaldáñga izhbeñgua, uteya miñguxá jana atshakue. Akze, atabañki gulda azhi kasa misʉ́ñze jékaldaxa mijuldunaldiák, akldé janshibé naldaldixa. Ne sha atshalga minoxaldiake, mozhua káuxalda, mozhua kasa nañga Jateja guksé sanazhéñka mimaguteyaka ni mitú.
8 Portanto, se sua mão ou seu pé o faz pecar, corte-o e jogue-o fora. É melhor entrar na vida eterna com apenas uma das mãos ou apenas um dos pés que ser lançado no fogo eterno com as duas mãos e os dois pés.
9 Ekíga na, mimijí ubaki sha atshindana miñzukuxá naldaldiake axaldáñga ishkuiya, uteya miñguxá jana atshakue. Akze, atabañki uba misʉ́ñze jékaldaxa mijuldunaldiák, akldé janshibé naldaldixa. Ne sha atshalga minoxaldiake, mozhua uba nañga Jateja guksé sanazhéñka guiyaba tu za nogakueñka mimaguteyaka ni mitú.
9 E, se seu olho o faz pecar, arranque-o e jogue-o fora. É melhor entrar na vida eterna com apenas um dos olhos que ser lançado no inferno de fogo com os dois olhos.
10 ”Akna nepananekue ai itsaldagálde axajankakue aguáñ kakzekue katuwi guamiñnegak, muldetua numañ miyatualdí. Akze, ekí miñmeyaldikue: Ai nepananekueki Jatejañga aldéñ guaklde uldeñkakuek numañ agatuál gaxanekuejañki ekue shalda na aldesañ akbeyal axaldaxal nuka. [
10 “Tomem cuidado para não desprezar nenhum destes pequeninos. Pois eu lhes digo que, no céu, os anjos deles estão sempre na presença de meu Pai celestial.
11 Guatshak nas Jatetshi Asukuága ixagabaldekldugeke mieldekue Najatek agitshuaná guanekue mokue nakzaldi, kezhañgashi, kekualdaldikuamak kagik naklduge nakldakú.]
11 E o Filho do Homem veio para salvar os que estão perdidos.”
12 ”¿Sakí shi mijañgú? Ezua sigíja jubeju 100 axaldé ne, ezuamé akbena agitshuizha guanake, ¿jubeju matshuwi (99) nekue za na gaxaldiñga maja gueniki ezuamé agitshuanane za niyal ne atshazháka shi na?
12 “Se um homem tiver cem ovelhas e uma delas se perder, o que vocês acham que ele fará? Não deixará as outras noventa e nove nos montes e sairá à procura da perdida?
13 Namak miñmeyaldikue. Amak nijiñga akzá gualdiake, zʉ́xaita zeñ itshanaldixa. Akze, jubeju 99 agitshuanazhánekue shaldaki mitsá zeñ itshanka guashiñki, ezuamé akbena agitshuanane mokue akzane shalda guana akaldak zeñ itshanaldixa nakldá.
13 E, se a encontrar, eu lhes digo a verdade: ele se alegrará por causa dela mais que pelas noventa e nove que não se perderam.
14 Akze, jubeju numañ tuñkaja ni ezua agitshuanasʉ́ñ kajañguamakbeñga na, Nauwijate jékaldaxa izhukajañga nepananekue ai itsaldagálde axajankakue ni ezua agitshuani, agijuldunakue kajañguakí giemi nakldá.(Mt 18.12-13; Lk 15.3-6)|src="KO_MAT_18.12-13.tif" size="col" loc="best before 12" copy="Mardty Anderson"
14 Da mesma forma, não é da vontade de meu Pai, no céu, que nenhum destes pequeninos se perca.”
15 ”Mitságaba ezua mimijanameñga nazipanane sha miñkatshaldiák ekí miyatshaldí. Axáñ misha mañgaba aldéñ na za ishkazguaxal maxaldeyatshak, “sha naxatshamalde nakldá” izhgastuñshi maxaldexaldí. Ai mixaldukshi na, sha mixatshane masha gualdiake, mokue ma na ishkaldaldakuamak kualdikshá makualdixa.
15 “Se um irmão pecar contra você, fale com ele em particular e chame-lhe a atenção para o erro. Se ele o ouvir, você terá recuperado seu irmão.
16 Ne, maldukazhá, sha atshane majasʉ́ñga akzexaldiake, ezua azhi mozhua nagapa neñkakuega e nugeñka migapa kauldeyakue. Jinake ekí atshakue naldakí. Jatetshi múldigaba sezhekldamake mieldeja ezua agatsé izhguagatogatshak, mozhua azhi maigua nukanamak nekue na, za na agatsé guakbildaka naldaldixa guaka nak.
16 Mas, se ele não o ouvir, leve consigo um ou dois outros e fale com ele novamente, para que tudo que você disser seja confirmado por duas ou três testemunhas.
17 Ne ekue jiaga axaldukasʉ́ñ akzeshi, sha atsha mashasʉ́ñga akzexaldiake, nazipananekue izhajuizhaldegeñka kakbeyakue. Guatshak ekueja aksanegatshak jiaga nukasʉ́ñ akzeshi, sha atsha mashazhá gualdiák zʉnake Jate jañguazhé azhi sáñkaldak akiyalzabine tusheshi zhiksuika janañga nuxa katuwi kaxaldaldakue miñgatsaldaldixa nzha.
17 Se ainda assim ele se recusar a ouvir, apresente o caso à igreja. Então, se ele não aceitar nem mesmo a decisão da igreja, trate-o como gentio ou como cobrador de impostos.
18 ”Namak miñmeyaldikue. Maiñ jai kagik jiki “atshasé nzha” miñguaxaldiake, ake, jékaldaxa jiaga ekíga ajañguane naldaldixa. Ekibeñga na, jai kagik jiki “janshibé atshakuega nzha” miñguaxaldiake ake, jékaldaxa jiaga ekíga ajañguane naldaldixa nzha.
18 “Eu lhes digo a verdade: o que vocês ligarem na terra terá sido ligado no céu, e o que desligarem na terra terá sido desligado no céu.
19 ”Ekí jiaga miñmeyaldikue: Jai kagik mozhua naldi muldetua ishkualdi Najate jékaldaxa izhukak ji miyakshishaldiák, akshishaminamak miñkatshaldixa.
19 “Também lhes digo que, se dois de vocês concordarem aqui na terra a respeito de qualquer coisa que pedirem, meu Pai, no céu, os atenderá.
20 Jinake naldakí. Mitságaba mozhua azhi maigua nagapa mineñkakue minahéñ zhinik mishjuizhaldegatshak, nas naldiñga mimikenáñ izhokuge nak.
20 Pois, onde dois ou três se reúnem em meu nome, eu estou no meio deles”.
21 Guñgueni Péguldujañki Duwek axaldagueni ekí aklduká:
21 Então Pedro se aproximou de Jesus e perguntou: “Senhor, quantas vezes devo perdoar alguém que peca contra mim? Sete vezes?”.
22 Guake Duweja akiyó:
22 Jesus respondeu: “Não sete vezes, mas setenta vezes sete.
23 Ai shaldaga zʉñmeji na, Duwe Jesúja ekí shizhiyaldá: “Najate jékaldaxa izhukaja káguba kaksanekakueki sakí jana naldaka miñmeyaldikue: Aiki ezua sáñkalda ají nashikueja mitsá akzabiyakue agatsé kakshishaldiéñ zek.
23 “Portanto, o reino dos céus pode ser comparado a um senhor que decidiu pôr em dia as contas com os servos que lhe deviam.
24 Ekí atshapanatshak, axáñ misha ezua akldé zabiyakue agatsé akualdák. Ejañki izatasá zalda shaldá akizhuka.
24 No decorrer do processo, trouxeram diante dele um servo que lhe devia sessenta milhões de moedas.
25 Ekí shaldá akizhoguakna, zabí guashi axaldaldakí giemi tuñguake sáñkaldaja ekí niuwi ge: ‘Nají nashi, saldiñga ji axaldauxa nabagisaji, aldéñ, asewá, ají sukuakue juizhi ezuatshi nashikue za izhoxaldiamak nabesá guwíñ. Ekíki ji nakzabiyakue agatsé nauwa nuxaki ipanaldikuamak.’
25 Uma vez que o homem não tinha como pagar, o senhor ordenou que ele, sua esposa, seus filhos e todos os seus bens fossem vendidos para quitar a dívida.
26 ”Ekí akualdixa nukajake, nashi ají sáñkalda stak nuldu axayoshi, izhgajiezhi ekí agakuañnék: ‘Guañ naguani nauwa jinaktú makualdí. Mitsá mikzabiyakue niyaldikuenik auxaga mikzabiyaldikuega nzha.’
26 “O homem se curvou diante do senhor e suplicou: ‘Por favor, tenha paciência comigo, e eu pagarei tudo’.
27 Ekí agakuañneguakna, ají sáñkaldaja guañ aguaniñga ‘mitsá nakzabiyakue migatsé ne, auxaga éegaba mixabetá ni gukú’ axaldegueniki ‘neyabikuká ni gu’ akbeyá.
27 O senhor teve compaixão dele, soltou-o e perdoou-lhe a dívida.
28 ”Nalgué ai nashi exa zhinik neyatogueñki, ezua ajanameñga sáñkaldatshi nashiga anuñka nuxa ají shaldá akizhuka akldabí. Aldéñ zʉnake kamañ naldi gakldak ziñ guaxaldixa jana gui ekí axaldék: ‘Shaldá mitenogauxa nuk nakzabí guaté maldokldék.’
28 “No entanto, quando o servo saiu da presença do senhor, foi procurar outro servo que trabalhava com ele e que lhe devia cem moedas de prata. Agarrou-o pelo pescoço e exigiu que ele pagasse de imediato.
29 Ekí nukajake shaldá akizhukaja nuldu axayoshi ekí agakuañnék: ‘Guañ naguani nauwa jinaktú makualdí. Mitsá mikzabiyakue nuk mikzabiyaldikuega nzha.’
29 “O servo se curvou diante dele e suplicou: ‘Tenha paciência comigo, e eu pagarei tudo’.
30 Ekí agakuañnegatshak jiaga nukagábaki, akzabiyazhá guane shalda kiejo guane kalseldi mexal guak. Auxaga akzabiyakíñgaki eniñga izhogakue guak.
30 O credor, porém, não estava disposto a esperar. Mandou que o homem fosse lançado na prisão até que tivesse pago toda a dívida.
31 ”Ekí zeklde atuatshakna, sáñkaldatshi nashikueki matshuwi shañgá kakzeguakna, kauwijí sáñkaldak zekldauxa agabeyal aldé.
31 “Quando outros servos, companheiros dele, viram isso, ficaram muito tristes. Foram ao senhor e lhe contaram tudo que havia acontecido.
32 Guñguake sáñkaldaja ají nashi guañ itshanazháne agixauldal guagueni axaldagatshak ekí axaldék: ‘Ma nají nashi shane ni matuñkú. Mañki nagakuañnék makuñguake, mitsá nakzabiyakue migatsalgué auxaga éegaba mixabetá guanuge.
32 Então o senhor chamou o homem cuja dívida ele havia perdoado e disse: ‘Servo mau! Eu perdoei sua imensa dívida porque você me implorou.
33 Ne nas guañ miguananugamakga, ¿ma zhinik ezua nají nashiga shaldá mikizhuka nalgué ekíga guañ jañguakue migatsaldazhá shi guaná?’
33 Acaso não devia ter misericórdia de seu companheiro, como tive misericórdia de você?’.
34 Axaldegueni ají nashi ekí atshane shalda nusá akzukui na auxaga akzabiyakíñgaki kalse aksuikuekueja guiyaba kaxañ atuñshatoxaldiamak ge na gua.”
34 E, irado, o senhor mandou o homem à prisão para ser torturado até que lhe pagasse toda a dívida.
35 Duweja ekí guagatoguenik ekí jiaga guak:
35 “Assim também meu Pai celestial fará com vocês caso se recusem a perdoar de coração a seus irmãos”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.