Marcos 4

Jatetshi múldigaba (KOG) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Duwe Jesúja mokue niwa xezhaxa shi kaxaldiyaldá. Exaga na, káguba agubisha duwá ashenakna aldéñki shi kaxaldiyaldiamak ai niwakga ezua kanuwak iyabegueniki yaldagatshake kágubakueki niwa xezhaxaga ashená.
1 Voltou Jesus a ensinar à beira-mar. E reuniu-se numerosa multidão a ele, de modo que entrou num barco, onde se assentou, afastando-se da praia. E todo o povo estava à beira-mar, na praia.
2 Exa zhinik matshuwi jika atshakldegéñ zhinik shi kaxaldijiñga na, zuldak zhinik ekí shi kaxaldiyaldá:
2 Assim, lhes ensinava muitas coisas por parábolas, no decorrer do seu doutrinamento.
3 “Nukaté nogwíñ. Ezua zʉzikaja zulda tiñgui nixal ne.
3 Ouvi: Eis que saiu o semeador a semear.
4 Amak tiñguatshak anuñkaki jiúñguldak akjiená, guane nalgué aiki nubája nagueniki nuk ga.
4 E, ao semear, uma parte caiu à beira do caminho, e vieram as aves e a comeram.
5 Anuñkaki jagénaldi kagigaba zaldazháldi akjienaneki kagik ijiú me axañga munaldá.
5 Outra caiu em solo rochoso, onde a terra era pouca, e logo nasceu, visto não ser profunda a terra.
6 Aiki muldetua shijualda jieñguazháne naldi na, niuwija tuatshake jiyabulduni nuk kaná.
6 Saindo, porém, o sol, a queimou; e, porque não tinha raiz, secou-se.
7 Jiak, anuñka zuldaki kausú kenaldi akjienane, nalgueki kausú nañga munapanatshake kausújañga jutekuatshake ni nauwa negazhá.
7 Outra parte caiu entre os espinhos; e os espinhos cresceram e a sufocaram, e não deu fruto.
8 Guatshak anuñka zulda zʉnake kagi janshizeñ akjienane nalguekueki muldetua munatshake anuñkaki matshuwi nek, anuñka míñgaki akldé matshuuwi nek, azhinik míñgaki gugasá zalda na nexá.”
8 Outra, enfim, caiu em boa terra e deu fruto, que vingou e cresceu, produzindo a trinta, a sessenta e a cem por um.
9 Gueniki ekí guak: “Ekí miñmeñkugeki saldiñga kuxa miñkaldikueke muldetua nukshi miñgualdí.”
9 E acrescentou: Quem tem ouvidos para ouvir, ouça.
10 Ekí kakbeyatogueni Duwe Jesú aldéñ 12 shaxaldixakue, anuñka agapa neñkakue na nuxa abatshake ekí agalduká:
10 Quando Jesus ficou só, os que estavam junto dele com os doze o interrogaram a respeito das parábolas.
11 Guñguake kakbeyá:
11 Ele lhes respondeu: A vós outros vos é dado conhecer o mistério do reino de Deus; mas, aos de fora, tudo se ensina por meio de parábolas,
12 Jinake ekí kakbeyakí. “Naldiñki sakí atshikuge natuál za aldogatshak jiaga, jinak ekí atshikuge kagajienazháldixa. Ekíga na, nas guakuge naldukal za aldogatshak jiaga, sakí guashi guakugé kagajienazháldixa. Ekí kakzegakí naldiñguashíñki, kagajieni na, sha ajanashane abajiñga abaji, naxakualdinatshakna, nasga sha ajanashane kaxabeti, kekuanaka naldashá.”
12 para que, vendo, vejam e não percebam; e, ouvindo, ouçam e não entendam; para que não venham a converter-se, e haja perdão para eles.
13 Ekí kakbeñguenik ekí kakbeyá: “Maiñki zulda atshakldegéñ zhinik miñmeyaldatshak miñgajienakí nake, ¿sakí shi jika azhi káguba atshakldegéñ zhinik shi miñkaldiyaldatshak miñgajienaka na?
13 Então, lhes perguntou: Não entendeis esta parábola e como compreendereis todas as parábolas?
14 ”Ake, ekí miñgajienakue. Zulda tiñgui nikaki Jatetshi múldigaba guakaga.
14 O semeador semeia a palavra.
15 Anuñka zulda jiúñguldak akjienaneki ekí guashi. Eñki káguba anuñka nekueki Jatetshi múldigaba aldukaldinik mitsá zegagáñga, jiséja ai múldigaba aldunaxa kekushi, kakjuizhanshixa.
15 São estes os da beira do caminho, onde a palavra é semeada; e, enquanto a ouvem, logo vem Satanás e tira a palavra semeada neles.
16 Anuñka zulda jagénaldi akjienaneki ekí guashi. Eñki anuñka nekueki Jatetshi múldigaba aldukatshak ubáñ me zʉnake zeñ kakldeshi iyapanka.
16 Semelhantemente, são estes os semeados em solo rochoso, os quais, ouvindo a palavra, logo a recebem com alegria.
17 Ekí iyapananaldixa jiaga, zuldaja shijualda kagik jieñguazhámakbe aldunaxa muldetua kagajienazhá guanaldixa na, anuñka me nuxa namak ajañguatoxaldiéñ, mitsake ai namak ajañguane shalda sha kakuí, jibañ atuapanatshake namak ajañguaksá guxakue.
17 Mas eles não têm raiz em si mesmos, sendo, antes, de pouca duração; em lhes chegando a angústia ou a perseguição por causa da palavra, logo se escandalizam.
18 Anuñka zuldaki kausú kenaldi akjienaneki ekí guashi. Eñki anuñka nekuejañki Jatetshi múldigaba aldukatshak namak ajañgualdinik,
18 Os outros, os semeados entre os espinhos, são os que ouvem a palavra,
19 jai kagik izhoxa ji kagajueshká za iyajani, naldagálde nuxa ‘kabia nexaldatshake auxabé nakzeshi izhoxaldikue shakldá’ iyajani na, jika matshuwi kaxaldexaldiamak za iyajani. Ekí zhinik na, kausúja zulda jutekuamakga, Jatetshi múldigaba kakjuizhanshi na, aldéñ janshizhe izhogakue kajañguamak izhogazhékue.
19 mas os cuidados do mundo, a fascinação da riqueza e as demais ambições, concorrendo, sufocam a palavra, ficando ela infrutífera.
20 ”Naldatshak jiak, anuñka zuldaki kagi janshizeñka akjienaneki ekí guashi. Anuñka nekueja zʉnake Jatetshi múldigaba aldukatshak, muldetua iyapani na, amak axajanashixakue. Ekí ashekualdatshakna, anuñka zuldaki matshuwi nek, anuñka míñgaki akldé matshuuwi nek, azhinik míñgaki gugasá zalda nekldamakbé Jate akldunamak ashekualdaldixa guashi na zulda shalda ekí miñmeñkú” na kakbeyá.
20 Os que foram semeados em boa terra são aqueles que ouvem a palavra e a recebem, frutificando a trinta, a sessenta e a cem por um.
21 Ekí kakbejiñga na, Duwe Jesúja ekí shi kaxaldiyá: “¿Meja ezua muñshí zukuxa zuñguá gualdinik jika ipa, azhi jika sʉkldi íte guxa shi na? Ekí akuazhé, muldetua muñshí kakzukualdiamak mataxa iyaldaka.
21 Também lhes disse: Vem, porventura, a candeia para ser posta debaixo do alqueire ou da cama? Não vem, antes, para ser colocada no velador?
22 Akze, ji ziñ me nanaldixa auxaga muetsexaldixa. Ekíga na, ji meja aksʉ́ñ nanaldixa auxaga muetseshi, washexaldixa nakldá.
22 Pois nada está oculto, senão para ser manifesto; e nada se faz escondido, senão para ser revelado.
23 Akna, saldiñga kuxa miñkaldikueke muldetua nukshi miñgualdí.”
23 Se alguém tem ouvidos para ouvir, ouça.
24 Ekí kakbejiñga na ekí jiaga kakbeyá: “Nas ji miñmeyatokuge muldetua agajañgui minukaldí. Akze, miñgajienaldiamak mitsá kama milshaldiák, ake, jiak anuñkabeñga Jateja miñgajieñgualdixa. Ne azhinik míñgaki akldé jiaga miñgajieñgualdixa nakldá.
24 Então, lhes disse: Atentai no que ouvis. Com a medida com que tiverdes medido vos medirão também, e ainda se vos acrescentará.
25 Akze, mieldeki ají múldigaba agajienaneki akldeñga agajieñgualdixa. Ekí ne, mieldeki agajienaldiamak kama ilshazhéki ji agajiena guane jiaga nuk akjuizhanshaldixa nakldá.”
25 Pois ao que tem se lhe dará; e, ao que não tem, até o que tem lhe será tirado.
26 Duwe Jesúja ekí kakbejiñga na ekí jiaga shi kaxaldiyaldá: “Saldiñga netshi Jateja káguba kaksanekakueki sakí jana naldaka miñmeyaldikue. Aiki ezua zʉzikaja zulda nixaldinik
26 Disse ainda: O reino de Deus é assim como se um homem lançasse a semente à terra;
27 sesʉñ kabane azhi niuwisʉñ zʉtuaté noxaldiák jiaga, zhualduxañga sakí munatuka aksʉ́ñga guildegaté noxaldixa.
27 depois, dormisse e se levantasse, de noite e de dia, e a semente germinasse e crescesse, não sabendo ele como.
28 Akze, kagiki zubuñguamakga zubuñgui na, axáñ misha axalda guildexaldinik gakue agaldiyapanaldixa.
28 A terra por si mesma frutifica: primeiro a erva, depois, a espiga, e, por fim, o grão cheio na espiga.
29 Gualdinik gakue akukanegaba gugakue ldiuwañ zegatshak nuk akuxaldixa nakldá.”
29 E, quando o fruto já está maduro, logo se lhe mete a foice, porque é chegada a ceifa.
30 Ekí Duweja kakbejiñga na ekí kakbeyá: “Saldiñga netshi Jateja káguba kaksanekakueki, ¿ji jana ne, azhi ji jana izhalteka shi miñmeyanaka na?
30 Disse mais: A que assemelharemos o reino de Deus? Ou com que parábola o apresentaremos?
31 Aiki ezua zulda sanaki saldiñga zuldakue guashiñki zhaguáñ agatsé nuxa kagik aldixaldinik,
31 É como um grão de mostarda, que, quando semeado, é a menor de todas as sementes sobre a terra;
32 jiak guildegatshake saldiñga kaldi aldishi guane iskaitañga guildeka. Akna, gulda matshuwi axabunatshigake, exa nubákue sui zaldi iyaldakakue naldashá.”(Mlk 4.30-32; Lk 13.19; Mt 13.32)|src="KO_MRK_4.32.tif" size="col" copy="Mardty Anderson"
32 mas, uma vez semeada, cresce e se torna maior do que todas as hortaliças e deita grandes ramos, a ponto de as aves do céu poderem aninhar-se à sua sombra.
33 Ekí shi kaxaldiyatoxamakbeñga na, Duwe Jesúja kágubakue Jatetshi múldigaba mitsá me axaldukshi, akiyapanaldixa katuauxabe matshuwi juizha jika azhi káguba atshakldegéñ za na shi kaxaldiyatoxá.
33 E com muitas parábolas semelhantes lhes expunha a palavra, conforme o permitia a capacidade dos ouvintes.
34 Akze, jika atshakldegéñ naldakíki shi kaxaldiyakí na naldá. Naldatshak aldéñ shaxaldixakue na nuxa abatshake, sakí guashi guaklde muldetua kagajienaldiamak kakbeji na guatoxá.
34 E sem parábolas não lhes falava; tudo, porém, explicava em particular aos seus próprios discípulos.
35 Ai ldiuwañga tuañ zegapanatshak Duwe Jesúja aldéñ shaxaldixakue ekí kakbeyá:
35 Naquele dia, sendo já tarde, disse-lhes Jesus: Passemos para a outra margem.
36 Ekí kakbeñguake kágubakue abajañguenik, kanuwa Duwe izhoguega aldéñ nañga ajuldunguenik niwak aldeyaldá. Kágubakue jiaga axautshi kanuwak anuñka ajuldungueni axapa aldé.
36 E eles, despedindo a multidão, o levaram assim como estava, no barco; e outros barcos o seguiam.
37 Amak agabategatogueñki múlkalda kamakualdi neyaldá, niwa jiaga kamakualdi kuiziji na, kanuwak ni sʉnexaldá.
37 Ora, levantou-se grande temporal de vento, e as ondas se arremessavam contra o barco, de modo que o mesmo já estava a encher-se de água.
38 Ekí zegatoguéñ, Duweki kanuwak numíldi jika bakaldak sáñkalda tene kabane na noxá. Noxakna aldéñ shaxaldixakueja uba agaldeñshi ekí axaldék:
38 E Jesus estava na popa, dormindo sobre o travesseiro; eles o despertaram e lhe disseram: Mestre, não te importa que pereçamos?
39 Guñguake izhgaldagueniki múlkalda kamakualdi neyatogué, niwa kuizatogué ekí axaldék:
39 E ele, despertando, repreendeu o vento e disse ao mar: Acalma-te, emudece! O vento se aquietou, e fez-se grande bonança.
40 Guñgueni Duweja aldéñ shaxaldixakue ekí kaxaldék:
40 Então, lhes disse: Por que sois assim tímidos?! Como é que não tendes fé?
41 Guatshak kauwizhéñki ekí atshaté atuatshakna zebuldú kakzeshi, “¡sakí shi ekí atshí!” ajañgui na, ataba atabañ zhinik:
41 E eles, possuídos de grande temor, diziam uns aos outros: Quem é este que até o vento e o mar lhe obedecem?

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.