Marcos 6
Jatetshi múldigaba (KOG) vs NAA
1 Exa zhinik neñguenik, Duwe Jesúki mokue ají kuíbuldu guildekldeñka aldéñ shaxaldixakue juizhiñga ne.
1 Tendo saído dali, Jesus foi para a sua terra, e os seus discípulos o acompanharam.
2 Exaga izhgasekué ldiuwañ zeguake, aldéñki juwí izhajuizhaldegeñka shizhiyaldá. Ekí shizhiyatshakna aldukatoguekuejañki “¡sakí ekí janshagatsaldi shi zʉñkaldixá!” ajañgui na ekí izhgaldukaldá:
2 Chegando o sábado, começou a ensinar na sinagoga, e muitos, ouvindo-o, se maravilhavam, dizendo: — De onde lhe vem tudo isso? Que sabedoria é esta que lhe foi dada? E como se fazem tais maravilhas por suas mãos?
3 ¿Eñki kalgauxa tsukua nuxa naldazhé shi na? ¿Ajabaki Maldiya naldazhé shi na? ¿Eñki Santiaku, Jusé, Judá, Simóñ ekuetshi atuwé nuxa naldazhé shi na? ¿Ajasʉkueki jai nauwikenáñga izhogakí shi na?
3 Não é este o carpinteiro, o filho de Maria e irmão de Tiago, José, Judas e Simão? As suas irmãs não vivem aqui entre nós? E escandalizavam-se por causa dele.
4 Guakna Duweja ekí kakbeyá:
4 Jesus, porém, lhes disse:
5 Guakna Duweja exa guildekldeñkaga janshagatse ajanashaté atú guazhámak kaxatshazháka tuakna, egaba anuñka me mulbatá akzekakue káuxalda kepañgui se kakzukuá.
5 Não pôde fazer ali nenhum milagre, a não ser curar uns poucos doentes, impondo-lhes as mãos.
6 Guatshak Duweja exa zaldakue “¿sakí ekí namak naxajanazháka ne?” na akldexá.
6 E admirava-se da incredulidade deles. Jesus percorria as aldeias vizinhas, ensinando.
7 Ekí atshatoguéñ na, aldéñ 12 shaxaldixakue kajuizhakuatshak jisétshi alduna kágubak ijuldunekue iyaldeñshaldiamak niuwi kageshi na mozhua, mozhua ishkapa kakaxá.
7 Chamou os doze e passou a enviá-los de dois em dois, dando-lhes autoridade sobre os espíritos imundos.
8 Amak kakagapanatshak ekí kakbeyá: “Ekí mimakaxaldatshak, ji miñgajuezhaldixa uldeyagábaki, kaldi miñté mineñka za miyuldeyaldí. Akna gamá jiúñguldak miyuldeñka, gakue, ni paldata uldeyabináldi.
8 Ordenou-lhes que não levassem nada para o caminho, exceto um bordão; nem pão, nem sacola, nem dinheiro;
9 Egaba sapatu za na minjiu, zhakuá mozhua uldeyagábaki, ezuañgaba minjua mineyaldí.”
9 e que fossem calçados de sandálias e não usassem duas túnicas.
10 Ekí kakbeji ekí jiaga kakbeyá: “Amak neji, ezua kuíbulduxa mineyaldinik mielde tshuxa minapanaldiake, eñka za kabashiñga mokue eñ zhinik mineyaldí.
10 E recomendou-lhes:
11 Ne mashiki miñkaldukakí, mimeyapanasʉ́ñ kakzexaldiake, eñ zhiniki ne miñgualdí. Neyabipanatshake Jateja guiyaba katuñshaldixa ne katuñshi na, kaksibuldi kasak zhiktiñguá mineyaldí. [Namak miñmeyaldikue. Jateja káguba agatsaldi azhi agatsaldakí ne tualdixa niuwañ zegatshak, Suldumaxa, Gumuldaxa zaldakue guiyaba katuñshaldixa guashiñki, zhakaldak ejié kuíbuldu zaldakue katuñshaldixa nakldá]” kakbeji na kakagapaná.
11 Se em algum lugar não quiserem recebê-los nem ouvi-los, ao saírem dali sacudam o pó dos pés, em testemunho contra eles.
12 Amak kakaguake san, san aldeñguenik kágubakuek: “Maiñ sha miyatshixakue majiñga maja xaldeki Jatek agakualdi guwíñ” agabeyá.
12 Então, saindo eles, pregavam ao povo que se arrependesse.
13 Ekíga na, jisétshi alduna matshuwi kágubak ijuldunekue kezheñshi, matshuwi mulbatá akzekakueki mantixa nauwa iyabeshi se kakzukui na aldeyatoxá.
13 Expulsavam muitos demônios e curavam numerosos enfermos, ungindo-os com óleo.
14 Guatshak sáñkalda Eldodejañki Duwe Jesú atshatoguauxa shalda akuagaté nuká. Akze, matshuwi kágubakueja Duwe shalda akuashiñga ezuakuejañki: “Eñki Juañ nik majaukshakuega shuane mokue izhgatene naldaka nakldá. Akna janshizhe ajanashaté atú guazhámak jiaga atshaka kama axaldé nakldá.”
14 Isto chegou aos ouvidos do rei Herodes, porque o nome de Jesus havia se tornado conhecido. E alguns diziam: “João Batista ressuscitou dentre os mortos e, por isso, forças miraculosas operam nele.”
15 Guatshak ezuakuejañki “Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa Eldiyaga naldaka nakldá,” ezuakuejañki “Jatetshi múldigaba naldiñga zʉxaitshixa mauzeñga zalda janañga naldaka nakldá” na akuagatoxá.
15 Outros diziam: “É Elias.” Ainda outros diziam: “É profeta como um dos antigos profetas.”
16 Ekí nukatshakna sáñkaldaja ekí guak: “Eñki Juañ nik majaukshakuega nukshí. Naldiñki nasga sáñkalda ibeñguakue guakldalgukuamak akuaxa guane ne, mokue izhgate nukshí.”
16 Herodes, porém, ouvindo isto, disse: — É João, a quem eu mandei decapitar, que ressuscitou.
17 — ausente —
17 Porque o próprio Herodes havia mandado prender João e amarrá-lo na prisão, por causa de Herodias, mulher do seu irmão Filipe, com a qual Herodes havia casado.
18 — ausente —
18 Pois João lhe dizia: “Você não tem o direito de viver com a mulher do seu irmão.”
19 Juañ ekí neklde nalgué shalda na, ai munzhi Eldodiajañki akjuizhanáaki aguldijiñgaba guaxa gundana akzegatshak jiaga, amak atsha akzegazhá.
19 Herodias odiava João Batista e queria matá-lo, mas não conseguia fazer isso.
20 Jinake naldakí. Asewá sáñkalda Eldodeja niñkauwañki Juañki Jatek akldunamak jian izhuka akualguakna zhe akzukui, numañ tuwi izhoxák. Akbiñgaki aldéñki Juañja shizhiyaté nukatshak, “sakíga ni atshanakldék” aldunaxa akldegakí naldatshak jiaga, axaldukandana akzeka.
20 Porque Herodes temia João, sabendo que era homem justo e santo, e o mantinha em segurança. E, quando o ouvia, ficava perplexo, embora gostasse de escutá-lo.
21 Nalgué, kagi itseklde noguéñ akldé akzé axakyokuekue, ají suldáutshi sáñkaldakue, Galdildeya baxe zalda akldé akzekuegaba abuzatiakue kakbenekue axaldák. Atshaga na asewá Eldodiajañki Juañ sakí guaka akzá.
21 Chegando uma ocasião favorável, em que Herodes, no dia do seu aniversário, deu um banquete às autoridades, aos oficiais militares e às pessoas importantes da Galileia,
22 Amak ajuizhaldekldalguéñ ai munzhitshi abunzhi eni juldunguenik kagakuizatshakna ajate zhakak, abuzál nakldekue jiaga matshuwi zeñ kakzukuá. Guakna ajate zhakajañki ekí akbeyá:
22 a filha de Herodias entrou no salão e, dançando, agradou a Herodes e aos seus convidados. Então o rei disse à jovem: — Peça o que quiser, e eu lhe darei.
23 Akna, ji maldakshishaldiake amak migeshiñga na, jejié kagi aksanekuge jiaga muan nakshisha makualdiák, migenaka ni mikbeñkú —axagilté.
23 E fez este juramento: — O que você me pedir eu lhe darei, mesmo que seja a metade do meu reino.
24 Ekí akbeñguake akzʉxaitiñgueni ajabak ekí akldukal ne:
24 Ela saiu e foi perguntar à mãe: — O que pedirei? A mãe respondeu: — A cabeça de João Batista.
25 Ekí aksaneguák gaiya mija sáñkalda nugaldi neñgueni ekí akshishá:
25 No mesmo instante, voltando apressadamente para junto do rei, disse: — Quero que, sem demora, o senhor me dê num prato a cabeça de João Batista.
26 Ekí akshishatshak sáñkaldaki zʉxaita itshanatshak jiaga, abuzál nakldekueja aldukaté, gaiyak ji akshishatshak amak agexaldixa axagiltene nalguakna, “mixatshazhánaka nzha” axaldegasʉ́ñ na atuwá.
26 O rei ficou muito triste, mas, por causa do juramento e dos que estavam com ele à mesa, não quis negar o pedido da jovem.
27 Ekí atuwakna ubañga ezua ají kabuk Juañ sáñkalda ibeñguá xaldeki uldagakue niuwi agé. Guakna amak kalseldi neñgueniki Juañ sáñkalda ibeñguñgueniki
27 E, enviando logo o executor, mandou que lhe trouxessem a cabeça de João. Ele foi e o decapitou na prisão,
28 jika bakaldak itenega amak gaiyak akualdaguake aldéñ zhiniki ajabak agé.
28 e, trazendo a cabeça num prato, a entregou à jovem, e esta, por sua vez, a entregou à sua mãe.
29 Ekí agatsaldi Juañ akuaxane aldéñ shaxaldixakueja aldukañguake ají abuá akugueniki shuanekue abegaldi abexá na akuá.
29 Os discípulos de João, logo que souberam disto, vieram, levaram o corpo dele e o colocaram num túmulo.
30 Guatshak Duweja aldéñ shaxaldixa gaxanekue mokue axaldagatshak, kauwizhéñ shizhaldiji ajanashatonauxa agabeyá.
30 Os apóstolos voltaram à presença de Jesus e lhe relataram tudo o que tinham feito e ensinado.
31 Atshakna, matshuwi kágubakue atuál axaldagatshakna ni gakue ga guashi jiaga niuwi kaxaldaldakí. Nalguakna Duweja ekí kakbeyá:
31 E ele lhes disse: Isto porque eles não tinham tempo nem para comer, visto serem muitos os que iam e vinham.
32 Ekí kakbeñguakna kauwihezuañgaba sʉnjá zaldi kanuwak aldeyaldá.
32 Então foram de barco para um lugar deserto, à parte.
33 Ekí aldeyaldixa ajañguatshak jiaga, kágubakueja neyaté atú. Ekí atuñguakna, saldiñga kuíbuldu eñgui baxe zaldakueki kagik ga aldaldiñga Duwe neyaldieñka kauwizhéñ mishañga jeñ aldé.
33 Muitos, porém, os viram sair e, reconhecendo-os, correram para lá, a pé, de todas as cidades, e chegaram antes deles.
34 Gueni Duwe eñka akbategatshake, káguba duwá ajuizhaldekldekue katuatshakna guañ kajañguá. Jinake ekí kajañguazhá. Ekueki jubejukue ezua kaksaneshi, numañ katuñka kaxaldaldagálde jana katuwakna matshuwi jika shi kaxaldiyaldá na gua.
34 Ao desembarcar, Jesus viu uma grande multidão e compadeceu-se dela, porque eram como ovelhas que não têm pastor. E começou a ensinar-lhes muitas coisas.
35 Atshaga na, au niuwi yaldaxaldá guapanguakna, aldéñ shaxaldixakueja axaldaxeni ekí agabeyá:
35 Como já era bastante tarde, os discípulos se aproximaram de Jesus e disseram: — Este lugar é deserto, e já é bastante tarde.
36 kágubakuek “au neyabiñkuká na gu” kakbeyá guwá. Ekíki kuíbuldukueni, eñgui baxe gakue ishkajabiji aldeyapanaldiamak.
36 Mande essas pessoas embora, para que, indo pelos campos ao redor e pelas aldeias, comprem para si o que comer.
37 Ekí agabeyatshak jiaga, Duweja ekí kakiyó:
37 Jesus, porém, lhes disse: Mas eles disseram: — Iremos comprar duzentos denários de pão para lhes dar de comer?
38 Ekí agabeyatshak Duweja ekí kakbeyá:
38 E Jesus lhes disse: Eles foram se informar e responderam: — Cinco pães e dois peixes.
39 Guñguake Duweja kágubakue anuñka, anuñka zhikzhekualdi kaldá kaldeldi iyaldaxal kakbeyakue guak.
39 Então Jesus lhes ordenou que todos se assentassem, em grupos, sobre a relva verde.
40 Ekí kagabenalguamak kágubakue 50 naldashi, 100 naldashi negaba san san ashená.
40 E eles o fizeram, repartindo-se em grupos de cem e de cinquenta.
41 Guñguake Duweja jatshiwa pañ, mozhua pikáu nalgué zhiksuigueniki mateldi stuaté noshi, Jatek ai shalda “zeñ nzhakldék” akbeyá. Ekí akbeñguenik pañ zhikwatiyatshak matshuwi zhikldekshi aldéñ shaxaldixakueja kágubakuek kakauwaxañ kagé. Ekíga na, pikáu mozhua nalgué zhikldeklde saldiñgaja galdiamak kakauwaxañ kageguake
41 Jesus, pegando os cinco pães e os dois peixes, erguendo os olhos para o céu, os abençoou. Depois partiu os pães e os deu aos seus discípulos para que os distribuíssem. E também repartiu os dois peixes entre todos.
42 amak agaxauwatshakna, saldiñgaja gaji yau kakzék.
42 Todos comeram e se fartaram,
43 Ekí asatshak jiaga, Duweja shaxaldixakueja pikáu, pañ abanegaba 12 nuldi jialda na akuashá.
43 e ainda recolheram doze cestos cheios de pedaços de pão e de peixe.
44 Atshaga na káguba matshuuwi nekue amak asatshak, sigíkuegaba iyazatatshak 5.000 nekue ashekualdi na asajá.
44 Os que comeram os pães eram cinco mil homens.
45 Ekí Duweja kágubakue kakauñgueniki “mimijuldi neyabiñkuká ni gu” kakbeyatogueñga, aldéñ shaxaldixakueki kanuwak ajuldungueniki aksajañga ataba niñkauwa kuíbuldu Betsailda neyamak akbategakue kakbeyá.
45 Logo a seguir, Jesus fez com que os seus discípulos entrassem no barco e fossem adiante dele para o outro lado, para Betsaida, enquanto ele despedia a multidão.
46 Aldéñki amak kágubakue nuk kakagueniki ahezua gaxa akshá zeñka Ajate axazguaxal nitshí.
46 E, tendo-os despedido, ele subiu ao monte para orar.
47 Guñgueni ahezua axazguashiñga tuañ zegapanatshake, aldéñ shaxaldixakueki kanuwak niwa mitakuaxa maldé zeñka aldeyaté na noxá.
47 Ao cair da tarde, o barco estava no meio do mar, e Jesus estava sozinho em terra.
48 Nogueñki Duweja katuatshak aldeyaldialdi zhinik múlkalda kamakualdi kaxabushiñgaba kanuwa akbé akbé uldeyaxañ jibañ kakzukuí awaldeyaté katú. Ekí awaldeyatoguéñ muñzeshi zegapanatshake Duwe gagaxa zhinik zabiñgueni, niwa bakaldak ga kasam kaxaldashi keskaiti neyaldá.
48 De madrugada, vendo que os discípulos remavam com dificuldade, porque o vento lhes era contrário, Jesus foi até onde eles estavam, andando sobre o mar; e queria passar adiante deles.
49 Amak niwa bakaldak ga kasam kaxaldagaté atuatshakna, alduna nuxa kakizhañkaxá ajañgui na jaldáñ axauldá.
49 Eles, porém, vendo-o andar sobre o mar, pensaram tratar-se de um fantasma e gritaram.
50 Jinake ekí axauldazhá. Ezua nagaté atuatshak she she she kakzexák. Guakna ubañga Duweja ekí kaxaldék:
50 Pois todos viram Jesus e ficaram apavorados. Mas Jesus imediatamente falou com eles e disse:
51 Gueni aldéñki kanuwaxa juldunatshake, múlkaldaki neyaksáni, muldetuañga ne na zexá. Ekí atuatshakna “¡sakí ekí atshixá!” na ajañguá.
51 Então subiu no barco para estar com eles, e o vento cessou. Ficaram totalmente perplexos,
52 Jinake ekí ajañguazhá. Duweja gakue matshuwi nekshaté atuatshak jiaga, aldunaxa kuamaldekldekue aldalguakna ekí atemajañ atshaka kagajienazhá guane naldák.
52 porque não haviam compreendido o milagre dos pães, pois o coração deles estava endurecido.
53 Ekí Duwe Jesúki aldéñ shaxaldixakue na, niwak atabañ niñkauwa Jenesaldé baxe agabategueniki kanuwaki aiga axaldiyá.
53 Estando já no outro lado, chegaram à terra de Genesaré, onde atracaram.
54 Guatshak agajienatshaga Duwe Jesú naklde atuatshakna,
54 Saindo eles do barco, o povo logo reconheceu Jesus.
55 saldiñga eñgui baxe nahauxa izhgabeyal, aldaldiñga aldé. Guakna kágubakueja mulbatá akzekakue jikak axashanega Duwe mashi izhuka aldukañgueñka akualdák.
55 E eles, percorrendo toda aquela região, começaram a trazer em leitos os enfermos e os levavam para onde ouviam que ele estava.
56 Akze, Duwe mani neyaldi, kuíbuldukueni azhi eñgui baxe neyatshak mulbatá akzekakue akualdashi, káguba zheneñka abuashiji na: “Mulbatá zʉñkakzekakue mijí zhakuá sʉxa nuxaki ajuguaka majañgualdí” na axakuañnexá. Amak kajañguake, saldiñgaja egaba ají zhakuá ajuguatshake saldi se kakzék na gua.
56 Onde quer que ele entrasse, nas aldeias, cidades ou campos, punham os enfermos nas praças, pedindo-lhe que os deixasse tocar ao menos na borda da sua roupa. E todos os que tocavam nela ficavam curados.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.