Mateus 16

Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Guatshak paldiseyukue, saduseyukue na Duwe Jesú atuál aldeyatshak akuajaldiamak kakldeshi ekí axaldék:
1 Alguns fariseus e alguns saduceus foram falar com Jesus. Eles queriam alguma prova contra ele e por isso pediram que ele fizesse um milagre para mostrar que o seu poder vinha mesmo de Deus.
2 Guake Duwejañki ekí nuxa kakiyó:
2 Mas Jesus respondeu:
3 Ekíga na, muñshak niuwi aktabé guatshak jiak, mauwigá zexaldiake “níxalda zek guaka tiuwi” miñguaka naldashá. Akze, maiñki alnobaxa, mauwik me níxalda zexaldixa azhi niuwi stualdixaki tuminaka. Naldatshak, kaiga ldiuwañ nas atshaté, shizhiyaté minatuatshak jiaga, Najateja ji mimatuñshindana akzeka ¿sakí shi tuakí miné jana miñgajienakí na?
3 E, de manhã, cedo, dizem: “Vai chover porque o céu está vermelho-escuro.” Olhando o céu, vocês sabem como vai ser o tempo. E como é que não sabem explicar o que querem dizer os sinais desta época?
4 Akze, maiñ sha miyatshixakue, Jate za akldé akzamakga akzukui izhoxabínekuek na Saldiñga netshi Jateja kagik nakaxanamak ne mimatuñshaldikuamake, mokue ezua janshizhe ajanashaté tu guabínamak miñkatshakuega minakshishatshak, ezua za mimatuñshaldikue. Eñki Najateja nauwibama Junás atshishanamaga nuxa mimatuñshaldikue nakldá —kakbeñguenik exa zhinik ne na gua.
4 Como o povo de hoje é mau e sem fé! Vocês estão me pedindo um milagre, mas o milagre de Jonas é o único sinal que lhes será dado. Então ele saiu e foi embora.
5 Duwe Jesú nasʉñ shi kagitixakuañ nañga niwa ataba niñkauwa kakbateguenik katuatshake pañ gakualdixa zʉñjuizhá guane tu.
5 Quando os discípulos atravessaram para o lado leste do lago, esqueceram de levar pão.
6 Gueni Duweja ekí zʉñmeyá:
6 Jesus disse:
7 Ekí zʉñmeyatshak, ataba atabañ zhinik ekí zhikbeñkalde:
7 Aí os discípulos começaram a dizer uns aos outros: — Ele está dizendo isso porque não trouxemos pão.
8 Guatshake Duwejañki sakí zhikbeyañkalduka akualdi na ekí zʉñkaldék:
8 Jesus ouviu o que eles estavam dizendo e perguntou:
9 ¿Kaiga jiaga me naugé, sakí atshanaka miñgajienakíñga shi na? ¿Mitsáte shi jatshiwa pañ matshuwi zhikldekshanuge káguba matshuuwi 5.000 nekue asatshak jiaga, abanegaba mitsá nuldi jialda kuashamine be miñgisegakí na?
9 Ainda não entenderam? Não lembram dos cinco pães que eu parti para cinco mil homens? Quantos cestos vocês encheram?
10 Ekíga na, ¿mitsáte shi kugua pañ matshuwi zhikldekshanuge káguba matshuuwi 4.000 nekue asatshak jiaga, abanegaba mitsá nuldi jialda kuashamine shi na?
10 E aqueles sete pães para quatro mil homens? Quantos cestos vocês encheram?
11 Ne ¿sakí shi pañ shalda miñmeyakí nokugé jiaga miñgajienazhá gua? Akna mokue ekíga miñmeyaldikue: Be noshi, paldiseyukue, saduseyukueja pañ ishkishshixa axajiuxa miñkajiuwi guakuak numañ miyatualdí.
11 Vocês não entendem que eu não estou falando a respeito de pães? Tenham cuidado com o fermento dos fariseus e dos saduceus!
12 Ekí mokue zʉñmeyatshakna sakí zʉñmeyatuka zʉñnék. Aldéñki pañ ishkishshixak be axaldogakue zʉñmeyatshake pañ shalda zʉñmeyagábaki, paldiseyukue, saduseyukue sakí agatsaldi shizhaldixak zʉnake be axaldoshi, numañ atuakue zʉñgatsé na zʉñmeyá.
12 Então os discípulos entenderam que ele não estava dizendo que tivessem cuidado com o fermento usado no pão, mas com os ensinamentos dos fariseus e dos saduceus.
13 Guñgueniki kuíbuldu Sesaldeya, Pildipu baxe kaldeyatshak, Duweja nasʉñ shi kagitixakuañ ekí zʉñnuká:
13 Jesus foi para a região que fica perto da cidade de Cesareia de Filipe. Ali perguntou aos discípulos:
14 Zʉñnukañguake ekí akiyoñkalde:
14 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é Jeremias ou algum outro
15 Guñguake:
15 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus.
16 Guñguake Simóñ Péguldujañki akiyó:
16 Simão Pedro respondeu: — O senhor é o
17 Ekí akiyokuakna ekí akbeyá:
17 Jesus afirmou:
18 Akna nas míñgaki ekí mikbeyaldikue: Mañki Péguldu maldé, aiki “jagiga” guashi. Akze, mañki sakí nashaldá namak nakuakbaldéki jagi abuwa jana nek kama kakukshi najíkueki keshjuizhakualdikue. Akze, nas naldi nagapa neñkakueki kakuiyakshi, kama kakukshaldikue nakna, ni jisé ni shuixaja jiaga kagubiyaka atuazhíta nzha.
18 Portanto, eu lhe digo: você é Pedro, e sobre esta pedra construirei a minha Igreja, e nem a morte poderá vencê-la.
19 Nasga na yabi migeshi jana káguba Najateja aksanekakueki maksanexaldiamak niuwi migexaldikue. Ekí niuwi migeshi na, jai kagik ma jiki “atshasé nzha” makuaxaldiake ake, jékaldaxa jiaga ekíga ajañguane naldaldixa. Ekibeñga na, jai kagik ma jiki “janshibé atshakuega nzha” makuaxaldiake ake, jékaldaxa ekíga ajañguane naldaldixa nzha.
19 Eu lhe darei as chaves do
20 Ekí guaguenik Saldiñga netshi Jateja ezua zʉnekualdal gaxaldixa guakldaneki Duweja aldéñ “aiga ne” ni mek akbeyasé na niuwi zʉñgexá.
20 Então Jesus ordenou que os discípulos não contassem a ninguém que ele era o Messias.
21 Atshak zhinik na, Duwe Jesúja nasʉñ shi kagitixakuañ ekí zʉñmeyaldá:
21 Daí em diante, Jesus começou a dizer claramente aos discípulos: — Eu preciso ir para Jerusalém, e ali os líderes judeus, os chefes dos sacerdotes e os
22 Ekí zʉñmeyatshakna, Péguldujañki Duwe nauwa agajué zeñka uldeñgueniki ekí axaldexaldá:
22 Então Pedro o levou para um lado e começou a repreendê-lo, dizendo: — Que Deus não permita! Isso nunca vai acontecer com o senhor!
23 Ekí axaldegatshak Duweja akizhikbateguenik ekí axaldék:
23 Jesus virou-se e disse a Pedro:
24 Guñguenik saldiñga nasʉñ shi kagitixakuañ ekí zʉñmeyá:
24 E Jesus disse aos discípulos:
25 Jinake ekí miñmeyakí. Mieldeki jai kagik izhoxa za akldé akzé jañgui, nagapa neyasʉ́ñ akzekáki shuigatshak jékaldaxa izhoshiñga izhogazháldixa. Ekí ne, mieldeki nas shalda shuigaka izhgakuxaldiák zʉnake, jékaldaxa izhoshiñga izhoxaldixa nakldá.
25 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
26 ”Ekibeñga na, mieldeke káguba kagik zhekuauxa guashiñki zhakaldak jika axaldaldi jiaga, shuigatshake jékaldaxa izhoshiñga izhogagába, guiyaba tu za nogakueñka neyaldixaga ne, ¿jiñ shi axaldanekue axazauwaldixa na? Ekíga na, mashuigatshake jékaldaxa izhoshiñga mizhoxaldiamake ¿ji shi zabimildaka na?
26 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira? Pois não há nada que poderá pagar para ter de volta essa vida.
27 Ne nas Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge guaklduge uldeñkakue juizhiñga Najatetshi zʉ́xaita muñshí zalda nañga mokue kagik naxaldikue niyó. Ekí naxaldatshaga na kágubakue ezua, ezua sakí agatsaldi ajanashiji ashekuane katualdikuenik kagatsahauxabé kaxatshaldikue.
27 Pois o
28 Akze, namak miñmeyaldikue. Anuñka miné jai izhoxabinukakuañ shuigagá minoxaldieñga maiñ naldi nas Jatetshi Asukuága ixagabaldekldugek kágubakue kaksanegapankuge minatualdixaga nakldá.
28 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de verem o Filho do Homem vir como Rei.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 16, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.