Mateus 10
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NAA
1 Guñgueni Duwe Jesúja aldéñga 12 shi kagitixakuañ zʉnajuizhakuatshak jisétshi alduna kágubak ijuldunekue izheñshakualdiamak, saldiñga nalda mulbatá akzekakue iskaitshakualdiamak, se akzegagáldekue jiaga se kakzukuakualdiamak niuwi zʉñgé.
1 Tendo Jesus chamado os seus doze discípulos, deu-lhes autoridade sobre espíritos imundos para os expulsar e para curar todo tipo de doenças e enfermidades.
2 Duweja aldéñ 12 shagitiyakualdinik ají múldigaba guaxal zʉnakaxaldixakuañki ekí zʉñkazhukakue: Ezuañki Simóñ, ega Péguldu jiaga akuaka. Ezuañki Andaldé, Simóñtshi aldani. Ezuañki Santiaku, ezuañki etshi aldani Juañ, alde mozhua nekueki Zebedeyutshi asukuákue.
2 Ora, os nomes dos doze apóstolos são estes: primeiro, Simão, chamado Pedro, e André, seu irmão; Tiago, filho de Zebedeu, e João, seu irmão;
3 Ezuañki Pildipi, ezuañki Baltoldomé, ezuañki Tumás, ezuañki nas Mateyu sáñkaldak akiyalzabine zhiksuikuge nane. Ezuañki Santiaku, eñki Alpeyutshi asukuá. Ezuañki Taldeyu,
3 Filipe e Bartolomeu; Tomé e Mateus, o publicano; Tiago, filho de Alfeu, e Tadeu;
4 ezuañki Simóñ, eñki axautshi saná kauwijí kagik sanekakue akzʉxaitshaldiamak niji izhuka. Ezuañki Juda Iskaldiute, eja na aldiweki Duwe Jesú gexaldixa na naldá.
4 Simão, o Zelote, e Judas Iscariotes, que foi quem o traiu.
5 Duwe Jesúja nasʉñ 12 shi kagitixakuañ ají múldigaba guaxal zʉnakagapanatshak ekí atshakue zʉñmeyá: “Nauwisaná naldagáldekue nugaldi neyabináldi. Ni Samaldiaxa kuíbuldukueni jiaga neyabináldi.
5 Jesus enviou esses doze, dando-lhes as seguintes instruções:
6 Ne nauwisaná Isayélkue Jatek axajuezhá guanekue nugaldi zʉnake mineyaldí. Ekueki jubeju numañ tuñkak agitshuani axajuezhamak Jatek axajuezhanekue.
6 mas, de preferência, procurem as ovelhas perdidas da casa de Israel.
7 Ekí mimakaxanuge neyabinoxaldiéñ na, maniñgaba mineyatshak ekí kakbeji mineyaldí: ‘Jate jékaldaxa izhukaja aldéñ naldiñga miñsanexaldiéñ zexaldá na guapán.’
7 Pelo caminho, preguem que está próximo o Reino dos Céus.
8 Ekí guashi na, saldiñga mulbatá akzekakue keskaitshi, shuanekueki mokue kezhgaldakshi, ajuba ikaldunatukakueki janshi kaxazguí, káguba jisétshi alduna ijuldunekueki kezheñshiji mineyaldí. Maiñki ekí egabá kagauneshiñga ni ji miñzabiyakue itshanabináldi. Akze, Nauwijate aldéñ naldiñga ají kamaki kágubakue miyagaunexaldiamak egabá miñgenamak agatsaldi maiñ zhinik kágubakue miyagaunexaldí.
8 Curem enfermos, ressuscitem mortos, purifiquem leprosos, expulsem demônios. Vocês receberam de graça; portanto, deem de graça.
9 ”Mimakaxanugamak neyabipanatshak, ni nauwa paldata agatsé uldeyabináldi.
9 Não levem ouro, nem prata, nem cobre em seus cintos;
10 Ekíga na, gamá jiúñguldak miyuldeñka, zhakuá mozhua, sapatu mozhua uldeyagába, ni kaldi miñté mineñka jiaga uldeyabináldi. Jinake ekí mimakagakí. Maiñ mielde miyaxazauñkaki, ji migajueshka miñgaunegakue agatsaldaldixa nak.
10 nem sacola para o caminho, nem duas túnicas, nem sandálias, nem bordão; porque o trabalhador é digno do seu alimento.
11 ”Amak mimakaxanaldikue mielde kuíbulduxa mineyatshake, eñka ezuañki mimepanakuamak mimepanaka tu niji, eñka za kabashiñga mokue eñ zhinik mineyaldí.
11 — E, em qualquer cidade ou aldeia em que vocês entrarem, perguntem quem nelas é digno; e fiquem ali até saírem daquele lugar.
12 Ai juk mijuldunatshak kishkazguagamakga ‘jai mizhekuekuañ Jate aldunaxa señgaba shi miñzukuí’ minexaldí.
12 Ao entrarem na casa, saúdem-na.
13 Ai juk zaldakue muldetua minapanaldiake, ake, Jatejañga akshishaminamak aldunaxa señgaba kakzukualdixa. Azhi muldetua minapanakí naldaldiake aldunaxa señgaba kakzukuazháldixa.
13 Se a casa for digna, que a paz de vocês venha sobre ela; se, porém, não for digna, a paz voltará para vocês.
14 Ne mielde juk azhi kuíbulduke miñkaldukakí, mimeyapanasʉ́ñ kakzexaldiake, eñ zhiniki ne miñgualdí. Neyabipanatshake Jateja guiyaba katuñshaldixa ne katuñshi na, kaksibuldi kasak zhiktiñguá mineyaldí.
14 Se alguém não quiser recebê-los nem ouvir as palavras de vocês, ao saírem daquela casa ou daquela cidade, sacudam o pó dos pés.
15 Namak miñmeyaldikue. Mielde kuíbuldukueki mimeyapanasʉ́ñ kakzexaldiake, Jateja kágubakue kagatsaldi ne katualdixa ldiuwañ zegatshak, mauzeñga Sulduma, Gumulda zaldakue zʉxaita sha ajanashanane shalda mitsá guiyaba katuñshaldixa guashiñki zhakaldak katuñshaldixa nzha.”
15 Em verdade lhes digo que haverá menos rigor para Sodoma e Gomorra, no Dia do Juízo, do que para aquela cidade.
16 Ekí zʉñmejiñga ekí jiaga zʉñmeyá: “Jubeju nabi kenaxa axaká jana naski káguba aguldiñkugekue, miñgisalshakakue kenaldi ni mimakakú. Akna aguldiñkugekueki miñgisalshindana kakzegakna, takbi sha akuazháldiamak be noshi numañ atuamak numañ miyatualdí. Ekí mizhekualdaldiéñ shamíki ni ji sha guazhámakbe maiñ jiaga ni me sha guabíne mizhekualdaldí.
16 — Eis que eu os envio como ovelhas para o meio de lobos. Portanto, sejam prudentes como as serpentes e simples como as pombas.
17 ”Akna kágubakuek zʉnake be miyaxaldoxaldí. Akze, kauwizhéñki nagapa mineñka shalda nuxa minapanaldinik nauwisaná nauwa akldé akzekue miñgatsaldi ne matuakue nugeñka mimawaldeyaldixa. Ekíga na, nauwisanákuegaba izhajuizhaldegeñka mimawaldeyaldinik exaki kuizhushak miñgaldabikshaldixa.
17 Tenham cuidado com os homens, porque eles os entregarão aos tribunais e os açoitarão nas suas sinagogas.
18 Ekibeñga na, nagapa mineñká shalda sáñkalda aguáñ akzé, akldé akzé nugeñka miñgatsaldi ne mimawatualdiamak mimawaldeyaldixa. Eñkaki Jateja minkualdal nakaxane shalda ekuek, nauwisaná naldagáldekuek jiaga kakbeminakaga mitualdixa nakldá.
18 Por minha causa vocês serão levados à presença de governadores e de reis, para lhes servir de testemunho, a eles e aos gentios.
19 Akna mitsake amak mimakuxaldiniki miñgatsaldi ne mimawatualdieñka mimawaldeyatshak, ‘¿Sakí zhikzukuaxaldikue ne? ¿Sakí agatsaldi guaxaldikue ne?’ ijanagába. Akbiñgaki guagakue miñgatsegatshake Nauwijatetshi Aldunajañga sakí guagakue miñsanexaldixa nak.
19 E, quando entregarem vocês, não se preocupem quanto a como ou o que irão falar, porque, naquela hora, lhes será concedido o que vocês dirão.
20 Akze, maiñgabaga zukuaxabináldixa, ai Aldunaga na maiñ zhinik zukuaxaldixa nakldá.
20 Afinal, não são vocês que estão falando, mas o Espírito do Pai de vocês é quem fala por meio de vocês.
21 ”Atshakna, nepanazhánekueja nepanaminekue shalda nuxa anuñkaki mimakuaxa mimakualdiamak miyaguldiñkakuek mimagaxeshi na, ezua nepanazháneja akaja giemiga nepanane ekíga gexaldixa. Azhi jatekueja kauwijí sukuakue axexaldixa. Azhi sukuakueja kauwijatekue kaguldiji, akuaxa akualdiamak axexaldixa.
21 — Um irmão entregará à morte outro irmão, e o pai entregará o filho. Haverá filhos que se levantarão contra os seus pais e os matarão.
22 Akze, kagik káguba zhekuauxa zaldakuek najíkue miné shalda nuxa miyaguldiyaldixa niyó. Naldatshak mieldeke nas shalda guiyaba tuakue miñgatsegatshak jiaga, abá naldakí nagapa neyal za mishuixaldieñka yo mizhekualdaldiák zʉnake, mimeyakuane jékaldaxa izhoshiñga mizhogataná nakldá.
22 Todos odiarão vocês por causa do meu nome; aquele, porém, que ficar firme até o fim, esse será salvo.
23 Mielde kuíbulduxaki nashaldá sha mimakuí gualdiák, eñka zhinik nakuishiñga awaxani mineyaldí. Akze, namak miñmeyaldikue. Nas jiba naxatshál mimakaxaldikueni saldiñga Isayél kuíbuldu nahauxaga naxatshiji saldikshagá minoxaldieñga, jiak mokue nas Jatetshi Asukuága ixagabaldeklduge naxaldikue nzha.
23 Quando, porém, perseguirem vocês numa cidade, fujam para outra. Porque em verdade lhes digo que não terão percorrido as cidades de Israel, até que venha o Filho do Homem.
24 ”Akze, ni mielde shitixaga nuxa aldéñ shaxaldixa zhakaldak akzé naldazhé. Ni mielde nashiki ají sáñkalda zhakaldak akzé naldazhé.
24 — O discípulo não está acima do seu mestre, nem o servo está acima do seu senhor.
25 Akna, maiñ nají nashi shi minagitixakue minakna, nas mimijí sáñkalda shi miñkaldikuge janañga miñgatsexaldiake, ai za auxabé jañguakue miñgatsé. Ekibeñga na, kágubakue sakí nakuaté mituake amakga mimakualdixa miñkualdakue. Akldé nas mimijí sáñkaldak jiaga, Belsebú jiséga ají aldunakue aksaneka naugé nalda naxakuagake, maiñ míñgaki ekíga nalda miñkakuaxaldixa nakldá.
25 Basta ao discípulo ser como o seu mestre, e ao servo ser como o seu senhor. Se chamaram o dono da casa de Belzebu, quanto mais os membros da sua casa!
26 ”Akna miyaguldiñkakue zhe miñzukuagába. Jinake naldakí. Ji ziñ me nanaldixa auxaga muetsexaldixa. Ekíga na, ji meja aksʉ́ñ nanaldixa auxaga muetseshi, washexaldixa.
26 — Portanto, não tenham medo deles. Pois não há nada encoberto que não venha a ser revelado, nem oculto que não venha a ser conhecido.
27 Akna zhe miñzek naldakí, naski ji ziñ me miñmenaldikue, maiñ zʉnake saldiñgaja nukandana jaldáñ káguba kenañ guagakue.
27 O que lhes digo às escuras, repitam a plena luz; e o que é dito para vocês ao pé do ouvido, proclamem dos telhados.
28 Akna, kágubakue nuxa zhe miñzukuagába. Akze, ekuejañki mimijí abuá za guagaka, naldatshak aldunaldiñki sha mimakuazháka. Ne Saldiñga netshi Jate zʉnake abuák mimakuagaka, aldunaki jiséxa, guiyaba tu za nogakueñka gagaka nak, zhe miñzukuakue giemi miñgatsé nakldá.
28 Não temam os que matam o corpo, mas não podem matar a alma; pelo contrário, temam aquele que pode fazer perecer no inferno tanto a alma como o corpo.
29 ”Naldatshak jiak aldéñga na muldetua numañ mimatuñka. Akze, kágubaja tuwiñki nubábuldu muldetua akzaldazhé jañgui na mozhua nubá muneda nauwamé akzék nabeyasatshak jiaga, Jateja zʉnake numañ katuwiñga na, ni ezua agatsalda nuxaki kagik akjieni shuigakue jañguakíñga shuigazháka.
29 — Não se vendem dois pardais por uma moedinha? Entretanto, nenhum deles cairá no chão sem o consentimento do Pai de vocês.
30 Ne maiñ míñgaki Nauwijate numañ mimatuwi, ek muldetua auxaga akualdi na, mimijí sai mitsá agatsalda minduka jiaga auxaga akué.
30 E, quanto a vocês, até os cabelos da cabeça de vocês estão todos contados.
31 Akze, maiñ míñgaki nubábuldu zhakaldak miñzé minahakna, zhe miñzegagába mizhekualdaldí.
31 Portanto, não temam! Vocês valem bem mais do que muitos pardais.
32 ”Mieldejañki ‘naski Duwe Jesú namak jañgui, agapa neñkugé nakldakú’ kágubakue nogéñ guaxaldiák jiak, nas zhinik ekíga Najate jékaldaxa izhukak ‘eñki nagapa neñka, najíga nakldá’ akbeyaldikue.
32 — Portanto, todo aquele que me confessar diante dos outros, também eu o confessarei diante de meu Pai, que está nos céus;
33 Ekí ne, mieldejañki ‘naski Duwe agapa neyazhúge nakldakú’ kágubakue nogéñ guaxaldiák jiak, nas zhinik ekíga Najate jékaldaxa izhukak ‘eñki nagapa neyazhé nakldá’ akbeyaldikue nzha.”
33 mas aquele que me negar diante das pessoas, também eu o negarei diante de meu Pai, que está nos céus.
34 Ekí zʉñmejiñga na ekí jiaga zʉñmeyá: “Maiñ minajañguxáki ¿kágubakue askuiñgaba kakldeshi, señgaba zhe kaldokshal kagik naklduge shi minajañgú? Naldagálde, ekí atshál nagazhánuge. Ne nakldugéñ zhinik nuxa na kágubakue sha sha ajañgui, kauzhikshaldixa nakldá.
34 — Não pensem que eu vim trazer paz à terra; não vim trazer paz, mas espada.
35 Nas naklduge shalda na, najañguazhékuejañki nashaldá nuxa asukuája ajate aguldiyaldixa. Ekibeñga na, abunzhija ajaba aguldiyaldixa. Ekíga na, ajuazija akagi aguldiyaldixa.
35 Pois vim causar divisão entre o homem e o seu pai; entre a filha e a sua mãe e entre a nora e a sua sogra.
36 Ekí nakna akaja giemi, ajúk zaldakuega najañguxaki aguldiyaldixa nzha.
36 Assim, os inimigos de uma pessoa serão os da sua própria casa.
37 ”Mieldeki ajate azhi ajaba za na nazhakaldak izhgajañgualdiake nají nalda agatsaldazháka naldaldixa. Ekíga na, mieldeki asukuá azhi abunzhi za na nazhakaldak izhgajañgualdiake, nají nalda agatsaldazháka naldaldixa.
37 — Quem ama o seu pai ou a sua mãe mais do que a mim não é digno de mim; quem ama o seu filho ou a sua filha mais do que a mim não é digno de mim;
38 Akze, mieldeki nagapa neyatoxaldiéñ, nají ne shalda guiyaba tuakue azhi shuigakue agatsexaldiake, egaba abeti ‘wa nuxa ni nakldexaldí’ izhgakuxane naldakue. Ekí izhgakugazháne naldaldiake, nají nalda agatsaldazháka naldaldixa nakldá.
38 e quem não toma a sua cruz e vem após mim não é digno de mim.
39 Mieldeki jai kagik izhoxa za akldé akzé jañgui, nagapa neyasʉ́ñ akzekáki shuigatshak jékaldaxa izhoshiñga izhogazháldixa. Ekí ne, mieldeki nas shalda shuigaka izhgakuxaldiák zʉnake, jékaldaxa izhoshiñga izhoxaldixa nakldá.
39 Quem acha a sua vida a perderá; e quem perde a vida por minha causa, esse a achará.
40 ”Guatshak mieldeki mimepanatshak nasga naziyapanka. Ekíga na, mieldeki nazipanatshak nakaxanega jiaga ipanka.
40 — Quem recebe vocês é a mim que recebe; e quem recebe a mim recebe aquele que me enviou.
41 Mieldejañki ezua Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa, ‘eñki Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa shakldá’ jañgui muldetua ipanaldiake, jiak Jateja ají múldigaba naldiñga zʉxaitshixa mitsá janshizhe axatshaldiamakga axatshaldixa. Ekíga na, mieldejañki ezua jian izhuka, ‘eñki Jateja jañguamak jian izhuka shakldá’ jañgui muldetua ipanaldiake, jiak Jateja jian izhuka mitsá janshizhe axatshaldiamakga axatshaldixa.
41 Quem recebe um profeta, no caráter de profeta, receberá a recompensa de profeta; quem recebe um justo, no caráter de justo, receberá a recompensa de justo.
42 Ekíga na, namak miñmeyaldikue, mieldejañki ezua ai itsaldagálde nagapa neñká shalda ni nuxaki akáu gualdiake, Najateja ai shaldaki namak giemi janshizhe axatshaldixa nakldá.”
42 E quem der de beber, ainda que seja um copo de água fria, a um destes pequeninos, por ser este meu discípulo, em verdade lhes digo que de modo nenhum perderá a sua recompensa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.