Mateus 15
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Guñgueni anuñka paldiseyukue, guiyaba shizhixakue na Jeldusaldéñ zhinik nakldekueja Duwe Jesúk axaldagueni ekí agalduká:
1 Então alguns fariseus e alguns mestres da Lei vieram de Jerusalém para falar com Jesus e lhe perguntaram:
2 —Shi migitixakueki ¿jinak shi nauwibamakueja sakí atshakue zʉñgatsé guakldanamak ajanashakí na? Jinake ekí mikbeyakí. Kauwizhéñki nauwibamakueja zagáñga sakí agatsaldi káuxalda itshizha xalde zakue guaka ne amak itshizhagába, asaxa nak.|src="LB00280B.TIF" size="col" loc="(Mt 15.2; Mlk 7.2) " copy="LB"
2 — Por que é que os seus discípulos comem sem lavar as mãos, desobedecendo assim aos ensinamentos que recebemos dos antigos?
3 Guake Duweja ekí kakiyó:
3 Jesus respondeu:
4 Jinak ekí miñmeyakí. Jateja ekí atshakue guaka: “Mijate, mijaba akzé jañgui, kaxabetakue. Mieldejañki ajate, ajaba aguldiji, nusa agatsaldi sha axaldexaldiake shuigakue agatsaldaldixa nakldá.”
4 Pois Deus disse: “Respeite o seu pai e a sua mãe!” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
5 Ekí guiyaba zʉñkabajane ne, maiñ zʉnake kágubakuek ajaba, ajate kaxabetazháldi, janshibeñga ekí axaldegaka shi miyaxaldixa: “Nas migaunekldaka naxaldé ne nuk Jatekgaba agexaldikue janaktú guanuge nakna, migaunegazhánaka ni atuñkú.”
5 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, em sinal de respeito, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
6 Akna mieldeki ekí atshaldixa nexaldiake, maiñ ajatekue axabeti agaunegakue kaksanexabíne. Ekí mimisanákueja atshakue shi miñkaldiyanamak atshiji na, Saldiñga netshi Jateja ají múldigabak sakí atshakue guaká niñkauwañki akzukuabiñsáni atshashibiná.
6 então não precisa ajudar os seus pais. Assim vocês desprezam a mensagem de Deus para seguir os seus próprios ensinamentos.
7 Maiñki Jatek amak miyatshixa ga abeldashi mizhekue nakna, Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Isaiyaja sakí miyatshaldixa guashi gauwanamak miyatshixa:
7 Hipócritas! Isaías estava certo quando disse a respeito de vocês o seguinte:
8 “Jejié kágubakueki múldigabak nuxa naxabetixakue ga naxazakuakakue.
8 “Deus disse:
9 Akna axesé nuxa akldé nakzamakga nagazukuxakue.
9 A adoração deste povo é inútil,
10 Gueniki Duweja káguba duwá zhikzhe zhekualdekue axaldagakue kakbeyeni ekí kakbeyá:
10 Jesus chamou a multidão e disse:
11 Jateja tuwiñki, kágubaja jigabá kaxak ishkáu gajéñ zhinik nuxa akzaldakuazháka tuñka. Akze, kaxak zhinikga jiak, ji múldigaba nusagatsaldi guagéñ zhinik guana zhikzaldakuxa tuñka nakldá.
11 Não é o que entra pela boca que faz com que alguém fique
12 Ekí guaguake, nasʉñ shi kagitixakuañ Duwe kaxaldagueni ekí akbeñkalde:
12 Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Sabe que os
13 Guake ekue shalda ekí zʉñmeyá:
13 Jesus respondeu:
14 Akna paldiseyukue katuagába. Kauwizhéñki ekí jana nekue: Aiki ezua uba iséja ajanameñga uba isé jiúñguldak uldeyazháka. Azhi amak uldenake mozhuañga nusa zeñ kapenaka naldashá.
14 Não se preocupem com os fariseus. São guias cegos. E, quando um cego guia outro, os dois acabam caindo num buraco.
15 Guake Péguldujañki ekí Duwek aklduká:
15 Então Pedro pediu: — Explique para nós aquilo que o senhor disse antes.
16 Guake zʉñkiyó:
16 Jesus disse:
17 Azhi, ¿sakí shi miñgajienakí na? Saldiñga kaxak ishkáu miñgaldinik dzhizhaldi migatanaldinik ganukshaja egaba zʉxaitshixa naldashá.
17 O que entra pela boca vai para o estômago e depois sai do corpo.
18 Ekí ne, kaxak múldigaba akzʉxaitixaki aldunaxa zhinik akzʉxaitashá. Akna ji múldigaba nusagatsaldi guagéñ zhinik guana zhikzaldakuxa ne Jatejañki tuñka nakldá.
18 Mas o que sai da boca vem do coração. É isso que faz com que a pessoa fique impura.
19 Jinake ekí miñmeyakí. Kágubaja aldunaxa zhinik guana saldiñga sha atshaldixa janaktuatuka. Exa na, nusagatse jañgui, axautshi guaxa atshaldixa, asewá naldagálde na askuildexaldixa, abuá na atsha guasʉ́ñzamak ajanashaldixa janaktuatuka. Exaga na, tushexaldixa, naldagálde zukuaxaldixa, axautshi nalda aguaxaldixa janaktuatuka.
19 Porque é do coração que vêm os maus pensamentos, os crimes de morte, os adultérios, as imoralidades sexuais, os roubos, as mentiras e as calúnias.
20 Saldiñga ekí nusagatse atshá guana, Jateja tuwiñki, káguba akzaldakuxa tuñka. Ekí ne, nauwibamakueja káuxalda sakí agatsaldi itshizhakue akuagamak itshizhagába, egaba gakue ga atshéñ zhinik nuxa káguba akzaldakuxa Jatejañki tuazhé nakldá.
20 São essas coisas que fazem com que alguém fique impuro. Mas comer sem lavar as mãos não torna ninguém impuro.
21 Ekí zʉñmeñgueni Duwe Jesú exa zhinik neñgueniki Tildu, Sidóñ baxe ne.
21 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto das cidades de Tiro e de Sidom .
22 Exaki ezua munzhi nauwisaná juldiú naldagálde Kanáñ zaldaga na Duwe Jesú axaldagueni, ekí jaldáñ ixauldá:
22 Certa mulher cananeia, que morava naquela terra, chegou perto dele e gritou: — Senhor,
23 Ekí agakuañnegatshak jiaga, Duweja ni nauwa akiyokuazhá. Ekí katuakna nasʉñ shi kagitixakuek axaldashi ekí agakuañnekalde:
23 Mas Jesus não respondeu nada. Então os discípulos chegaram perto dele e disseram: — Mande essa mulher embora, pois ela está vindo atrás de nós, fazendo muito barulho!
24 Guake ekí guak:
24 Jesus respondeu:
25 Ekí guagatshak jiaga, ai munzhiki Duwe axaldagueni, nuldu axayoshi ekí agakuañnék:
25 Então ela veio, ajoelhou-se aos pés dele e disse: — Senhor, me ajude!
26 Guake Duweja ekí akiyó:
26 Jesus disse:
27 Ekí akbeyatshakna munzhijañki ekí akiyó:
27 — Sim, senhor, — respondeu a mulher — mas até mesmo os cachorrinhos comem as migalhas que caem debaixo da mesa dos seus donos.
28 Guake Duweja ekí akiyó:
28 — Mulher, você tem muita fé! — disse Jesus. — Que seja feito o que você quer! E naquele momento a filha dela ficou curada.
29 Duwe Jesú exa zhinik neñgueniki mokue niwa Galdildeyaxa neyatshak axezhaldi mizhiji, gaxa akshá zeñka nitshigueniki exa yaté.
29 Jesus saiu dali e foi até o lago da Galileia. Depois subiu um monte e sentou-se ali.
30 Exaki káguba duwá zhikzhe axaldagatshak se akzegagáldekue jiaga akualdák. Aikueki muldetua neyagáldekue, kalda axazauwagáldekue, uba isékue, zukuagagáldekue, mulbatá sha sha akzekakue juizhi Duwe stak matshuwi akualdaxake, nuk se kakzukuá.
30 E foram até Jesus grandes multidões levando coxos, aleijados, cegos, mudos e muitos outros doentes, que eram colocados aos seus pés. E ele curou todos.
31 Ekí se kakzukuatshakna, zukuagagálde nanekue zukuaxaldá, kalda axazauwagálde nanekue janshi kakzék, muldetua neyagálde nanekue neyaldá, uba isé nanekue stualdá. Ekí atuatshakna kágubakueja “¡sakí ekí Duweja se kakzukuxá!” kakldeshi na, Saldiñga netshi Jate, nauwisaná juldiútshi Ajatega za akaldak akzamakga na agazukuá.
31 O povo ficou admirado quando viu que os mudos falavam, os aleijados estavam curados, os coxos andavam e os cegos enxergavam. E todo o povo louvou ao Deus de Israel.
32 Ekí káguba duwá zhekualgueñga na, Duweja nasʉñ shi kagitixakuañgaba zʉnajuizhakui ekí zʉñmeyá:
32 Jesus chamou os seus discípulos e disse:
33 Ekí zʉñmeyatshakna ekí akbeyáñkalde:
33 Os discípulos perguntaram: — Como vamos encontrar, neste lugar deserto, comida que dê para toda essa gente?
34 Guake Duweja zʉñnuká:
34 — Quantos pães vocês têm? — perguntou Jesus. — Sete pães e alguns peixinhos! — responderam eles.
35 Ekí kakbeñguake Duweja káguba duwá zhikzhe nakldekue “jeñ yaté shi akuí.”
35 Aí Jesus mandou o povo sentar-se no chão.
36 Guagueniki Duweja pañ kugua, pikáu abuldu na zhiksuigueniki Jatek ai shalda “zeñ nzhakldék” akbeyá. Ekí akbeñguenik pañ, pikáu na zhikwatiyatshak matshuwi zhikldekshi nasʉñ shi kagitixakuañ kágubakuek kakauwakualdiamak zʉñgeguake amak kakauwatshakna,
36 Depois pegou os sete pães e os peixes e deu graças a Deus. Então os partiu e os entregou aos discípulos, e eles os distribuíram ao povo.
37 saldiñgaja gaji yau kakzék. Ekí asatshak jiaga, abanegaba kugua nuldi jialda kuashañkalde.
37 Todos comeram e ficaram satisfeitos; e os discípulos ainda encheram sete cestos com os pedaços que sobraram.
38 Atshaga na, káguba matshuwi nekue amak asatshak aikueki munzhi, sukuakue izata naldakí, sigíkuegaba iyazatatshak 4.000 ashekualdi na asajá.
38 Os que comeram foram quatro mil homens, sem contar as mulheres e as crianças.
39 Ekí kakauñgueniki Duweja “mimijuldi neyabiñkuká ni gu” kakbeñgueniki kanuwaxa kajuldungueni niwak akbateshi Magaldáñ baxe ne na kakuá.
39 Então Jesus mandou o povo embora, subiu no barco e foi para a região de Magadã .
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 15, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.