Marcos 7
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NTLH
1 Guñgueni paldiseyukue, anuñka guiyaba shizhixakue na Jeldusaldéñ zhinik nakldekueja Duwe Jesúk axaldagueni,
1 Alguns fariseus e alguns mestres da Lei que tinham vindo de Jerusalém reuniram-se em volta de Jesus.
2 aldéñ shaxaldixakueki káuxalda itshizhakuamak itshizhagába, kakzaldaldekldekuega zapanká atú.
2 Eles viram que alguns dos discípulos dele estavam comendo com mãos impuras , quer dizer, não tinham lavado as mãos como os fariseus mandavam o povo fazer.
3 Jinake ekí atuazhá. Juldiú sanátshi abamakueki zagáñga káuxalda akzaldaldeklde janshi axazgualdiamake sakí itshizhakue naldakldegamak shizhaldixa. Naldakna saldiñga paldiseyukue, nauwisaná juldiúkue ekí itshizhagáñga asazhé.
3 (Os judeus, e especialmente os fariseus, seguem os ensinamentos que receberam dos antigos: eles só comem depois de lavar as mãos com bastante cuidado.
4 Ekíga na, gakue nabeyasajeñka zhinik aldaxaldinik káuxalda itshizhakuamak itshizhagáñga asazhé. Ekibeñga na, nauwibamakue matshuwi sakí sakí atshixa nanamak agatsaldi ajanashiji na jaldu, puti, shauldu iyajishka nanamakga ajanashixa nakldá.
4 E, antes de comer, lavam tudo o que vem do mercado. Seguem ainda muitos outros costumes, como a maneira certa de lavar copos, jarros, vasilhas de metal e camas.)
5 Ekí izhukakue nalguák paldiseyukue, guiyaba shizhixakueja Duwek ekí agalduká:
5 Os fariseus e os mestres da Lei perguntaram a Jesus: — Por que é que os seus discípulos não obedecem aos ensinamentos dos antigos e comem sem lavar as mãos?
6 Guñguake Duweja kakiyó:
6 Jesus respondeu:
7 Akna axesé nuxa akldé nakzamakga nagazukuxakue.
7 A adoração deste povo é inútil,
8 Ekí sezhekldamakbeñga na, maiñki Saldiñga netshi Jateja sakí atshakue guiyaba zʉñkabajane atshagábaki, mimibamakueja sakí atshakue shizhaldiyanamak niñkauwañki miñsuikualdi ulditshixabinuka.
8 E continuou:
9 Gueni ekí jiaga kakbeyá: “Ekí atshiji na, mimisanákueja sakí atshakue shizhaldiyanamak miyatshaldiamake, Saldiñga netshi Jateja sakí atshakue niuwi zʉñgene niñkauwañki amak atshakí naldashibiná.
9 E Jesus terminou, dizendo:
10 Jinak ekí miñmeyakí. Jateja nauwibama Muesék zhinik ekí guiyaba atsha nexaldixa zʉñkagene: ‘Mijate, mijaba akzé jañgui, kaxabetakue. Mieldejañki ajate, ajaba aguldiji, nusa agatsaldi sha axaldexaldiake shuigakue agatsaldaldixa nakldá.’
10 Pois Moisés ordenou: “Respeite o seu pai e a sua mãe.” E disse também: “Que seja morto aquele que amaldiçoar o seu pai ou a sua mãe!”
11 Ekí guiyaba zʉñkabajane ne, maiñ zʉnake kágubakuek ajaba, ajate kaxabetazháldi, janshibeñga ekí axaldegaka shi miyaxaldixa: ‘Nas migaunekldaka naxaldé ne nuk Jatekgaba agexaldikue janaktú guanuge nakna, migaunegazhánaka ni atuñkú.’
11 Mas vocês ensinam que, se alguém tem alguma coisa que poderia usar para ajudar os seus pais, mas diz: “Eu dediquei isto a Deus”,
12 Akna mieldeki ekí atshaldixa nexaldiake, maiñ ajatekue axabeti agaunegakue kaksanexabíne.
12 então ele não precisa ajudar os seus pais.
13 Ekí mimisanákueja atshakue shi miñkaldiyanamak atshiji na, Saldiñga netshi Jateja ají múldigabak sakí atshakue guaká niñkauwañki akzukuabiñsáni atshashibiná. Ekí atshijiñga na, axautshi atshá shi miñkaldiyanamak atshiji Jateja guaká niñkauwañki atshakí izhogashibiná.”
13 Assim vocês desprezam a palavra de Deus, trocando-a por ensinamentos que passam de pais para filhos. E vocês fazem muitas outras coisas como esta.
14 Ekí kakbeñgueniki Duweja káguba duwá zhikzhe zhekualdekue axaldagakue kakbeyeni ekí kakbeyá:
14 Jesus chamou outra vez a multidão e disse:
15 Jateja tuwiñki, kágubaja jigabá gajéñ zhinik nuxa akzaldakuazháka tuñka. Akze, kaxak zhinikga jiak, ji múldigaba nusagatsaldi guagéñ zhinik guana zhikzaldakuxa tuñka nakldá. [
15 Tudo o que vem de fora e entra numa pessoa não faz com que ela fique
16 Mielde kuxa miñkaldikueke muldetua nukshi miñgualdí.]
16 [Se vocês têm ouvidos para ouvir, então ouçam.]
17 Guñgueni Duweja kágubakue kabaji, juldi juldunatshak aldéñ shaxaldixakueja ekí agalduká:
17 Quando Jesus se afastou da multidão e entrou em casa, os seus discípulos lhe perguntaram o que queria dizer essa comparação.
18 Guake kakiyó:
18 Então ele disse:
19 Jinake naldakí. Jigaba miñgatshak dzhizhaldi migatanaldinik ganukshaja egaba zʉxaitshixa naldashá.
19 porque não vai para o coração, mas para o estômago, e depois sai do corpo. Com isso Jesus quis dizer que todos os tipos de alimento podem ser comidos.
20 Ekí guashiñga na, ekí jiaga kakbeyá:
20 Ele continuou:
21 Jinake ekí miñmeyakí. Kágubaja aldunaxa zhinik guana, saldiñga sha atshaldixa janaktuatuka. Exa na, nusagatse jañgui, asewá naldagálde na askuildexaldixa, abuá na atsha guasʉ́ñzamak ajanashaldixa janaktuatuka. Exaga na, tushexaldixa, axautshi guaxa atshaldixa,
21 Porque é de dentro, do coração, que vêm os maus pensamentos, a imoralidade sexual, os roubos, os crimes de morte,
22 saldiñga jika kauwijígaba naldakue za ajañgualdixa, axautshikue shane kaxatshaldixa, naldagálde nuxa ne axautshi jian agazukualdiamak azakuaxaldixa, jiwak zaldaba atshaldixa, axautshi aldunaxá aguanaldixa, axautshi nalda aguaxaldixa janaktuatuka. Exaga na, kauwizhéñ za kakzé izhajanaldixa, jigabá axesé atsha atshaldixa janaktuatuka.
22 os adultérios, a avareza, as maldades, as mentiras, as imoralidades, a inveja, a calúnia, o orgulho e o falar e agir sem pensar nas consequências.
23 Saldiñga nusagatse atshá kágubaja ekí aldunaxa janaktuatshakna, aija guana káguba akzaldakuxa Jatejañki tuñka naldashá.
23 Tudo isso vem de dentro e faz com que as pessoas fiquem impuras.
24 Exa zhinik Duwe Jesú neñgueniki kuíbuldu Tildu [Sidóñ] baxe ne. Exaki ezua tshuk juldunatshak ni meja akualdazháldixa jañguane nalgué kágubakueja kakwashék.
24 Jesus saiu dali e foi para a região que fica perto da cidade de Tiro. Ele entrou numa casa e não queria que soubessem que estava ali, mas não pôde se esconder.
25 Exaga na, ezua munzhi abunzhiki jisétshi alduna ijuldune nalguakna, Duwe exa izhuka nukañguakna ubañga axaldagueni nuldu axayoshi
25 Certa mulher, que tinha uma filha que estava dominada por um espírito mau, ouviu falar a respeito de Jesus. Ela veio e se ajoelhou aos pés dele.
26 ekí agakuañnék:
26 Era estrangeira, de nacionalidade siro-fenícia, e pediu que Jesus expulsasse da sua filha o demônio.
27 Guake Duweja ekí akiyó:
27 Mas Jesus lhe disse:
28 Ekí akbeyatshakna munzhijañki ekí akiyó:
28 — Mas, senhor, — respondeu a mulher — até mesmo os cachorrinhos que ficam debaixo da mesa comem as migalhas de pão que as crianças deixam cair.
29 Guake Duweja ekí akiyó:
29 Jesus disse:
30 Ekí akbenalguamak ajuxa neyatshake, au abunzhiki jisétshi alduna izhene, se akzeklde kabagéñ ité na tuwá.
30 Quando a mulher voltou para casa, encontrou a criança deitada na cama; de fato, o demônio tinha saído dela.
31 Guñgueni Duwe Jesú aldéñ shaxaldixakue nañga exa Tildu baxe zhinik neñkáki Sidóñ baxe zʉxaitiñgueni, Dekápuldi baxe niwa Galdildeyaxa agataná.
31 Jesus saiu da região que fica perto da cidade de Tiro, passou por Sidom e pela região das Dez Cidades e chegou ao lago da Galileia.
32 Exa na, ezuakuejañki ezua sigí zukagálde, muldetua akzʉwashegagálde Duwek akualdeyeni ekí agakuañnék:
32 Algumas pessoas trouxeram um homem que era surdo e quase não podia falar e pediram a Jesus que pusesse a mão sobre ele.
33 Ekí agabeyake Duweja ai sigí kágubakue kenañ zhinik ahezua agajué zeñka uldé. Exaki ají káuxalda buldu sigítshi kuxak mozhuañga akjuldukshiñgueniki ají káuxalda bulduga jutú tup tup atshiji, sigítshi juáñgalda juguá.
33 Jesus o tirou do meio da multidão e pôs os dedos nos ouvidos dele. Em seguida cuspiu e colocou um pouco da saliva na língua do homem.
34 Gueniki mateldi stuaté noshi, atemajañ jubí akzeshi, ekí axaldék:
34 Depois olhou para o céu, deu um suspiro profundo e disse ao homem:
35 Ekí akbeyatshaga na, kuxa magakpezhi zukaldá. Juáñgalda muldetua wi wi axatshiji, janshagatsaldi zukuaxaldá.
35 E naquele momento os ouvidos do homem se abriram, a sua língua se soltou, e ele começou a falar sem dificuldade.
36 Guñgueni Duwejañki exa zhekualdekuek aldéñ ekí atshane shalda ni mek jiaga akbeyasé na niuwi kagexá. Ekí niuwi kagegatshak míñgaki akldé akldeñga na Duwe sakí atshaté atune shalda akuashiñgaba na akuapaná.
36 Jesus ordenou a todos que não contassem para ninguém o que tinha acontecido; porém, quanto mais ele ordenava, mais eles falavam do que havia acontecido.
37 Guatshakna saldiñga kágubakueja zʉxaita zalda “¡sakí ekí atshixá!” ajañgui na: “Duwe Jesúki saldiñga atemajañ janshibeñgaba ni atshí. Akbiñgaki zukagáldekue kazukshi, zukuagagáldekue kazukuakshi ni atshí” na izhgabeyá.
37 E todas as pessoas que o ouviam ficavam muito admiradas e diziam: — Tudo o que faz ele faz bem; ele até mesmo faz com que os surdos ouçam e os mudos falem!
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.